Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daing
94. Dirhami laht
95. Donburi
96. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
97. Ebabootsiad (Parabotia)
98. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
99. Ebisu (jaapani kalajumal)
100. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
101. Eesti jõgede loend
102. Eesti järved
103. Eesti järvede loend
104. Eesti Kalur
105. Eesti lahed (tähestikuline loend)
106. Eesti Merekool
107. EFTTA
108. Elango, Julius
109. Emajõe Lodjaselts
110. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
111. Emakala (Zoarces viviparus)
112. End, Albert Arvo
113. Endla järvestik
114. Erikson, Juhan (kalatööstur)
115. Erinarkid (Heteronarce)
116. Erm Vaike
117. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
118. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
119. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
120. Fenkol (apteegitill)
121. Flambeau
122. Fotofoor
123. Friteerimine
124. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
125. Garum ja liquamen
126. Gupi (Poecilia reticulata)
127. Hõbesilmad (Chanodichthys)
128. Haamerhai (Eusphyra blochii)
129. Haid kulinaarias
130. Hailiha nimekujud
131. Hakk-kala
132. Hallhaid (Carcharhinus)
133. Hammassärg (Rutilus frisii)
134. Harilaid
135. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
136. Harilik meriangerjas (Conger conger)
137. Harilik merilohe (Trachinus draco)
138. Harilik mullauss (maauss)
139. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
140. Harilik pardkala (Barbus barbus)
141. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
142. Harilik taimen (Hucho taimen)
143. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
144. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
145. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
146. Harju alamvesikond
147. Hauapüük
148. Haug püügikalana
149. Haug toidukalana
150. Haugasraid (Aetobatus)
151. Heeringalised (Clupeiformes)
152. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
153. Heeringlased (Clupeidae)
154. Heik (Hake) kalanimedes
155. Heintz Karl
156. Helepardlikud (Mystacoleucus)
157. Heleraid (Leucoraja)
158. Hensen, Victor
159. Hi-Lo
160. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
161. Hiinatrullid (Yunnanilus)
162. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
163. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
164. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
165. Hobulaiuskraadid
166. Hollandi kaste
167. Homaarlased (Nephropidae)
168. Hulkharjasussid (Polychaeta)
169. Hõbekoger (Carassius gibelio)
170. Hõimkond
171. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
172. Hämarhaid (Scymnodalatias)
173. Hülgepüük
174. Iilastuli
175. Imiussid (Trematoda)
176. Indo-Vaikne ookeaniala
177. Invincible (Nilsu)
178. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
179. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
180. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
181. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
182. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
183. Jahumardika vastne (jahuuss)
184. Johannes Vares
185. Jussi järved
186. Juust õngesöödana
187. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
188. Jõehallhaid (Glyphis)
189. Jõemõisa-Kaiu järvestik
190. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
191. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
192. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
193. Jämesabaraid (Urolophus)
194. Järveelustik ehk limnobios
195. Järvekoletised
196. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
197. Jäseraid (Cruriraja)
198. Jääpüük
199. Jäärauad
200. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
201. Kaanid (Hirudinea)
202. Kaarmise järv (Karmise järv)
203. Kaaviari ajaloost
204. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
205. Kahvamine
206. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
207. Kalakaste
208. Kalakasvatus
209. Kalakasvatus Eestis
210. Kalamüüdid ja müütilised kalad
211. Kalandus
212. Kalanduskoda
213. Kalaparv
214. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
215. Kalurite loitse ja ütlusi
216. Kaluuga (Huso dauricus)
217. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
218. Karelestad (Hippoglossoides)
219. Kartul
220. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
221. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
222. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
223. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
224. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
225. Katsuobushi
226. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
227. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
228. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
229. Kidata konks
230. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
231. Kiinide vastsed
232. Kiisk (pärimus)
233. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
234. Kilu nimelugu
235. Kinnine haspelrull
236. Kinnise rulli ehitus
237. Kirptirgu sidumise sõlm 1
238. kiviahvenlased (Serranidae)
239. Kivitrullingud (Nemacheilus)
240. Koerhaid (Scyliorhinus)
241. Koerhailased (Scyliorhinidae)
242. Koger (Carassius carassius)
243. Kogred (Carassius)
244. Koibraid (Sinobatis)
245. konks (õngekonks)
246. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
247. Koonhaid (Rhizoprionodon)
248. Koorküla järvestik
249. Kopskalad (Dipnoi)
250. Kosmoidsoomus
251. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
252. Kuivatamine/vinnutamine
253. Kuldkala (Carassius auratus)
254. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
255. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
256. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
257. Kura säär
258. Kuremaa järv (Kurema järv)
259. Kussie (jaapani järvekoletis)
260. Kuusamon Uistin Oy
261. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
262. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
263. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
264. Kärbsed õngesöödana
265. Kärbsenukk (kärbsekookon)
266. Kärbsetõugud meditsiinis
267. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
268. Kärphaid (Mustelus)
269. Kärsshingud (Acantopsis)
270. Käsiõng
271. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
272. Käärtrullid (Schistura) 2
