Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Aasovi meri

Sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril. Kertši väinakaudu ühendatud Musta merega, vahel loetaksegi Aasovi merd Musta mere osaks.

Aasovi mere pindala on 37 800 km². Veehaarde suuruseks on 586 000 km2. Meri on madal, suurim sügavus 13,5 meetrit, keskmine sügavus 7,4 m (erinevate arvutuste põhjal 6,8 kuni 8 m). Suurim pikkus 380 km, suurim laius 200 km, rannajoone pikkus 1472 km.

Sissevoolavate jõgede tõttu on Aasovi meres riimvesi, keskmine soolsus 11 promilli, hooajaline kõikumine 1-2 promilli. Suurimad jõed, mis merre voolavad, on Don ja Kuban. Arvukad jõed toovad merre setteid, mille tõttu merepõhi on suhteliselt sile ja tasane, sügavamaks muutub meri oma keskosas. Hoovused olenevad siin puhuvatest tugevatest tuultest, valdavaks on vee liikumine vastupäeva.

Jõgedest tuleb merre palju biomassi, meres on rohkelt planktoni ja seetõttu on meri ka väga kalarikas. Kalatootlikus, so kalade arv pindalaühiku kohta, on Aasovis väidetavalt 6,5 korda suurem kui Kaspias, 40 korda suurem kui Mustas meres ja 160 korda suurem kui Vahemeres. Meres elab 103 kalaliiki ja alamliiki, kelle hulgas on mere- ja mageveekalu, siirde- ja poolsiirdekalu Hinnatumateks kaladeks on beluuga, sevrjuuga, vene tuur, bester, heeringas, vimb ja šemaaja. Meres elavad poolsiirdeliste liikidena ka koha, latikas, taran, nugakala jt.

Merekaladest elavad Aasovi meres siia introdutseeritud kaugida tintkefaal, musta mere kammeljas, tülka e kaspia kilu, perkariin, harilik merinõel (Syngnathus typhle) ja kõik mudilate liigid.

Mustast merest sooritavad korrapäraselt Aasovi merre rändeid anšoovis ehk hamsa, pontose aloosa ehk mustamere heeringas, meripoisur,kuld-tintkefaal, teravnina tintkefaal, harilik kefaal, musta mere kammeljas, stauriid, skumbria jt.

Paikse eluviisiga kaladest elavad meres sterlet, hõbekoger, haug, säinas, viidikas jt

Mereimetajatest elab Aasovis pringlite alamliik (Phocoena phocoena relicta), keda kutsutakse azovkaks või aasovi delfiiniks.  

Aasovi nimi pärineb tõenäoliselt türgikeelsest sõnast azaq´madalikud´. Antiikajal oli mere nimeks Maeootia järv (ladina Mæotis Lacus), samuti nimetati nii Doni deltat kui ka kogu Aasovi merd ümbritsevat ala Maeootia sooks (vanakreeka Μαιῶτις λίμνη, ladina Palus Maeotis).

Viimati: veebruar 2018