Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Lauskmokad (Neolissochilus)

Lauskmokad (Neolissochilus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonnast. Inglise masheers. Leviala Aasias.

Perekonnas on 29 liiki (FishBase, 2020):

Neolissochilus acutirostris Arunachalam, Sivakumar & Murugan, 2017 – teravkoon-lauskmokk*. Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 22,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Neolissochilus baoshanensis (X. Y. Chen & J. X. Yang, 1999) – baoshani lauskmokk. Aasia: Hiinas Yunnani provintsis Salweeni ja Irrawaddy ülemjooksude lisajõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 17,4 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Neolissochilus benasi (Pellegrin & Chevey, 1936) – benasi lauskmokk. Aasia. Bentopelaagiline. Mõõduka voolu ja kivise põhjaga suurtes ja keskmistes jõgedes. Väikse rühmana. Toitub vetikatest ja selgrootuist. Pikkus kuni 17,4 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Neolissochilus blanci (Pellegrin & P. W. Fang, 1940) – blanci lausmokk*. Aasia: Laos. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohulähedane (NT).

Pilt puudub

Neolissochilus blythii (F. Day, 1870) – blythi lauskmokk. Aasia: Myanmaris Tenasserimi provintsis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Neolissochilus bovanicus (Day, 1877) (Bowany barb) – bhavani lauskmokk* (ka bhavani pardpuntius). Aasia: Indias Cauvery jõestikus. Bentopelaagiline. Veehoidlates. Pikkus kuni 36 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Neolissochilus capudelphinus Arunachalam, Sivakumar & Murugan, 2017 – periyari lauskmokk*. Aasia: Indias Lääne-Ghatide mägialal Periyari jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 23,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Neolissochilus compressus (F. Day, 1870) – kõrge lauskmokk. Aasia: endeem Myanmaris. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Neolissochilus dukai (F. Day, 1878) – duka lauskmokk. Aasia: Salweeni jõgikonnas; tõenäoline ka Mekongi ja Chao Phraya vesikondades ning Malaka poolsaarel. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Neolissochilus hendersoni (Herre, 1940) – hendersoni lauskmokk. Aasia: Malaka poolsaarel. Bentopelaagiline. Mõõduka voolu ja kivise põhjaga suurtes ja keskmistes jõgedes. Toitub vetikatest ja selgrootuist. Pikkus määramata. Ohustatud (VU).

 

Neolissochilus heterostomus (X. Y. Chen & J. X. Yang, 1999) – erisuu-lauskmokk. Aasia: Hiinas Yunnani provintsis Irrawaddy ülemjooksu lisajõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 23,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Neolissochilus hexagonolepis (McClelland, 1839) (copper mahseer) – vask-lauskmokk. Aasia: India, Bangladesh, Nepal, Myanmar, Tai, Malaisia, Indoneesia, Hiina, Bhutan, Pakistan, Vietnam. Bentopelaagiline; potamodroomne. Täiskasvanuna kiire voolu ja kivise põhjaga jõgedes ning ojades. Toitub peamiselt rohevetikatest, vähem sääsevastsetest, koorikloomadest jm. Pikkus kuni 120 cm (TL), suurim registreeritud mass 11 kg. Ohulähedane (NT). Äriline väljapüük; vesiviljelus; huvikalastus. Liha peetakse maitsvaks, turunõudlus suur.

 

Neolissochilus hexastichus (McClelland, 1839) – kuusliin-lauskmokk. Aasia: Salweeni vesikonnas ja India jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohulähedane (NT).

Pilt puudub

Neolissochilus longipinnis (M. C. W. Weber & de Beaufort, 1916) – pikkuim-lauskmokk. Aasia: Indoneesias Jaava ja Sumatra saartel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 47,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Neolissochilus micropthalmus Arunachalam, Sivakumar & Murugan, 2017 – väikesilm-lauskmokk*. Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 17,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Neolissochilus minimus Arunachalam, Sivakumar & Murugan, 2017 – väike lauskmokk*. Aasia: Indias Lääne-Ghatide mägismaal. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12,9 cm (SL). Ohustatus määramata.

Neolissochilus namlenensis (Nguyen & Doan, 1969) – namleni lauskmokk. Aasia: Vietnam. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Neolissochilus nigrovittatus (Boulenger, 1893) – mustjoon-lauskmokk. Aasia: Myanmar ja Tai. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Neolissochilus paucisquamatus (H. M. Smith, 1945) – tai lauskmokk. Aasia: Myanmar ja Tai. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

Pilt puudub

Neolissochilus soroides (Duncker, 1904) (soro brook carp) – kambodža lauskmokk. Aasia: Taist ja Kambožast lõunasuunas kuni Indoneesiani. Bentopelaagiline. Selge vee ja mõõduka vooluga jõgedes ja ojades. Rühmana. Toitub vetikatest ja põhjaselgrootuist. Pikkus kuni 45 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Neolissochilus spinulosus (McClelland, 1845) – india lauskmokk. Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Neolissochilus stevensonii (F. Day, 1870) – stevensoni lauskmokk. Aasia: Myanmar. Bentopelaagiline. Harvakohatav. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Neolissochilus stracheyi (F. Day, 1871) – pronksjas lauskmokk. Aasia: Myanmaris ja Tais, võimalik ka Kambodžas ja Vietnamis; Salveeni, Mekongi, Maeklongi Chao Phraya, Tai poolsaare ja Kagu-Tai jõgede vesikondades, kohatud ka Dakrongi jões (Vietnam). Bentopelaagiline. Kiire voolu ja puhta veega madalates jõgedes ja ojades. Rühmana (kuni 30 isendit). Toitub vetikatest. Putukavastsetest, õhuputukatest, detriidist, pisikaladest. Pikkus kuni 60 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äriline väljapüük.

 

Neolissochilus subterraneus Vidthayanon & Kottelat, 2003 – koopa-lauskmokk. Aasia: Tai lõunaosas Tham Phra Wang Daengi koobastes. Bentopelaagiline. Kuni 2 m sügavustes koopavetes, noorjärgud koopasuu läheduses, täiskasvanud üle 100 m kaugemal. Toitub lubjakivimudast detriidist, nahkhiirte guaanost. Pikkus kuni 22,5 cm (SL). Ohustatud (VU).

 

Neolissochilus sumatranus (M. C. W. Weber & de Beaufort, 1916) – sumatra lauskmokk. Aasia: Indoneesias Sumatra saarel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 14,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Neolissochilus tamiraparaniensis Arunachalam, Sivakumar & Murugan, 2017 – tamraparni lauskmokk*. Aasia: Indias Lääne-Ghatides. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 24,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

Neolissochilus thienemanni (C. G. E. Ahl, 1933) – thienemanni lauskmokk. Aasia: Indoneesias Sumatra saarel Toba järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 21,1 cm (TL). Ohustatud (VU)

 

Neolissochilus tweediei (Herre & Myers, 1937) – malai lauskmokk. Aasia: Malaka poolsaar. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Neolissochilus vittatus (H. M. Smith, 1945) – triip-lauskmokk. Aasia: Salweeni vesikond. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

Pilt puudub

                 * Eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.

                                                                                                                                                                                         Märts, 2020

Vaata lisaks:

Karpkalalased (Cyprinidae)