273. Käärtrullid (Schistura) 3
274. Lahtise rulli ehitus
275. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
276. Lahtise rulli vänt
277. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
278. Lakerda (türgipärane soolakala)
279. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
280. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
281. Landilugu: dr Heintz
282. Landilugu: Kuusamo puukala
283. Landilugu: Nilsu
284. Lasa järv [Koorküla järvestik]
285. Lasnhaid (Scoliodon)
286. Lasnlõuad (Scaphognathops)
287. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
288. Leevi jõgi
289. Leivast õngesöödad
290. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
291. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
292. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
293. Lestad (Platichthys)
294. Libekala
295. Liblikate röövikud
296. Liblikraid (Gymnura)
297. Liftahvenad (Helicolenus)
298. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
299. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
300. Linajärv (Jussi Linajärv)
301. Linask (Tinca tinca)
302. Linné, Karl
303. Linnuroni (Ligula intestinalis)
304. Lintsabalased (Trichiuridae)
305. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
306. Logardraid 3 (Pseudobatos)
307. Logardrailased (Rhinobatidae)
308. Lonthülged (Mirounga)
309. Loobu jõgi
310. Lophius budegassa (must merikurat)
311. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
312. Luts (Lota lota)
313. Lõunaraid (Zearaja)
314. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
315. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
316. Läänesaarte alamvesikond
317. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
318. maailma jõed (loend)
319. Maggot
320. Majak (kolhoos)
321. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
322. Man
323. Mannasöödad
324. Maskraid (Neotrygon)
325. meduus
326. Merehaigus
327. Merekoletised
328. Meremeeste uskumused
329. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
330. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
331. Merikeellased (Soleidae)
332. Merikogerlased (Sparidae)
333. Merikoha (Sander marinus)
334. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
335. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
336. Meriluts (Brosme brosme)
337. Merineitsi
338. Meripuugid (Scorpaena)
339. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
340. Merisutt (Petromyzon marinus)
341. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
342. Merluusid (Merluccius)
343. Metsprussakas
344. Miiu
345. Moiva (Mallotus villosus)
346. Mokkparrakad (Labeobarbus)
347. Morilased (Moridae)
348. muda
349. Mudaelustik ehk pelon
350. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
351. Mussie (järvekoletis Kanadas)
352. Mussoon
353. Must marliin (Istiompax indica)
354. Mustatäpitõbi
355. Musthaid (Apristurus)
356. Mustjõe alamvesikond
357. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
358. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
359. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
360. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
361. Mõrrapüük
362. Mõõkkala (Xiphias gladius)
363. Mägiründid (Psilorhynchus)
364. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
365. Määr, Aleksander
366. Mölder, August
367. Mügarninad (Hybopsis)
368. Müütilised veeolendid
369. Naaskelraid (Pastinachus)
370. Nahknark (Crassinarke dormitor)
371. Naissaar
372. Narva veehoidla
373. Nasv
374. Navaaga (Eleginus nawaga)
375. Nelikant-kaldauss
376. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
377. Niituimlutslased (Physidae)
378. Nipsviidikad (Hemiculter)
379. Nirkhailased (Hemigaleidae)
380. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
381. Nokisründid (Microphysogobio)
382. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
383. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
384. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
385. Nugishaid (Triakis)
386. Nuutraid (Himantura)
387. Näkk (eesti)
388. Oad, Jaan
389. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
390. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
391. Ogahaid (Squalus)
392. Ogasilmad (Pangio)
393. Ojamaa (Gotland)
394. Okasturilased (Notacanthidae)
395. Okishaid (Centroscyllium)
396. ondatra (piisamrott, biisamrott)
397. Osmussaar
398. Pakssabaraid (Trygonoptera)
399. Paljaslõuad (Acheilognathus)
400. paneerimine
401. Pardpuntiused (Barbodes)
402. Paunküla veehoidla
403. Peen kõduuss
404. Peipsi alamvesikond
405. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
406. Pettai, Elmar Voldemar
407. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
408. Pigo (Rutilus pigus)
409. Pihklased (Myxini)
410. Pihtla kalakasvandus
411. Piikraid (Urobatis)
412. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
413. Piimjas soouss
414. Piiskopikala (bishop fish)
415. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
416. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
417. Pimenarkid (Typhlonarke)
418. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
419. Poi
420. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
421. Polaarhaid (Somniosus)
422. Poola uss
423. Prespa forell (Salmo peristericus)
424. Prussakas ja tarakan
425. Psammon
426. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
427. Punane vihmauss (pool-ööuss)
428. Purikalalased (Istiophoridae)
429. Purjus krevetid
430. Puukala (Kuusamo puukala)
431. Põhjavee-elustik
432. Põishüljes (Cystophora cristata)
433. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
434. Põlula Kalakasvatuskeskus
435. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
436. Pärimus: Kaussjärv
437. Pärimus: Lutsu järv
438. Pärimus: Otepää Pühajärv
439. Pärimus: Raudjärve kullapütt
440. Pärimus: Uhtjärv
441. Pärimus: Verijärv
442. Pärnu alamvesikond
443. Pärnu Kalakombinaat
444. Pärnu kalanduskool
445. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
446. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
447. Rabakonn
448. Raid (Raja)
449. Rakfisk ehk norra hapukala
450. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
451. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
452. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
453. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
454. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
