Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daaniod (Danio)
94. Daing
95. Devaariod (Devario)
96. Dirhami laht
97. Donburi
98. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
99. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
100. Ebabootsiad (Parabotia)
101. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
102. Ebisu (jaapani kalajumal)
103. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
104. Eesti jõgede loend
105. Eesti järved
106. Eesti järvede loend
107. Eesti Kalur
108. Eesti lahed (tähestikuline loend)
109. Eesti Merekool
110. EFTTA
111. Elango, Julius
112. Emajõe Lodjaselts
113. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
114. Emakala (Zoarces viviparus)
115. End, Albert Arvo
116. Endla järvestik
117. Erikson, Juhan (kalatööstur)
118. Erinarkid (Heteronarce)
119. Erm Vaike
120. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
121. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
122. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
123. Fenkol (apteegitill)
124. Flambeau
125. Fotofoor
126. Friteerimine
127. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
128. Garum ja liquamen
129. Gupi (Poecilia reticulata)
130. Hõbesilmad (Chanodichthys)
131. Haamerhai (Eusphyra blochii)
132. Haid kulinaarias
133. Hailiha nimekujud
134. Hakk-kala
135. Hallhaid (Carcharhinus)
136. Hammassärg (Rutilus frisii)
137. Harilaid
138. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
139. Harilik meriangerjas (Conger conger)
140. Harilik merilohe (Trachinus draco)
141. Harilik mullauss (maauss)
142. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
143. Harilik pardkala (Barbus barbus)
144. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
145. Harilik taimen (Hucho taimen)
146. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
147. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
148. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
149. Harju alamvesikond
150. Hauapüük
151. Haug püügikalana
152. Haug toidukalana
153. Haugasraid (Aetobatus)
154. Heeringalised (Clupeiformes)
155. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
156. Heeringlased (Clupeidae)
157. Heik (Hake) kalanimedes
158. Heintz Karl
159. Helepardlikud (Mystacoleucus)
160. Heleraid (Leucoraja)
161. Helkseljad (Chelaethiops)
162. Hensen, Victor
163. Hi-Lo
164. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
165. Hiinatrullid (Yunnanilus)
166. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
167. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
168. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
169. Hobulaiuskraadid
170. Hollandi kaste
171. Homaarlased (Nephropidae)
172. Hulkharjasussid (Polychaeta)
173. Hõbekoger (Carassius gibelio)
174. Hõimkond
175. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
176. Hämarhaid (Scymnodalatias)
177. Hülgepüük
178. Iilastuli
179. Imiussid (Trematoda)
180. Indo-Vaikne ookeaniala
181. Invincible (Nilsu)
182. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
183. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
184. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
185. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
186. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
187. Jahumardika vastne (jahuuss)
188. Johannes Vares
189. Jussi järved
190. Juust õngesöödana
191. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
192. Jõehallhaid (Glyphis)
193. Jõemõisa-Kaiu järvestik
194. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
195. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
196. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
197. Jämesabaraid (Urolophus)
198. Järveelustik ehk limnobios
199. Järvekoletised
200. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
201. Jäseraid (Cruriraja)
202. Jääpüük
203. Jäärauad
204. Kääbusrasboorad (Boraras)
205. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
206. Kaanid (Hirudinea)
207. Kaarmise järv (Karmise järv)
208. Kaaviari ajaloost
209. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
210. Kahvamine
211. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
212. Kalakaste
213. Kalakasvatus
214. Kalakasvatus Eestis
215. Kalamüüdid ja müütilised kalad
216. Kalandus
217. Kalanduskoda
218. Kalaparv
219. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
220. Kalurite loitse ja ütlusi
221. Kaluuga (Huso dauricus)
222. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
223. Karelestad (Hippoglossoides)
224. Kartul
225. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
226. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
227. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
228. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
229. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
230. Katsuobushi
231. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
232. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
233. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
234. Kidata konks
235. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
236. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
237. Kiinide vastsed
238. Kiisk (pärimus)
239. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
240. Kilu nimelugu
241. Kinnine haspelrull
242. Kinnise rulli ehitus
243. Kirptirgu sidumise sõlm 1
244. kiviahvenlased (Serranidae)
245. Kivitrullingud (Nemacheilus)
246. Koerhaid (Scyliorhinus)
247. Koerhailased (Scyliorhinidae)
248. Koger (Carassius carassius)
249. Kogred (Carassius)
250. Koibraid (Sinobatis)
251. konks (õngekonks)
252. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
253. Koolmekalad (Erimyzon
254. Koonhaid (Rhizoprionodon)
255. Koorküla järvestik
256. Kopskalad (Dipnoi)
257. Kosmoidsoomus
258. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
259. Kuivatamine/vinnutamine
260. Kuldkala (Carassius auratus)
261. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
262. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
263. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
264. Kura säär
265. Kuremaa järv (Kurema järv)
266. Kussie (jaapani järvekoletis)
267. Kuusamon Uistin Oy
268. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
269. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
270. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
271. Kärbsed õngesöödana
272. Kärbsenukk (kärbsekookon)
273. Kärbsetõugud meditsiinis
274. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
275. Kärphaid (Mustelus)
276. Kärsshingud (Acantopsis)
277. Käsiõng
278. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
279. Käärtrullid (Schistura) 2
280. Käärtrullid (Schistura) 3
281. Lühirasboorad (Brevibora)
282. Lahtise rulli ehitus
283. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
284. Lahtise rulli vänt
285. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
286. Lakerda (türgipärane soolakala)
287. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
288. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
289. Landilugu: dr Heintz
290. Landilugu: Kuusamo puukala
291. Landilugu: Nilsu
292. Lasa järv [Koorküla järvestik]
293. Lasnhaid (Scoliodon)
294. Lasnlõuad (Scaphognathops)
295. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
296. Leevi jõgi
297. Leivast õngesöödad
298. Lenddaaniod (Esomus)
299. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
300. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
301. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
302. Lestad (Platichthys)
303. Libekala
304. Liblikate röövikud
305. Liblikraid (Gymnura)
306. Liftahvenad (Helicolenus)
307. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
308. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
309. Linajärv (Jussi Linajärv)
310. Linask (Tinca tinca)
311. Linné, Karl
312. Linnuroni (Ligula intestinalis)
313. Lintsabalased (Trichiuridae)
314. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
315. Logardraid 3 (Pseudobatos)
316. Logardrailased (Rhinobatidae)
317. Lonthülged (Mirounga)
318. Loobu jõgi
319. Lophius budegassa (must merikurat)
320. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
321. Luts (Lota lota)
322. Lõunaraid (Zearaja)
323. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
324. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
325. Läänesaarte alamvesikond
326. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
327. maailma jõed (loend)
328. Maggot
329. Majak (kolhoos)
330. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
331. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
332. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
333. Man
334. Mannasöödad
335. Maskraid (Neotrygon)
336. meduus
337. Merehaigus
338. Merekoletised
339. Meremeeste uskumused
340. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
341. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
342. Merikeellased (Soleidae)
343. Merikogerlased (Sparidae)
344. Merikoha (Sander marinus)
345. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
346. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
347. Meriluts (Brosme brosme)
348. Merineitsi
349. Meripuugid (Scorpaena)
350. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
351. Merisutt (Petromyzon marinus)
352. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
353. Merluusid (Merluccius)
354. Metsprussakas
355. Miiu
356. Moiva (Mallotus villosus)
357. Mokkparrakad (Labeobarbus)
358. Morilased (Moridae)
359. muda
360. Mudaelustik ehk pelon
361. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
362. Mussie (järvekoletis Kanadas)
363. Mussoon
364. Must marliin (Istiompax indica)
365. Mustatäpitõbi
366. Musthaid (Apristurus)
367. Mustjõe alamvesikond
368. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
369. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
370. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
371. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
372. Mõrrapüük
373. Mõõkkala (Xiphias gladius)
374. Mägiründid (Psilorhynchus)
375. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
376. Määr, Aleksander
377. Mölder, August
378. Mügarninad (Hybopsis)
379. Müütilised veeolendid
380. Näkk (eesti)
381. Naaskelraid (Pastinachus)
382. Nahknark (Crassinarke dormitor)
383. Naissaar
384. Narmasmokad (Labeo)
385. Narva veehoidla
386. Nasv
387. Navaaga (Eleginus nawaga)
388. Nelikant-kaldauss
389. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
390. Niituimlutslased (Physidae)
391. Nipsviidikad (Hemiculter)
392. Nirkhailased (Hemigaleidae)
393. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
394. Nokisründid (Microphysogobio)
395. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
396. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
397. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
398. Nugishaid (Triakis)
399. Nuutraid (Himantura)
400. Oad, Jaan
401. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
402. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
403. Ogahaid (Squalus)
404. Ogasilmad (Pangio)
405. Ojamaa (Gotland)
406. Okasturilased (Notacanthidae)
407. Okishaid (Centroscyllium)
408. ondatra (piisamrott, biisamrott)
409. Osmussaar
410. Pakssabaraid (Trygonoptera)
411. Paljaslõuad (Acheilognathus)
412. paneerimine
413. Pardpuntiused (Barbodes)
414. Paunküla veehoidla
415. Peen kõduuss
416. Peipsi alamvesikond
417. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
418. Pettai, Elmar Voldemar
419. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
420. Pigo (Rutilus pigus)
421. Pihklased (Myxini)
422. Pihtla kalakasvandus
423. Piikraid (Urobatis)
424. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
425. Piimjas soouss
426. Piiskopikala (bishop fish)
427. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
428. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
429. Pimenarkid (Typhlonarke)
430. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
431. Poi
432. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
433. Polaarhaid (Somniosus)
434. Poola uss
435. Prespa forell (Salmo peristericus)
436. Prussakas ja tarakan
437. Psammon
438. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
439. Punane vihmauss (pool-ööuss)
440. Punapardlikud (Pseudobarbus)
441. Puntiused (Puntius)
442. Purikalalased (Istiophoridae)
443. Purjus krevetid
444. Puukala (Kuusamo puukala)
445. Põhjavee-elustik
446. Põishüljes (Cystophora cristata)
447. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
448. Põlula Kalakasvatuskeskus
449. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
450. Pärimus: Kaussjärv
451. Pärimus: Lutsu järv
452. Pärimus: Otepää Pühajärv
453. Pärimus: Raudjärve kullapütt
454. Pärimus: Uhtjärv
455. Pärimus: Verijärv
456. Pärnu alamvesikond
457. Pärnu Kalakombinaat
458. Pärnu kalanduskool
459. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
460. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
461. Rabakonn
462. Raid (Raja)
463. Rakfisk ehk norra hapukala
464. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
465. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
466. Rasboorad (Rasbora)
467. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
468. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
469. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
470. Reobiont
471. Riffhai (Triaenodon obesus)
472. Rihmsabaraid (Taeniura)
473. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
474. Riikoja Heinrich
475. Ristkok, Jüri
476. Robalod (Centropomus)
477. Roheline mullauss
478. Rohukonn
479. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
480. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
481. Rombkalad (Bothus)
482. Rombkalalased (Bothidae)
483. Roosa mullauss
484. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
485. Ruske käärtrull (Schistura russa)
486. Russalka
487. Rõbak Baltiki
488. Rõuge järvestik
489. Räimeõng
490. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
491. Saadjärv (Saadrejärv)
492. Saaghailised (Pristiophoriformes)
493. Saagsabahaid (Galeus)
494. Sagrits, Richard
495. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
496. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
497. Sammet, Jaak
498. Sannakji
499. Sardiin (Sardina pilchardus)
500. Sardiinid
501. Sardinellid (Sardinella)
502. Saunja laht
503. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
504. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
505. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
506. Sidrunhaid (Negaprion)
507. Siiad (Coregonus)
508. Siig - huvipüük Eestis
509. Siig spordikalana Skandinaavias
510. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
511. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
512. Sinakas soouss
513. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
514. siugkonnalised (apoodid)
515. Soomuskuked (Lepidotrigla)
516. Soomuslest (Limanda limanda)
517. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
518. Sovetskaja Rodina (laev)
519. Spinningisti kaksteist käsku
520. Staratel
521. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
522. Stroganina
523. Sump (kumm, pandur, märss)
524. Sumplaev
525. Susski, Vladimir
526. Suue
527. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
528. Suur mullauss
529. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
530. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
531. Suurallikas
532. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
533. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
534. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
535. Sõnnikuuss
536. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
537. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
538. Südvester
539. Sünkraid (Amblyraja)
540. Süvahaid (Centroscymnus)
541. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
542. Süvaraid (Bathyraja)
543. Šelfihaid (Halaelurus)
544. Zoobentos
545. Taaliku sadam
546. Tabadusekepp
547. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
548. Tainas angerjapüügiks
549. Tallinna Kalakombinaat
550. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
551. Tallinna Merekolledž
552. Tamm, Friedrich
553. Tamula järv (Tamla järv)
554. Tatrakakud
555. Temera (Temera hardwickii)
556. Tempura
557. Tiit Hunt. Eesti kalad
558. Tintlased (Osmeridae)
559. Tippviidikad (Alburnoides)
560. Tobiased (Ammodytes)
561. Tooder
562. Traaler
563. Traalnoot
564. Traalpüük
565. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
566. Triivpüük
567. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
568. Trullinglased (Nemacheilidae)
569. Trullingud (Barbatula)
570. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
571. Tuletorn
572. Tume vihmauss
573. Tumehaid (Etmopterus)
574. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
575. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
576. Tursad (Gadus)
577. Tursamaks
578. Tursamaksa konserveerimine
579. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
580. Tuul
581. tuulekala (pärimus)
582. Tuur
583. Tuurlased (Acipenseridae)
584. Tõugjärv (Küünjärv)
585. Tõugussaare raba laugas
586. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
587. Tääkraid (Urotrygon)
588. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
589. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
590. Tömpninad (Pimephales)
591. Ukraina (baaslaev)
592. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
593. Unadon
594. Und
595. Undiin
596. Urbukse järv (Urbuse järv)
597. Ussikonks (säärekidadega konks)
598. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
599. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
600. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
601. Väitskõhud (Parachela)
602. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
603. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
604. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
605. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
606. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
607. Valgeninahai (Nasolamia velox)
608. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
609. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
610. Vasarhaid (Sphyrna)
611. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
612. Vastne
613. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
614. vesikond
615. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
616. Vihmauslased (Lumbricidae)
617. Vihmauss (liigid)
618. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
619. Viitina kuurits
620. Vimb (Vimba vimba)
621. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
622. Vinkelhaid (Oxynotus)
623. Vinnutatud räimed
624. Viru alamvesikond
625. Viuraid (Aetomylaeus)
626. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
627. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
628. Võldas (Cottus gobio)
629. Võrtsjärve alamvesikond
630. Väheharjasussid
631. Vähilaadsed
632. väike meriahven (Sebastes viviparus)
633. Väike ogahai (Squalus blainville)
634. Väike saagrai (Pristis clavata)
635. väike tobias (nigli, väiketobias)
636. Väikeraid (Rajella)
637. Väikesuulest (Microstomus kitt)
638. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
639. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
640. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
641. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
642. Vöötninad (Rhinichthys)
643. Õlikook
644. Õngekonksu ajaloost
645. Õngitsemine+
646. Õnne lõhe
647. Äntu järved
648. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
649. Ülemiste järv
650. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
651. Yam (mere ja kaose jumal)

