Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. maailma jõed (loend)
336. Madumureenid (Uropterygius)
337. Maggot
338. Majak (kolhoos)
339. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
340. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
341. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
342. Man
343. Mannasöödad
344. Maskraid (Neotrygon)
345. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
346. meduus
347. Merehaigus
348. Merekoletised
349. Meremeeste uskumused
350. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
351. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
352. Merikeellased (Soleidae)
353. Merikogerlased (Sparidae)
354. Merikoha (Sander marinus)
355. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
356. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
357. Meriluts (Brosme brosme)
358. Merineitsi
359. Meripuugid (Scorpaena)
360. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
361. Merisutt (Petromyzon marinus)
362. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
363. Merluusid (Merluccius)
364. Metsprussakas
365. Miiu
366. Moiva (Mallotus villosus)
367. Mokkparrakad (Labeobarbus)
368. Morilased (Moridae)
369. muda
370. Mudaelustik ehk pelon
371. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
372. Mussie (järvekoletis Kanadas)
373. Mussoon
374. Must marliin (Istiompax indica)
375. Mustatäpitõbi
376. Musthaid (Apristurus)
377. Mustjõe alamvesikond
378. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
379. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
380. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
381. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
382. Mõrrapüük
383. Mõõkkala (Xiphias gladius)
384. Mägiründid (Psilorhynchus)
385. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
386. Määr, Aleksander
387. Mölder, August
388. Mügarninad (Hybopsis)
389. Müütilised veeolendid
390. Näkk (eesti)
391. Naaskelraid (Pastinachus)
392. Nahknark (Crassinarke dormitor)
393. Naissaar
394. Narmasmokad (Labeo)
395. Narva veehoidla
396. Nasv
397. Navaaga (Eleginus nawaga)
398. Nelikant-kaldauss
399. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
400. Niituimlutslased (Physidae)
401. Nipsviidikad (Hemiculter)
402. Nirkhailased (Hemigaleidae)
403. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
404. Nokisründid (Microphysogobio)
405. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
406. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
407. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
408. Nugishaid (Triakis)
409. Nuutraid (Himantura)
410. Oad, Jaan
411. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
412. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
413. Ogahaid (Squalus)
414. Ogasilmad (Pangio)
415. Ojamaa (Gotland)
416. Okasturilased (Notacanthidae)
417. Okishaid (Centroscyllium)
418. ondatra (piisamrott, biisamrott)
419. Osmussaar
420. Pakssabaraid (Trygonoptera)
421. Paljaslõuad (Acheilognathus)
422. paneerimine
423. Pardpuntiused (Barbodes)
424. Paunküla veehoidla
425. Peen kõduuss
426. Peipsi alamvesikond
427. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
428. Pettai, Elmar Voldemar
429. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
430. Pigo (Rutilus pigus)
431. Pihklased (Myxini)
432. Pihtla kalakasvandus
433. Piikraid (Urobatis)
434. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
435. Piimjas soouss
436. Piiskopikala (bishop fish)
437. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
438. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
439. Pimenarkid (Typhlonarke)
440. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
441. Poi
442. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
443. Polaarhaid (Somniosus)
444. Poola uss
445. Prespa forell (Salmo peristericus)
446. Prussakas ja tarakan
447. Psammon
448. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
449. Punane vihmauss (pool-ööuss)
450. Punapardlikud (Pseudobarbus)
451. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
452. Puntiused (Puntius)
453. Purikalalased (Istiophoridae)
454. Purjus krevetid
455. Puukala (Kuusamo puukala)
456. Põhjavee-elustik
457. Põishüljes (Cystophora cristata)
458. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
459. Põlula Kalakasvatuskeskus
460. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
461. Pärimus: Kaussjärv
462. Pärimus: Lutsu järv
463. Pärimus: Otepää Pühajärv
464. Pärimus: Raudjärve kullapütt
465. Pärimus: Uhtjärv
466. Pärimus: Verijärv
467. Pärnu alamvesikond
468. Pärnu Kalakombinaat
469. Pärnu kalanduskool
470. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
471. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
472. Rabakonn
473. Raid (Raja)
474. Rakfisk ehk norra hapukala
475. Rakonda (Raconda russeliana)
476. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
477. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
478. Rasboorad (Rasbora)
479. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
480. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
481. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
482. Reobiont
483. Riffhai (Triaenodon obesus)
484. Rihmsabaraid (Taeniura)
485. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
486. Riikoja Heinrich
487. Ristkok, Jüri
488. Robalod (Centropomus)
489. Roheline mullauss
490. Rohukonn
491. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
492. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
493. Rombkalad (Bothus)
494. Rombkalalased (Bothidae)
495. Roosa mullauss
496. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
497. Ruske käärtrull (Schistura russa)
498. Russalka
499. Rõbak Baltiki
500. Rõuge järvestik
501. Räimeõng
502. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
503. Saadjärv (Saadrejärv)
504. Saaghailised (Pristiophoriformes)
505. Saagsabahaid (Galeus)
506. Sagrits, Richard
507. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
508. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
509. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
510. Sammet, Jaak
511. Sannakji
512. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
513. Sardiinid
514. Sardiinikesed (Harengula)
515. Sardinellid (Sardinella)
516. Saunja laht
517. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
518. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
519. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
520. Sidrunhaid (Negaprion)
521. Siiad (Coregonus)
522. Siig - huvipüük Eestis
523. Siig spordikalana Skandinaavias
524. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
525. Silepeamureenid (Gymnothorax)
526. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
527. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
528. Sinakas soouss
529. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
530. siugkonnalised (apoodid)
531. Soomuskuked (Lepidotrigla)
532. Soomuslest (Limanda limanda)
533. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
534. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
535. Sovetskaja Rodina (laev)
536. Spinningisti kaksteist käsku
537. Staratel
538. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
539. Stroganina
540. Sump (kumm, pandur, märss)
541. Sumplaev
542. Susski, Vladimir
543. Suue
544. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
545. Suur mullauss
546. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
547. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
548. Suurallikas
549. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
550. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
551. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
552. Sõnnikuuss
553. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
554. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
555. Südvester
556. Sünkraid (Amblyraja)
557. Süvahaid (Centroscymnus)
558. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
559. Süvaraid (Bathyraja)
560. Šelfihaid (Halaelurus)
561. Zoobentos
562. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
563. Taaliku sadam
564. Tabadusekepp
565. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
566. Tainas angerjapüügiks
567. Tallinna Kalakombinaat
568. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
569. Tallinna Merekolledž
570. Tamm, Friedrich
571. Tamula järv (Tamla järv)
572. Tatrakakud
573. Temera (Temera hardwickii)
574. Tempura
575. Tiit Hunt. Eesti kalad
576. Tintlased (Osmeridae)
577. Tippviidikad (Alburnoides)
578. Tobiased (Ammodytes)
579. Tooder
580. Trüssad (Thryssa)
581. Traaler
582. Traalnoot
583. Traalpüük
584. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
585. Triivpüük
586. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
587. Trullinglased (Nemacheilidae)
588. Trullingud (Barbatula)
589. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
590. Tuletorn
591. Tume vihmauss
592. Tumehaid (Etmopterus)
593. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
594. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
595. Tursad (Gadus)
596. Tursamaks
597. Tursamaksa konserveerimine
598. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
599. Tuul
600. tuulekala (pärimus)
601. Tuur
602. Tuurlased (Acipenseridae)
603. Tõugjärv (Küünjärv)
604. Tõugussaare raba laugas
605. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
606. Tääkraid (Urotrygon)
607. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
608. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
609. Tömpninad (Pimephales)
610. Ukraina (baaslaev)
611. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
612. Unadon
613. Und
614. Undiin
615. Urbukse järv (Urbuse järv)
616. Ussikonks (säärekidadega konks)
617. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
618. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
619. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
620. Väitskõhud (Parachela)
621. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
622. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
623. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
624. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
625. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
626. Valgeninahai (Nasolamia velox)
627. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
628. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
629. Vasarhaid (Sphyrna)
630. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
631. Vastne
632. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
633. vesikond
634. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
635. Vihmauslased (Lumbricidae)
636. Vihmauss (liigid)
637. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
638. Viitina kuurits
639. Vimb (Vimba vimba)
640. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
641. Vinkelhaid (Oxynotus)
642. Vinnutatud räimed
643. Viru alamvesikond
644. Viuraid (Aetomylaeus)
645. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
646. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
647. Võldas (Cottus gobio)
648. Võrtsjärve alamvesikond
649. Väheharjasussid
650. Vähilaadsed
651. väike meriahven (Sebastes viviparus)
652. Väike ogahai (Squalus blainville)
653. Väike saagrai (Pristis clavata)
654. väike tobias (nigli, väiketobias)
655. Väikeraid (Rajella)
656. Väikesuulest (Microstomus kitt)
657. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
658. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
659. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
660. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
661. Vöötninad (Rhinichthys)
662. Õlikook
663. Õngekonksu ajaloost
664. Õngitsemine+
665. Õnne lõhe
666. Äntu järved
667. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
668. Ülemiste järv
669. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
670. Yam (mere ja kaose jumal)