455. Reobiont
456. Riffhai (Triaenodon obesus)
457. Rihmsabaraid (Taeniura)
458. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
459. Riikoja Heinrich
460. Ristkok, Jüri
461. Robalod (Centropomus)
462. Roheline mullauss
463. Rohukonn
464. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
465. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
466. Rombkalad (Bothus)
467. Rombkalalased (Bothidae)
468. Roosa mullauss
469. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
470. Ruske käärtrull (Schistura russa)
471. Russalka
472. Rõbak Baltiki
473. Rõuge järvestik
474. Räimeõng
475. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
476. Saadjärv (Saadrejärv)
477. Saaghailised (Pristiophoriformes)
478. Saagsabahaid (Galeus)
479. Sagrits, Richard
480. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
481. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
482. Sammet, Jaak
483. Sannakji
484. Sardiin (Sardina pilchardus)
485. Sardiinid
486. Sardinellid (Sardinella)
487. Saunja laht
488. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
489. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
490. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
491. Sidrunhaid (Negaprion)
492. Siiad (Coregonus)
493. Siig - huvipüük Eestis
494. Siig spordikalana Skandinaavias
495. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
496. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
497. Sinakas soouss
498. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
499. siugkonnalised (apoodid)
500. Soomuskuked (Lepidotrigla)
501. Soomuslest (Limanda limanda)
502. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
503. Sovetskaja Rodina (laev)
504. Spinningisti kaksteist käsku
505. Staratel
506. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
507. Stroganina
508. Sump (kumm, pandur, märss)
509. Sumplaev
510. Susski, Vladimir
511. Suue
512. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
513. Suur mullauss
514. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
515. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
516. Suurallikas
517. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
518. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
519. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
520. Sõnnikuuss
521. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
522. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
523. Südvester
524. Sünkraid (Amblyraja)
525. Süvahaid (Centroscymnus)
526. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
527. Süvaraid (Bathyraja)
528. Šelfihaid (Halaelurus)
529. Zoobentos
530. Taaliku sadam
531. Tabadusekepp
532. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
533. Tainas angerjapüügiks
534. Tallinna Kalakombinaat
535. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
536. Tallinna Merekolledž
537. Tamm, Friedrich
538. Tamula järv (Tamla järv)
539. Tatrakakud
540. Temera (Temera hardwickii)
541. Tempura
542. Tiit Hunt. Eesti kalad
543. Tintlased (Osmeridae)
544. Tippviidikad (Alburnoides)
545. Tobiased (Ammodytes)
546. Tooder
547. Traaler
548. Traalnoot
549. Traalpüük
550. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
551. Triivpüük
552. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
553. Trullinglased (Nemacheilidae)
554. Trullingud (Barbatula)
555. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
556. Tuletorn
557. Tume vihmauss
558. Tumehaid (Etmopterus)
559. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
560. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
561. Tursad (Gadus)
562. Tursamaks
563. Tursamaksa konserveerimine
564. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
565. Tuul
566. tuulekala (pärimus)
567. Tuur
568. Tuurlased (Acipenseridae)
569. Tõugjärv (Küünjärv)
570. Tõugussaare raba laugas
571. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
572. Tääkraid (Urotrygon)
573. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
574. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
575. Tömpninad (Pimephales)
576. Ukraina (baaslaev)
577. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
578. Unadon
579. Und
580. Undiin
581. Urbukse järv (Urbuse järv)
582. Ussikonks (säärekidadega konks)
583. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
584. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
585. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
586. Väitskõhud (Parachela)
587. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
588. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
589. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
590. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
591. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
592. Valgeninahai (Nasolamia velox)
593. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
594. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
595. Vasarhaid (Sphyrna)
596. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
597. Vastne
598. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
599. vesikond
600. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
601. Vihmauslased (Lumbricidae)
602. Vihmauss (liigid)
603. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
604. Viitina kuurits
605. Vimb (Vimba vimba)
606. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
607. Vinkelhaid (Oxynotus)
608. Vinnutatud räimed
609. Viru alamvesikond
610. Viuraid (Aetomylaeus)
611. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
612. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
613. Võldas (Cottus gobio)
614. Võrtsjärve alamvesikond
615. Väheharjasussid
616. Vähilaadsed
617. väike meriahven (Sebastes viviparus)
618. Väike ogahai (Squalus blainville)
619. Väike saagrai (Pristis clavata)
620. väike tobias (nigli, väiketobias)
621. Väikeraid (Rajella)
622. Väikesuulest (Microstomus kitt)
623. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
624. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
625. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
626. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
627. Vöötninad (Rhinichthys)
628. Õlikook
629. Õngekonksu ajaloost
630. Õngitsemine+
631. Õnne lõhe
632. Äntu järved
633. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
634. Ülemiste järv
635. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
636. Yam (mere ja kaose jumal)

