Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. maailma jõed (loend)
336. Maggot
337. Majak (kolhoos)
338. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
339. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
340. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
341. Man
342. Mannasöödad
343. Maskraid (Neotrygon)
344. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
345. meduus
346. Merehaigus
347. Merekoletised
348. Meremeeste uskumused
349. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
350. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
351. Merikeellased (Soleidae)
352. Merikogerlased (Sparidae)
353. Merikoha (Sander marinus)
354. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
355. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
356. Meriluts (Brosme brosme)
357. Merineitsi
358. Meripuugid (Scorpaena)
359. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
360. Merisutt (Petromyzon marinus)
361. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
362. Merluusid (Merluccius)
363. Metsprussakas
364. Miiu
365. Moiva (Mallotus villosus)
366. Mokkparrakad (Labeobarbus)
367. Morilased (Moridae)
368. muda
369. Mudaelustik ehk pelon
370. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
371. Mussie (järvekoletis Kanadas)
372. Mussoon
373. Must marliin (Istiompax indica)
374. Mustatäpitõbi
375. Musthaid (Apristurus)
376. Mustjõe alamvesikond
377. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
378. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
379. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
380. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
381. Mõrrapüük
382. Mõõkkala (Xiphias gladius)
383. Mägiründid (Psilorhynchus)
384. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
385. Määr, Aleksander
386. Mölder, August
387. Mügarninad (Hybopsis)
388. Müütilised veeolendid
389. Näkk (eesti)
390. Naaskelraid (Pastinachus)
391. Nahknark (Crassinarke dormitor)
392. Naissaar
393. Narmasmokad (Labeo)
394. Narva veehoidla
395. Nasv
396. Navaaga (Eleginus nawaga)
397. Nelikant-kaldauss
398. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
399. Niituimlutslased (Physidae)
400. Nipsviidikad (Hemiculter)
401. Nirkhailased (Hemigaleidae)
402. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
403. Nokisründid (Microphysogobio)
404. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
405. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
406. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
407. Nugishaid (Triakis)
408. Nuutraid (Himantura)
409. Oad, Jaan
410. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
411. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
412. Ogahaid (Squalus)
413. Ogasilmad (Pangio)
414. Ojamaa (Gotland)
415. Okasturilased (Notacanthidae)
416. Okishaid (Centroscyllium)
417. ondatra (piisamrott, biisamrott)
418. Osmussaar
419. Pakssabaraid (Trygonoptera)
420. Paljaslõuad (Acheilognathus)
421. paneerimine
422. Pardpuntiused (Barbodes)
423. Paunküla veehoidla
424. Peen kõduuss
425. Peipsi alamvesikond
426. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
427. Pettai, Elmar Voldemar
428. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
429. Pigo (Rutilus pigus)
430. Pihklased (Myxini)
431. Pihtla kalakasvandus
432. Piikraid (Urobatis)
433. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
434. Piimjas soouss
435. Piiskopikala (bishop fish)
436. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
437. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
438. Pimenarkid (Typhlonarke)
439. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
440. Poi
441. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
442. Polaarhaid (Somniosus)
443. Poola uss
444. Prespa forell (Salmo peristericus)
445. Prussakas ja tarakan
446. Psammon
447. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
448. Punane vihmauss (pool-ööuss)
449. Punapardlikud (Pseudobarbus)
450. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
451. Puntiused (Puntius)
452. Purikalalased (Istiophoridae)
453. Purjus krevetid
454. Puukala (Kuusamo puukala)
455. Põhjavee-elustik
456. Põishüljes (Cystophora cristata)
457. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
458. Põlula Kalakasvatuskeskus
459. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
460. Pärimus: Kaussjärv
461. Pärimus: Lutsu järv
462. Pärimus: Otepää Pühajärv
463. Pärimus: Raudjärve kullapütt
464. Pärimus: Uhtjärv
465. Pärimus: Verijärv
466. Pärnu alamvesikond
467. Pärnu Kalakombinaat
468. Pärnu kalanduskool
469. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
470. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
471. Rabakonn
472. Raid (Raja)
473. Rakfisk ehk norra hapukala
474. Rakonda (Raconda russeliana)
475. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
476. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
477. Rasboorad (Rasbora)
478. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
479. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
480. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
481. Reobiont
482. Riffhai (Triaenodon obesus)
483. Rihmsabaraid (Taeniura)
484. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
485. Riikoja Heinrich
486. Ristkok, Jüri
487. Robalod (Centropomus)
488. Roheline mullauss
489. Rohukonn
490. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
491. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
492. Rombkalad (Bothus)
493. Rombkalalased (Bothidae)
494. Roosa mullauss
495. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
496. Ruske käärtrull (Schistura russa)
497. Russalka
498. Rõbak Baltiki
499. Rõuge järvestik
500. Räimeõng
501. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
502. Saadjärv (Saadrejärv)
503. Saaghailised (Pristiophoriformes)
504. Saagsabahaid (Galeus)
505. Sagrits, Richard
506. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
507. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
508. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
509. Sammet, Jaak
510. Sannakji
511. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
512. Sardiinid
513. Sardiinikesed (Harengula)
514. Sardinellid (Sardinella)
515. Saunja laht
516. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
517. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
518. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
519. Sidrunhaid (Negaprion)
520. Siiad (Coregonus)
521. Siig - huvipüük Eestis
522. Siig spordikalana Skandinaavias
523. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
524. Silepeamureenid (Gymnothorax)
525. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
526. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
527. Sinakas soouss
528. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
529. siugkonnalised (apoodid)
530. Soomuskuked (Lepidotrigla)
531. Soomuslest (Limanda limanda)
532. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
533. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
534. Sovetskaja Rodina (laev)
535. Spinningisti kaksteist käsku
536. Staratel
537. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
538. Stroganina
539. Sump (kumm, pandur, märss)
540. Sumplaev
541. Susski, Vladimir
542. Suue
543. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
544. Suur mullauss
545. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
546. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
547. Suurallikas
548. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
549. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
550. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
551. Sõnnikuuss
552. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
553. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
554. Südvester
555. Sünkraid (Amblyraja)
556. Süvahaid (Centroscymnus)
557. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
558. Süvaraid (Bathyraja)
559. Šelfihaid (Halaelurus)
560. Zoobentos
561. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
562. Taaliku sadam
563. Tabadusekepp
564. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
565. Tainas angerjapüügiks
566. Tallinna Kalakombinaat
567. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
568. Tallinna Merekolledž
569. Tamm, Friedrich
570. Tamula järv (Tamla järv)
571. Tatrakakud
572. Temera (Temera hardwickii)
573. Tempura
574. Tiit Hunt. Eesti kalad
575. Tintlased (Osmeridae)
576. Tippviidikad (Alburnoides)
577. Tobiased (Ammodytes)
578. Tooder
579. Trüssad (Thryssa)
580. Traaler
581. Traalnoot
582. Traalpüük
583. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
584. Triivpüük
585. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
586. Trullinglased (Nemacheilidae)
587. Trullingud (Barbatula)
588. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
589. Tuletorn
590. Tume vihmauss
591. Tumehaid (Etmopterus)
592. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
593. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
594. Tursad (Gadus)
595. Tursamaks
596. Tursamaksa konserveerimine
597. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
598. Tuul
599. tuulekala (pärimus)
600. Tuur
601. Tuurlased (Acipenseridae)
602. Tõugjärv (Küünjärv)
603. Tõugussaare raba laugas
604. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
605. Tääkraid (Urotrygon)
606. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
607. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
608. Tömpninad (Pimephales)
609. Ukraina (baaslaev)
610. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
611. Unadon
612. Und
613. Undiin
614. Urbukse järv (Urbuse järv)
615. Ussikonks (säärekidadega konks)
616. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
617. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
618. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
619. Väitskõhud (Parachela)
620. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
621. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
622. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
623. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
624. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
625. Valgeninahai (Nasolamia velox)
626. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
627. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
628. Vasarhaid (Sphyrna)
629. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
630. Vastne
631. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
632. vesikond
633. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
634. Vihmauslased (Lumbricidae)
635. Vihmauss (liigid)
636. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
637. Viitina kuurits
638. Vimb (Vimba vimba)
639. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
640. Vinkelhaid (Oxynotus)
641. Vinnutatud räimed
642. Viru alamvesikond
643. Viuraid (Aetomylaeus)
644. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
645. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
646. Võldas (Cottus gobio)
647. Võrtsjärve alamvesikond
648. Väheharjasussid
649. Vähilaadsed
650. väike meriahven (Sebastes viviparus)
651. Väike ogahai (Squalus blainville)
652. Väike saagrai (Pristis clavata)
653. väike tobias (nigli, väiketobias)
654. Väikeraid (Rajella)
655. Väikesuulest (Microstomus kitt)
656. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
657. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
658. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
659. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
660. Vöötninad (Rhinichthys)
661. Õlikook
662. Õngekonksu ajaloost
663. Õngitsemine+
664. Õnne lõhe
665. Äntu järved
666. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
667. Ülemiste järv
668. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
669. Yam (mere ja kaose jumal)