Pardpuntiused (Barbodes)

Pardpuntiused (Barbodes), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonnast. Rida liike oli varem paigutatud perekonda puntiused (Puntius). Leviala Aasias, enamus liike Kagu-Aasias. Kümmekond liiki leiavad kasutamist akvaariumikaladena, levinuimaks neist on kuldne pardpuntius (Barbodes semifasciolatus). Kolmandik perekonna liikidest (17 liiki) on endeemid Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves, kus mitmed neist on leidnud kasutamist kohalike toidukaladena.

Perekonnas on 51 liiki (FishBase, 2020):

Barbodes amarus Herre, 1924 (Pait) – kibe pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 10,8 cm. Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Barbodes aurotaeniatus (Tirant, 1885) – kuldtriip-pardpuntius* (seni ka kuldtriip-puntius). Aasia: Mekong ja Chao Phraia, samuti Tai lahte voolavates väikestes rannikujõestikes. Bentopelaagiline. Troopikas. Aeglase vooluga suurtes, keskmistes ja väikestes jõgedes, ojades, kraavides. Toitub peamiselt zooplanktonist ja putukavastsetest. Pikkus kuni 6 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Barbodes banksi (Herre, 1940) – banksi pardpuntius* (seni banksi puntius). Aasia: Malaisia, Indoneesia. Bentopelaagiline. Troopikas. Paljudes väikestes ojades tasandikul ja mägede jalamitealal, enamasti selges vees. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Barbodes baoulan Herre, 1926 (Baolan) – baolan-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Troopikas. Sügavas vees. Pikkus kuni 10,8 cm. Äärmiselt ohustatud (CR). On olnud Lanao järve karplastest kõige enam hinnatud toidukala. Äriline väljapüük.

 

Barbodes belinka (Bleeker, 1860) – suur pardpuntius (võib olla paigutatud ka hõbeparrakate (Barbonymus) perekonda). Aasia: Malaisia, Indoneesia. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 23,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Barbodes binotatus (Valenciennes, 1842) (Spotted barb) – kakslaik-pardpuntius. Kagu-Aasia: Myanmar, Tai, Indoneesia. Bentopelaagiline. Troopikas. Suurtes ja keskmistes jõgedes, samuti mägijõgedes enam klui 2000 m kõrgusel, ka aeglase vooluga vetes ning Mekongi peasängis. Toitub zooplanktonist, putukavastsetest, mõningatest taimedest. Pikkus kuni 20 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene kaubanduslik väljapüük; akvaristikaäri.

 

Barbodes bovanicus (F. Day, 1877) (Bowany Barb) – bhavani pardpuntius. (FishBase's paigutatud lauskmokkade perekonda kui Neolissochilus bovanicus). Aasia: Indias Cauvery jõgikonna vetes; veehoidlates. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 36 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Barbodes bunau (Rachmatika, 2005) – bunau pardpuntius* (ka bunaupuntius). Aasia: Indoneesia. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Barbodes carnaticus (Jerdon, 1849) (Carnatic carp) – karnataka pardpuntius. Aasia: India. Bentopelaagiline. Potamodroomne. Peamiselt troopikas. Pikkus kuni 60 cm (TL), suurim registreeritud mass 12 kg, eluiga 5 a. Pole ohustatud. Äriline väljapüük; vesiviljelus.

 

Barbodes cataractae (Fowler, 1934) – misamise pardpuntius. Aasia: Filipiinidel Mindanao saarel Cascade jões, Murcielagose lahes. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata. Äriline väljapüük.