Pardpuntiused (Barbodes)

Pardpuntiused (Barbodes), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonnast. Rida liike oli varem paigutatud perekonda puntiused (Puntius). Leviala Aasias, enamus liike Kagu-Aasias. Kümmekond liiki leiavad kasutamist akvaariumikaladena, levinuimaks neist on kuldne pardpuntius (Barbodes semifasciolatus). Kolmandik perekonna liikidest (17 liiki) on endeemid Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves, kus mitmed neist on leidnud kasutamist kohalike toidukaladena.

Perekonnas on 51 liiki (FishBase, 2020):

Barbodes amarus Herre, 1924 (Pait) – kibe pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 10,8 cm. Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Barbodes aurotaeniatus (Tirant, 1885) – kuldtriip-pardpuntius* (seni ka kuldtriip-puntius). Aasia: Mekong ja Chao Phraia, samuti Tai lahte voolavates väikestes rannikujõestikes. Bentopelaagiline. Troopikas. Aeglase vooluga suurtes, keskmistes ja väikestes jõgedes, ojades, kraavides. Toitub peamiselt zooplanktonist ja putukavastsetest. Pikkus kuni 6 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Barbodes banksi (Herre, 1940) – banksi pardpuntius* (seni banksi puntius). Aasia: Malaisia, Indoneesia. Bentopelaagiline. Troopikas. Paljudes väikestes ojades tasandikul ja mägede jalamitealal, enamasti selges vees. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Barbodes baoulan Herre, 1926 (Baolan) – baolan-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Troopikas. Sügavas vees. Pikkus kuni 10,8 cm. Äärmiselt ohustatud (CR). On olnud Lanao järve karplastest kõige enam hinnatud toidukala. Äriline väljapüük.

 

Barbodes belinka (Bleeker, 1860) – suur pardpuntius (võib olla paigutatud ka hõbeparrakate (Barbonymus) perekonda). Aasia: Malaisia, Indoneesia. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 23,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Barbodes binotatus (Valenciennes, 1842) (Spotted barb) – kakslaik-pardpuntius. Kagu-Aasia: Myanmar, Tai, Indoneesia. Bentopelaagiline. Troopikas. Suurtes ja keskmistes jõgedes, samuti mägijõgedes enam klui 2000 m kõrgusel, ka aeglase vooluga vetes ning Mekongi peasängis. Toitub zooplanktonist, putukavastsetest, mõningatest taimedest. Pikkus kuni 20 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene kaubanduslik väljapüük; akvaristikaäri.

