Aasovi meri

Sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril. Kertši väinakaudu ühendatud Musta merega, vahel loetaksegi Aasovi merd Musta mere osaks.

Aasovi mere pindala on 37 800 km². Veehaarde suuruseks on 586 000 km². Meri on madal, suurim sügavus 13,5 meetrit, keskmine sügavus 7,4 m (erinevate arvutuste põhjal 6,8 kuni 8 m). Suurim pikkus 380 km, suurim laius 200 km, rannajoone pikkus 1472 km.

Sissevoolavate jõgede tõttu on Aasovi meres riimvesi, keskmine soolsus 11 promilli, hooajaline kõikumine 1-2 promilli. Suurimad jõed, mis merre voolavad, on Don ja Kuban. Arvukad jõed toovad merre setteid, mille tõttu merepõhi on suhteliselt sile ja tasane, sügavamaks muutub meri oma keskosas. Hoovused olenevad siin puhuvatest tugevatest tuultest, valdavaks on vee liikumine vastupäeva.

Jõgedest tuleb merre palju biomassi, meres on rohkelt planktoni ja seetõttu on meri ka väga kalarikas. Kalatootlikus, so kalade arv pindalaühiku kohta, on Aasovis väidetavalt 6,5 korda suurem kui Kaspias, 40 korda suurem kui Mustas meres ja 160 korda suurem kui Vahemeres. Meres elab 103 kalaliiki ja alamliiki, kelle hulgas on mere- ja mageveekalu, siirde- ja poolsiirdekalu Hinnatumateks kaladeks on beluuga, sevrjuuga, vene tuur, bester, heeringas, vimb ja šemaaja. Meres elavad poolsiirdeliste liikidena ka koha, latikas, taran, nugakala jt.

Merekaladest elavad Aasovi meres siia introdutseeritud kaugida tintkefaal, musta mere kammeljas, tülka e kaspia kilu, perkariin, harilik merinõel (Syngnathus typhle) ja kõik mudilate liigid.

Mustast merest sooritavad korrapäraselt Aasovi merre rändeid anšoovis ehk hamsa, pontose aloosa ehk mustamere heeringas, meripoisur,kuld-tintkefaal, teravnina tintkefaal, harilik kefaal, musta mere kammeljas, stauriid, skumbria jt.

Paikse eluviisiga kaladest elavad meres sterlet, hõbekoger, haug, säinas, viidikas jt

Mereimetajatest elab Aasovis pringlite alamliik (Phocoena phocoena relicta), keda kutsutakse azovkaks või aasovi delfiiniks.  

Aasovi nimi pärineb tõenäoliselt türgikeelsest sõnast azaq´madalikud´. Antiikajal oli mere nimeks Maeootia järv (ladina Mæotis Lacus), samuti nimetati nii Doni deltat kui ka kogu Aasovi merd ümbritsevat ala Maeootia sooks (vanakreeka Μαιῶτις λίμνη, ladina Palus Maeotis).