Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

aer

aer


Puidust, metallist, fiiberklaasist, süsinikust vms valmistatud vahend veesõidukiga liikumiseks või selle roolimiseks inimjõul. Aer koosneb üldjoontes aeruvarrest ja aerulabast: need võivad olla samast materjalist (nt puust) ja valmistatud monoliitsena (ühes tükis), või ka erinevad (nt metallist vars ja plastist laba) ning olla lahtivõetavad.

Kuju ja sõudmisviisi järgi eristatakse tullidele toetuvaid ühelabalisi aere ühelt või mõlemalt pardalt sõudmiseks, kahelabalisi aere (süstadel) ning tullikasutuseta ühelabalisi aere ehk mõlasid (kanuudel, haabjatel). Tulli kasutamise puhul võib aer olla tulliga ühendatud püsivalt või olla tullist välja võetav. Viimasel juhul on aeruvarre osaks tihti tõlv – aeruvarre jämedam ja raskem osa, mis aitab sõudmisel fikseerida aeru asendit ning ka tasakaalustab aeru.
Aerude labad võivad olla erineva kujuga, olenedes veesõiduki ülesannetest: labade kujul on oluline osa võistlussõudmise juures.
 
Ahtrile toetuvat ühelabalist aeru kasutatakse roolimiseks või eripäraseks sõudmiseks – prikkamiseks. Vanasti kasutati ka suuremate laevade roolimiseks rooliaeru, mis kinnitati ahtrist vaadates paremasse pardasse: sellest pärineb paremarda nimetamine tüürpoordiks.