 

Barbodes bovanicus (F. Day, 1877) (Bowany Barb) – bhavani pardpuntius. (FishBase's paigutatud lauskmokkade perekonda kui Neolissochilus bovanicus). Aasia: Indias Cauvery jõgikonna vetes; veehoidlates. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 36 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Barbodes bunau (Rachmatika, 2005) – bunau pardpuntius* (ka bunaupuntius). Aasia: Indoneesia. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Barbodes carnaticus (Jerdon, 1849) (Carnatic carp) – karnataka pardpuntius. Aasia: India. Bentopelaagiline. Potamodroomne. Peamiselt troopikas. Pikkus kuni 60 cm (TL), suurim registreeritud mass 12 kg, eluiga 5 a. Pole ohustatud. Äriline väljapüük; vesiviljelus.

 

Barbodes cataractae (Fowler, 1934) – misamise pardpuntius. Aasia: Filipiinidel Mindanao saarel Cascade jões, Murcielagose lahes. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata. Äriline väljapüük.

Pilt puudub

Barbodes clemensi Herre, 1924 – clemensi pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 23,5 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR)

 

Barbodes colemani (Fowler, 1937) – colemani pardpuntius. Mõnedes käsitlustes paigutatud kahashambide (Discherodontus) perekonda. Aasia: Tais Chao Phraya ülemjooksu vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes disa Herre, 1932 – disa-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9,2 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR). Äriline väljapüük.

 

Barbodes dorsimaculatus (C. G. E. Ahl, 1923) (Blackline barb) – mustjoon-pardpuntius* (ka mustjoon-puntius). Aasia: Indoneesias Sumatra saarel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 3,1 cm (TL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

Pilt puudub

Barbodes dunckeri (C. G. E. Ahl, 1929) (Bigspot barb) – dunckeri pardpuntius* (ka dunckeri puntius). Aasia: Malaysia. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Barbodes everetti (Boulenger, 1894) (Clown barb) – everetti pardpuntius* (ka everetti puntius). Aasia: Borneo ja Sumatra. Bentopelaagiline. Mägede jalamite vööndis kiire või ka aeglase vooluga selgeveelistes ojades. Parvena. 15-25 sm sügavusel. Toitub koorikloomadest, ussikestest, putukatest ja ka taimsest ollusest. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Barbodes flavifuscus Herre, 1924 (Katapa-tapa) – koldpruun pardpuntius. Aasia: Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10,5 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Barbodes hemictenus D. S. Jordan & R. E. Richardson, 1908 – naujani pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindoro saarel Naujani järves ja Sabaani, Mamboci ning Baco jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Barbodes herrei (Fowler, 1934) – herre'i pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Äärmiselt ohustatud (CR). Kohalik väljapüük.

Pilt puudub

Barbodes ivis (Seale, 1910) – balabaci pardpuntius. Aasia: Filipiinidel. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes joaquinae (C. E. Wood, 1968) – joaquina pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel üksikus väikeses ojas, mis voolab Basaki järvest Aguse jõkke. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes katolo Herre, 1924 – katolo-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 11 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR). Kohalik väljapüük.

 

Barbodes kuchingensis (Herre, 1940) – sarawaki pardpuntius* (ka sarawaki puntius). Aasia: Malaysias Sarawaki osariigis ja Indoneesias Kapuasi jõe vesikonnas (Borneo saarel). Bentopelaagiline. Metsavööndis ja mägede jalamitel selgeveelistes jõgedes-ojades.Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Barbodes lanaoensis Herre, 1924 (Kandar) – lanao pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 11,8 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Barbodes lateristriga (Valenciennes, 1842) (Spanner barb) – rist-pardpuntius* (ka ristpuntius). Aasia: Malaka poolsaar, Borneo saar. Bentopelaagiline. Selgeveelistes kiire vooluga mägiojades, sageli jugade all. Toitub ussikestest, putuklatestm koorikloomadest ja taimsest ollusest. Pikkus kuni 18,6 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Barbodes lindog Herre, 1924 (Lindog) – lindog-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,2 cm (SL). Ohustatud (VU). Kohalik väljapüük.

 

Barbodes mahakkamensis (Ahl, 1922) – mahakami pardpuntius. Aasia: Borneo saar. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes manalak Herre, 1924 (Manalak) – manalak-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 31,5 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR). Kohalik väljapüük.

 

Barbodes manguaoensis (A. L. Day, 1914) – manguao pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Palawani saare põhjaosas Manguao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 14 cm (TL). Ohustatud (VU).