Pilt puudub

Barbodes clemensi Herre, 1924 – clemensi pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 23,5 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR)

 

Barbodes colemani (Fowler, 1937) – colemani pardpuntius. Mõnedes käsitlustes paigutatud kahashambide (Discherodontus) perekonda. Aasia: Tais Chao Phraya ülemjooksu vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes disa Herre, 1932 – disa-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9,2 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR). Äriline väljapüük.

 

Barbodes dorsimaculatus (C. G. E. Ahl, 1923) (Blackline barb) – mustjoon-pardpuntius* (ka mustjoon-puntius). Aasia: Indoneesias Sumatra saarel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 3,1 cm (TL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

Pilt puudub

Barbodes dunckeri (C. G. E. Ahl, 1929) (Bigspot barb) – dunckeri pardpuntius* (ka dunckeri puntius). Aasia: Malaysia. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Barbodes everetti (Boulenger, 1894) (Clown barb) – everetti pardpuntius* (ka everetti puntius). Aasia: Borneo ja Sumatra. Bentopelaagiline. Mägede jalamite vööndis kiire või ka aeglase vooluga selgeveelistes ojades. Parvena. 15-25 sm sügavusel. Toitub koorikloomadest, ussikestest, putukatest ja ka taimsest ollusest. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Barbodes flavifuscus Herre, 1924 (Katapa-tapa) – koldpruun pardpuntius. Aasia: Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10,5 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Barbodes hemictenus D. S. Jordan & R. E. Richardson, 1908 – naujani pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindoro saarel Naujani järves ja Sabaani, Mamboci ning Baco jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Barbodes herrei (Fowler, 1934) – herre'i pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Äärmiselt ohustatud (CR). Kohalik väljapüük.

Pilt puudub

Barbodes ivis (Seale, 1910) – balabaci pardpuntius. Aasia: Filipiinidel. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes joaquinae (C. E. Wood, 1968) – joaquina pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel üksikus väikeses ojas, mis voolab Basaki järvest Aguse jõkke. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes katolo Herre, 1924 – katolo-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 11 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR). Kohalik väljapüük.

 

Barbodes kuchingensis (Herre, 1940) – sarawaki pardpuntius* (ka sarawaki puntius). Aasia: Malaysias Sarawaki osariigis ja Indoneesias Kapuasi jõe vesikonnas (Borneo saarel). Bentopelaagiline. Metsavööndis ja mägede jalamitel selgeveelistes jõgedes-ojades.Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Barbodes lanaoensis Herre, 1924 (Kandar) – lanao pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 11,8 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Barbodes lateristriga (Valenciennes, 1842) (Spanner barb) – rist-pardpuntius* (ka ristpuntius). Aasia: Malaka poolsaar, Borneo saar. Bentopelaagiline. Selgeveelistes kiire vooluga mägiojades, sageli jugade all. Toitub ussikestest, putuklatestm koorikloomadest ja taimsest ollusest. Pikkus kuni 18,6 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Barbodes lindog Herre, 1924 (Lindog) – lindog-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,2 cm (SL). Ohustatud (VU). Kohalik väljapüük.

 

Barbodes mahakkamensis (Ahl, 1922) – mahakami pardpuntius. Aasia: Borneo saar. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes manalak Herre, 1924 (Manalak) – manalak-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 31,5 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR). Kohalik väljapüük.

 

Barbodes manguaoensis (A. L. Day, 1914) – manguao pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Palawani saare põhjaosas Manguao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 14 cm (TL). Ohustatud (VU).

 

Barbodes microps (Günther, 1868) – pisisilm-pardpuntius* (ka pisisilm-puntius). Taksonoomiline paigutus ebakindel. Leviala Indoneesias. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes montanoi (Sauvage, 1881) – simulao pardpuntius. Aasia: Filipiinidel Mindanao saarel Simulao jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes pachycheilus (Herre, 1924) – pakshuul-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,4 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

Pilt puudub

Barbodes palaemophagus (Herre, 1924) – bitungu-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12,8 cm (TL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Barbodes palata Herre, 1924 – ahaspea-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 14 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR). Kohalik väljapüük.

