Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev

Aasovi meri

Sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril. Kertši väinakaudu ühendatud Musta merega, vahel loetaksegi Aasovi merd Musta mere osaks.

Aasovi mere pindala on 37 800 km². Veehaarde suuruseks on 586 000 km2. Meri on madal, suurim sügavus 13,5 meetrit, keskmine sügavus 7,4 m (erinevate arvutuste põhjal 6,8 kuni 8 m). Suurim pikkus 380 km, suurim laius 200 km, rannajoone pikkus 1472 km.

Sissevoolavate jõgede tõttu on Aasovi meres riimvesi, keskmine soolsus 11 promilli, hooajaline kõikumine 1-2 promilli. Suurimad jõed, mis merre voolavad, on Don ja Kuban. Arvukad jõed toovad merre setteid, mille tõttu merepõhi on suhteliselt sile ja tasane, sügavamaks muutub meri oma keskosas. Hoovused olenevad siin puhuvatest tugevatest tuultest, valdavaks on vee liikumine vastupäeva.

Jõgedest tuleb merre palju biomassi, meres on rohkelt planktoni ja seetõttu on meri ka väga kalarikas. Kalatootlikus, so kalade arv pindalaühiku kohta, on Aasovis väidetavalt 6,5 korda suurem kui Kaspias, 40 korda suurem kui Mustas meres ja 160 korda suurem kui Vahemeres. Meres elab 103 kalaliiki ja alamliiki, kelle hulgas on mere- ja mageveekalu, siirde- ja poolsiirdekalu Hinnatumateks kaladeks on beluuga, sevrjuuga, vene tuur, bester, heeringas, vimb ja šemaaja. Meres elavad poolsiirdeliste liikidena ka koha, latikas, taran, nugakala jt.

Merekaladest elavad Aasovi meres siia introdutseeritud kaugida tintkefaal, musta mere kammeljas, tülka e kaspia kilu, perkariin, harilik merinõel (Syngnathus typhle) ja kõik mudilate liigid.

Mustast merest sooritavad korrapäraselt Aasovi merre rändeid anšoovis ehk hamsa, pontose aloosa ehk mustamere heeringas, meripoisur,kuld-tintkefaal, teravnina tintkefaal, harilik kefaal, musta mere kammeljas, stauriid, skumbria jt.

Paikse eluviisiga kaladest elavad meres sterlet, hõbekoger, haug, säinas, viidikas jt

Mereimetajatest elab Aasovis pringlite alamliik (Phocoena phocoena relicta), keda kutsutakse azovkaks või aasovi delfiiniks.  

Aasovi nimi pärineb tõenäoliselt türgikeelsest sõnast azaq´madalikud´. Antiikajal oli mere nimeks Maeootia järv (ladina Mæotis Lacus), samuti nimetati nii Doni deltat kui ka kogu Aasovi merd ümbritsevat ala Maeootia sooks (vanakreeka Μαιῶτις λίμνη, ladina Palus Maeotis).

Viimati: veebruar 2018