 

Barbodes microps (Günther, 1868) – pisisilm-pardpuntius* (ka pisisilm-puntius). Taksonoomiline paigutus ebakindel. Leviala Indoneesias. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes montanoi (Sauvage, 1881) – simulao pardpuntius. Aasia: Filipiinidel Mindanao saarel Simulao jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes pachycheilus (Herre, 1924) – pakshuul-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,4 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

Pilt puudub

Barbodes palaemophagus (Herre, 1924) – bitungu-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12,8 cm (TL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Barbodes palata Herre, 1924 – ahaspea-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 14 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR). Kohalik väljapüük.

 

Barbodes palavanensis (Boulenger, 1895) – palawani pardpuntius. Aasia: Filipiinid. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes platysoma (Bleeker, 1855) – lai pardpuntius. Aasia: Indoneesia. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 18 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Barbodes polylepis J. X. Chen & D. J. Li, 1988 – hiina pardpuntius. Aasia: Hiina. Pelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes quinquemaculatus (Seale & B. A. Bean, 1907) – viislaik-pardpuntius. Aasia: Filipiinidel Mindanao saarel Zamboanga poolsaarel. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes resinus (Herre, 1924) – väike pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 2,2 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

Pilt puudub

Barbodes rhombeus (Kottelat, 2000) – romb-pardpuntius* * . Aasia: Kambodžas, Tais ja Laoses Mekongi, Chao Phraya ja Meklongi vesikondades ning Tai poolsaarel Krast põhja pool. Bentopelaagiline. Selgeveelistes mägiojades. Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Barbodes semifasciolatus (Günther, 1868) (Chinese barb, Gold barb) – kuldne pardpuntius* (ka hiina puntius). Aasia: Hiina edelaosas Punase jõe vesikonnas (ka Vietnamis, Tais, Laoses), populaarse akvaariumikalana levinud maailmas laialdaselt, Euroopas alates 1929. a. (Saksa Messingbarbe; soome messinkibarbi, vene зелёный барбус). Akvaristikas on aretatud ka tavaliselt roheka värvusega liigist selle kuldne/kollane vorm. Bentopelaagiline. Väiksemates jõgedes, ka niisutuskanalites, soodes. Toitub selgrootutest ja taimsest ollusest. Pikkus kuni 7 cm (TL), tavapikkus 3,5 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Barbodes sirang Herre, 1932 (Sirang) – sirang-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8,6 cm (TL). Ohustatud (VU). Kohalik väljapüük.

 

Barbodes snyderi Ōshima, 1919 – snyderi pardpuntius* (ka snyderi puntius). Aasia: endeem Taiwanil. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9 cm. Ohustatus määramata. Akvaristika.

 

Barbodes strigatus (Boulenger, 1894) – bongoni pardpuntius. Aasia: Borneo põhjaosas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 16,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes sunieri (Weber & de Beaufort, 1916) – sunieri pardpuntius. Aasia: Borneo kirdeosas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 28,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes tras Herre, 1926 – tras-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12,6 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Barbodes truncatulus (Herre, 1924) (Bitungu) – tömplõug-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,3 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Barbodes tumba Herre, 1924 – tumba-pardpuntius. Aasia: Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves ja järvega seotud jõestikes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12,8 cm (SL). Ohustatud (VU).

 

Barbodes umalii (C. E. Wood, 1968) – umali pardpuntius. Aasia: Filipiinidel Mindanao saarel Aguse jõestikus. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes wynaadensis (F. Day, 1873) – kerala pardpuntius. Aasia: Indias Kerala ja Karnataki osariikides. Bentopelaagiline. Mõõduka vooluga suurtes ja keskmistes jõgedes. Rühmana. Pikkus kuni 25 cm (TL). Toitub selgrootutest ja vetikatest. Äärmiselt ohustatud (CR). Kohalik väljapüük.

 

Barbodes xouthos (Kottelat & H. H. Tan, 2011) – brunei pardpuntius. Kalimantani saarel Bruneis. Pelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

 

* Eestikeelne nimetus muudetud siinkohal Kalapeedia toimetaja poolt.

* * Eestikeelne nime senisel puudumisel nimetatud siinkohal Kalapeedia toimetaja poolt.

                                                                                                                                                                                    Veebruar 2020

 

Vaata lisaks:

Karpkalalased (Cyprinidae)




Hotmedia.ee