 

Barbodes palavanensis (Boulenger, 1895) – palawani pardpuntius. Aasia: Filipiinid. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes platysoma (Bleeker, 1855) – lai pardpuntius. Aasia: Indoneesia. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 18 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Barbodes polylepis J. X. Chen & D. J. Li, 1988 – hiina pardpuntius. Aasia: Hiina. Pelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes quinquemaculatus (Seale & B. A. Bean, 1907) – viislaik-pardpuntius. Aasia: Filipiinidel Mindanao saarel Zamboanga poolsaarel. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes resinus (Herre, 1924) – väike pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 2,2 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

Pilt puudub

Barbodes rhombeus (Kottelat, 2000) – romb-pardpuntius* * . Aasia: Kambodžas, Tais ja Laoses Mekongi, Chao Phraya ja Meklongi vesikondades ning Tai poolsaarel Krast põhja pool. Bentopelaagiline. Selgeveelistes mägiojades. Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Barbodes semifasciolatus (Günther, 1868) (Chinese barb, Gold barb) – kuldne pardpuntius* (ka hiina puntius). Aasia: Hiina edelaosas Punase jõe vesikonnas (ka Vietnamis, Tais, Laoses), populaarse akvaariumikalana levinud maailmas laialdaselt, Euroopas alates 1929. a. (Saksa Messingbarbe; soome messinkibarbi, vene зелёный барбус). Akvaristikas on aretatud ka tavaliselt roheka värvusega liigist selle kuldne/kollane vorm. Bentopelaagiline. Väiksemates jõgedes, ka niisutuskanalites, soodes. Toitub selgrootutest ja taimsest ollusest. Pikkus kuni 7 cm (TL), tavapikkus 3,5 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Barbodes sirang Herre, 1932 (Sirang) – sirang-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8,6 cm (TL). Ohustatud (VU). Kohalik väljapüük.

 

Barbodes snyderi Ōshima, 1919 – snyderi pardpuntius* (ka snyderi puntius). Aasia: endeem Taiwanil. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9 cm. Ohustatus määramata. Akvaristika.

 

Barbodes strigatus (Boulenger, 1894) – bongoni pardpuntius. Aasia: Borneo põhjaosas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 16,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes sunieri (Weber & de Beaufort, 1916) – sunieri pardpuntius. Aasia: Borneo kirdeosas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 28,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes tras Herre, 1926 – tras-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12,6 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Barbodes truncatulus (Herre, 1924) (Bitungu) – tömplõug-pardpuntius. Aasia: endeem Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,3 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Barbodes tumba Herre, 1924 – tumba-pardpuntius. Aasia: Filipiinidel Mindanao saarel Lanao järves ja järvega seotud jõestikes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12,8 cm (SL). Ohustatud (VU).

 

Barbodes umalii (C. E. Wood, 1968) – umali pardpuntius. Aasia: Filipiinidel Mindanao saarel Aguse jõestikus. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Barbodes wynaadensis (F. Day, 1873) – kerala pardpuntius. Aasia: Indias Kerala ja Karnataki osariikides. Bentopelaagiline. Mõõduka vooluga suurtes ja keskmistes jõgedes. Rühmana. Pikkus kuni 25 cm (TL). Toitub selgrootutest ja vetikatest. Äärmiselt ohustatud (CR). Kohalik väljapüük.

 

Barbodes xouthos (Kottelat & H. H. Tan, 2011) – brunei pardpuntius. Kalimantani saarel Bruneis. Pelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

 

* Eestikeelne nimetus muudetud siinkohal Kalapeedia toimetaja poolt.

* * Eestikeelne nime senisel puudumisel nimetatud siinkohal Kalapeedia toimetaja poolt.

                                                                                                                                                                                    Veebruar 2020

 

Vaata lisaks:

Karpkalalased (Cyprinidae)




Hotmedia.ee