Mägiparrakad (Hypselobarbus)

Mägiparrakad (Hypselobarbus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonnast. Leviala Indias, enamus liike endeemsed. Perekonna koosseisu käsitlustes on suuri erinevusi: sellesse on paigutatud 10 kuni 26 liiki.

Perekonnas on 20 liiki (FishBase, 2020):

Hypselobarbus curmuca (F. Hamilton, 1807) (Curmuca barb) – karmuka-mägiparrak. Aasia: endeem India lõunaosa mägisel maastikul jõgedes ja ojades. Bentopelaagiline; potamodroomne. Hoidub jõgedes sügavatesse ja varjulistesse paikadesse. Toitub peamiselt vetikatest, harvem putukavastsetest. Pikkus kuni 120 cm (TL). Ohustatud (EN). Äriline väljapüük; tulevikus tõenäoline kasutamine vesiviljeluses.

 

Hypselobarbus dobsoni (F. Day, 1876) (Krishna barb) – dobsoni mägiparrak. Aasia: Indias Lääne-Ghatide mäestikus. Bentopelaagiline. Suurtes ja sügavates jõgedes. Toitub taimsest materjalist. Pikkus kuni 120 cm (NG), tavapikkus 18,7 cm (SL), suurim registreeritud mass 1 kg. Ohustatus määramata. Katsetused vesiviljeluseks.

 

Hypselobarbus dubius (F. Day, 1867) (Nilgiris barb, oyramid barb) – nilgiri mägiparrak. Aasia: India. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurte ojade ja jõgede sügavamates paikades. Kõigesööja. Pikkus kuni 25 cm (TL). Väga ohustatud (EN). Äriline väljapüük.

 

Hypselobarbus gracilis (Jerdon, 1849) – sale mägiparrak*. Võib olla käsitletud korhi mägiparraka alamliigina.Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,9 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Hypselobarbus jerdoni (F. Day, 1870) (Jerdon's carp) – jerdoni mägiparrak. Aasia: Indias Lääne-Ghatide mägialal Karnataka, Kerala, Tamil Nadu ja Maharashtra osariikides. Bentopelaagiline; potamodroomne. Aeglase vooluga suurtes jõgedes. Väikese rühmana. Peamiselt taimetoidul, sööb ka veeselgrootuid. Pikkus kuni 46 cm (TL). Pole ohustatud. Äriline väljapüük.

 

Hypselobarbus keralaensis Arunachalam, Chinnaraja & Mayden, 2016 – uuskerala mägiparrak*. Aasia: Indias Kerala osariigis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 19,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Hypselobarbus kolus (Sykes, 1839) (Kolus barb, shooting barb) – kolus-mägiparrak. Aasia: endeem Indias Kerala ja Karnataka osariikides. Bentopelaagiline; potamodroomne. Kiire voolu ja kivise põhjaga suurtes jõgedes. Väikese rühmana. Peamiselt taimetoidul, sööb ka veeselgrootuid. Pikkus kuni 30 cm (TL). Ohustatud (VU).

 

Hypselobarbus kurali Menon & Rema Devi, 1995 – kerala mägiparrak. Aasia: Indias Karnataka osariigis. Bentopelaagiline. Aeglase vooluga suurtes jõgedes. Väikese rühmana. Peamiselt taimetoidul, sööb ka veeselgrootuid. Pikkus kuni 35 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Hypselobarbus kushavali Arunachalam, Chinnaraja, Sivakumar & Mayden, 2016 – kali mägiparrak*. Aasia: Indias Karnataka osariigis Kali jões. Bentopelaagiline. Aeglase või mõõduka vooluga sügavates jõgedes. Pikkus kuni 31 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Hypselobarbus lithopidos (Day, 1874) (Canara barb) – kanara mägiparrak. Aasia: Indias Kerala ja Karnataka osariikides. Bentopelaagiline; potamodroomne. Kiire voolu ja kivise põhjaga keskmistes ja väikestes metsajõgedes. Parvena. Toitub vetikatest ja veeselgrootuist. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatuse küsimus ebaselge, liik võib olla ka välja surnud.

