Otsingu tulemused:
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
Nansenikalad (Nansenia)
Nansenikalad (Nansenia), kiiruimsete kalade perekond hõbekalaliste (Argentiniformes) seltsi pisisuulaste (Microstomatidae) sugukonnast. Väheuuritud liigid.
Perekonnas on 18 liiki (FishBase, 2019):
Nansenia ahlstromi Kawaguchi & J. L. Butler, 1984 – ahlstromi nansenikala. India ja Vaikse ookeani lääneosa piirkonnas. Mereveeline, batüpelaagiline, 0-754 m sügavusel. Pikkus kuni 9,5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Nansenia antarctica Kawaguchi & J. L. Butler, 1984 – antarktika nansenikala. Lõunaookean: tsirkumantarktiline. Mereveeline, batüpelaagiline, 0-4145 m sügavusel. Pikkus kuni 22 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Nansenia ardesiaca D. S. Jordan & W. F. Thompson, 1914 (Robust smallmouth) – jäme nansenikala. India ja Vaikse ookeani lääneosa piirkonnas. Mereveeline, batüdemersaalne, 260-553 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (SL). Ohustatus määramata.
Nansenia atlantica Blache & Rossignol, 1962 – atlandi nansenikala. Ida-Atlandis. Mereveeline, pelaagilis-okeaaniline, 0-580 m sügavusel. Pikkus kuni 16,8 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Nansenia boreacrassicauda J. Y. Poulsen, 2015 (Northern fat-tail pencil smelt) – tüsesaba-nansenikala. Atlandi ookean: parasvööde ja subarktika. Mereveeline, pelaagilis-okeaaniline, 382-400 m sügavusel. Pikkus kuni 26,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Nansenia candida Cohen, 1958 (Blue-throat argentine) – sinikurk-nansenikala. Vaikse ookeani kirdeosas Alaska väinast kuni Kalifornia lõunaosani (USA), kaasa arvatud Jaapani veed.Mereveeline, batüpelaagiline, 83-1800 m sügavusel. Pikkus kuni 22,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Nansenia crassa Lavenberg, 1965 (Stout argentine) – jässakas nansenikala Vaikse ookeani idaosas California hoovuse piirkonna lõunaosas. Mereveeline, bentopelaagiline, 0-865 m sügavusel. Pikkus kuni 26,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Nansenia groenlandica (J. C. H. Reinhardt, 1840) (Greenland argentine) – grööni nansenikala. Põhja-Atlandis Lõuna-Islandist itta ja läände kuni 35oN, üks isend tabatud Gröönimaast läänes ja kaks isendit Põhja-Ameerika vetest; India ookeani lääneosas LAVi vetes; ka Sanisbari vetes ja Maldiividel.Mereveeline, batüpelaagiline, 0-1400 m sügavusel. Pikkus kuni 24,5 cm (SL). Pole ohustatud.
Nansenia iberica Matallanas, 1985 – ibeeria nansenikala. Vahemeri. Mereveeline, batüpelaagiline, 500-600 m sügavusel. Pikkus kuni 25 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Nansenia indica Kobyliansky, 1992 – india nansenikala. India ookeani lääneosas Mosambiigi vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, 0-430 m sügavusel. Pikkus kuni 10,7 cm. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Nansenia longicauda Kawaguchi & J. L. Butler, 1984 – pikksaba-nansenikala. Vaikses ookeanis ja Atlandis. Mereveeline, batüpelaagiline, 400-1100 m sügavusel. Pikkus kuni 13,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Nansenia macrolepis (Gilchrist, 1922) – suursoom-nansenikala. India ookeani lääneosas LAVi vetes Natali piirkonnas, samuti Kapi poolsaarest läänes.Mereveeline, pelaagilis-okeaaniline, kuni 4580 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (TL). Ohustatus määramata.
Nansenia megalopa Kawaguchi & J. L. Butler, 1984 – suursilm-nansenikala. Ida-Atlandis.Mereveeline, batüpelaagiline, 0-1300 m sügavusel. Pikkus kuni 14 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Nansenia oblita (Facciolà, 1887) – hõbehall nansenikala. Ida-Atlandis Iirimaa edelavetes, Vahemere lääneosas ja Lääne-Sahara vetes.Mereveeline, pelaagilis-okeaaniline, 300-500 m sügavusel. Pikkus kuni 18 cm (SL). Ohustatus määramata.
Nansenia obscura Kobyliansky & S. G. Usachev, 1992 – tume nansenikala. India ookeani lääneosa: Araabia poolsaare piirkond. Mereveeline, bentopelaagiline, 0-490 m sügavusel. Pikkus kuni 15,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Nansenia pelagica Kawaguchi & J. L. Butler, 1984 – avavee nansenikala. Edela-Atlandis; Vaikse ookeani keskosas läänepiirkonnast idapiirkonnani.Mereveeline, pelaagilis-okeaaniline, 0-2000 m sügavusel. Pikkus kuni 10,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Nansenia tenera Kawaguchi & J. L. Butler, 1984 – lodev nansenikala. Kagu-Atlandis Namiibia ja LAVi vetes. Mereveeline, pelaagilis-okeaaniline, subtroopiline. Pikkus kuni 11,2 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Nansenia tenuicauda Kawaguchi & J. L. Butler, 1984 – salesaba-nansenikala. Edela-Atlandis piiratud alal umbes 40oS juures. Mereveeline, batüpelaagiline, 0-328 m sügavusel. Pikkus kuni 8,4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Detsember, 2019