 

Hypselobarbus menoni Arunachalam, Chinnaraja, Chandran & Mayden, 2014 – menoni mägiparrak*. Aasia: Indias. Bentopelaagiline. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Hypselobarbus micropogon (Valenciennes, 1842) (Korhi barb) – korhi mägiparrak. Aasia: Indias Karnataka ja Tamil Nadu osariikides Kaveri jões. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurte jõgede sügavmates osades, on asustatud ka järvedesse ja veehoidlatesse. Toitub peamiselt taimsest ollusest. Pikkus kuni 90 cm (TL). Väga ohustatud (EN). Äriline väljapüük; huvikalastus.

 

Hypselobarbus mussullah (Sykes, 1839) (Humpback mahseer) – küürselg-mägiparrak. Aasia: Indias Lääne-Ghatide mägialal Krishna ja Godavari jõgedes, leviala katkendlik. Bentopelaagiline; potamodroomne. Kiire vooluga suurte jõgede sügavamates osades. Kõigesööja. Pikkus kuni 150 cm (TL), tavapikkus 105 cm (TL), suurim registreeritud mass 90 kg. Väga ohustatud (EN). Huvikalastus; akvaristikaäri.

 

Hypselobarbus nilgiriensis Arunachalam, Chinnaraja & Mayden, 2016 – uusnilgiri mägiparrak*. Indias. Bentopelaagiline. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Hypselobarbus periyarensis (B. S. Raj, 1941) – periyari mägiparrak. Aasia: Indias Kerala osariigis Periyari järves. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 50 cm (TL). Väga ohustatud (EN).

 

Hypselobarbus pseudomussullah Arunachalam, Chinnaraja & Mayden, 2016 – ebaküürselg-mägiparrak*. Aasia: Indias Karnataka osariigis Nethravathi ja Thunga jõgedes, Maharashtra osariigis Krishna jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 24,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Hypselobarbus pulchellus (F. Day, 1870) – karnataka mägiparrak. Aasia: Indias Karnataka osariigis. Bentopelaagiline. Kiire vooluga suures jões. Väikse rühmana. Toitub peamiselt taimsest ollusest, sööb ka veeselgrootuid. Pikkus kuni 44 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Hypselobarbus tamiraparaniei Arunachalam, Chinnaraja, Chandran & Mayden, 2014 – tamraparni mägiparrak*. Aasia: Indias Kerala osariigis Tamraparni jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Ohusatatus määramata.

 

Hypselobarbus thomassi (F. Day, 1874) (Red canarese barb) – thomassi-mägiparrak* (ka nilgiri puntius). Aasia: Indias Karnataka ja Kerala osariikides. Bentopelaagiline; potamodroomne. Aeglase vooluga suurtes jõgedes. Rühmana. Toitub taimedest, detriidist ja veeselgrootuist. Pikkus kuni 100 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR). Vähene väljapüük.

 

Hypselobarbus vaigaiensis Arunachalam, Chinnaraja, Chandran & Mayden, 2014 – vaigai mägiparrak*. Aasia: endeem Indias Tamil Nadu osariigis Vaigai jões. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

 

* nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.

 

Lisaks eeltooduile on perekonda paigutatud ka järgmisi liike:

Hypselobarbus basavarajai Arunachalam, Chinnaraja & Mayden, 2016

Hypselobarbus bicolor Knight, A. Rai, D'souza, Philip & Dahanukar, 2016

Hypselobarbus canarensis (Jerdon, 1849)

Hypselobarbus carnaticus (Jerdon, 1849)

Hypselobarbus maciveri (Annandale, 1919)

Hypselobarbus maciveri (Annandale, 1919)

Hypselobarbus nasutus Arunachalam, Chinnaraja & Mayden, 2016

                                                                                                                                                                                         Märts, 2020

Vaata lisaks:

Karpkalalased (Cyprinidae)




Hotmedia.ee