Aafrikaparrakad (Enteromius) 2

Artikli Aafrikaparrakad (Enteromius) järg:


Enteromius pallidus A. Smith, 1841 (Goldie barb) – hele aafrikaparrak, hele pardkala. Aafrika: Kapimaa idaosas ja Natali piirkonnas selgeveelistes ojades. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 7 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Enteromius paludinosus W. K. H. Peters, 1852 (Straightfin barb) – soo-aafrikaparrak, soo-pardkala. Aafrika: Burundi, Keenia, Malawi, Tanzaania, uganda; aeglastes jõgedes, järvedes, paduratel, soodes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (SL). Pole ohustatud. Kaubanduslik väljapüük.



Enteromius papilio Banister & R. G. Bailey, 1979 – liblik-aafrikaparrak, liblik-pardkala. Aafrika: leitud Kongo DV-s üksnes Kasuku jõkke voolavas Sciere ojas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius parablabes Daget, 1957 – pendjari aafrikaparrak, pendjari pardkala. Aafrika: endeemne liik Beninis Volta jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,2 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius parajae Van den Bergh & Teugels, 1998 – ülemsanaga aafrikaparrak, ülemsanaga pardkala. Aafrika: Kamerunis Sanaga jõestiku ülemjooksul ja Kouilou-Niari jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius pellegrini Poll, 1939 (Pellegrin's barb) – pellegrini aafrikaparrak, pellegrini pardkala. Aafrika: Burundi, Rwanda, Tanzaania, Uganda jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,7 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius perince Rüppell, 1835 – benué aafrikaparrak, benué pardkala. Aafrika: Niiluse ja Volta vesikondades, Tžaadi, Alberti ja Edwardi järvede, Benué jõe, Tšaadi ja Nigeri jõgede vesikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,9 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius petchkovskyi Poll, 1967 – petškovski aafrikaparrak, petškovski pardkala. Aafrika: endeemik Angoolas Alto Cuilo jõe vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30 cm (SL). Ohustatus määramata.



Enteromius pleurogramma Boulenger, 1902 – mustviirg-aafrikaparrak, mustviirg-pardkala. Aafrika: endeemik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,0 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius pobeguini Pellegrin, 1911 – pobeguini aafrikaparrak, poberguini pardkala. Aafrika: Sudaanis Nigeri, Senegali, Gambia ja Volta vesikondades, Elevandiluurannikul Comoé, Bandama ja Sassandra jõgedes, Guineas Tominé jões, Mauritaanias Adrari mäestikus, Malis Bandiagara platool. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 5,4 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius poechii Steindachner, 1911 (Dashtail barb) – sabalaik-aafrikaparrak, sabalaik-pardkala. Taksonoomiline paigutus ebakindel. Aafrika: Kesk-Aafrika lääneosas Zimbabwest ja Namiibiast Kongo DV-ni. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene väljapüük; akvaristikaäri; kasutatakse söödakalana.



Enteromius potamogalis Cope, 1867 – muni aafrikaparrak(eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Ekvatoriaal-Guineas Rio Muni jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12,1 cm . Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius prionacanthus Mahnert & Géry, 1982 – ogowe aafrikaparrak, ogowe pardkala. Aafrika: laialt levinud endeemne liik Gabonis. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,2 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius profundus Greenwood, 1970 – süva-aafrikaparrak, süva-pardkala. Aafrika: endeemne liik Victoria järves 18-65 m sügavusel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius pseudotoppiniSeegers, 1996 – rukwa aafrikaparrak, rukwa pardkala. Aafrika: Tansaania jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,5 cm (TL). Ohustatud.



Enteromius pumilus Boulenger, 1901 – pisike aafrikaparrak, pisike pardkala. Aafrika: Valge niilus, Niilus, Nuubia järv. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 2,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius punctitaeniatus Daget, 1954 – täpiktriip-aafrikaparrak, täpiktriip-pardkala. Aafrika: Lääne-Aafrikas Senegalist Nigeeriani. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius pygmaeus Poll & J. P. Gosse, 1963 – kääbus-aafrikaparrak, kääbus-pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksu vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,6 cm (TL). Ohustatus määramata

Pilt puudub

Enteromius quadrilineatus L. R. David, 1937 – nelitriip-aafrikaparrak, nelitriip-pardkala. Aafrika: Malagarazi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,5 cm (TL). Ohustatus määramata

Pilt puudub

Enteromius quadripunctatus Pfeffer, 1896 (Four-spotted barb) – nelitäpp-aafrikaparrak, nelitäpp-pardkala. Aafrika: Tanzaanias Kingani jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 35 cm (TL). Ohustatus määramata

Pilt puudub

Enteromius radiatus W. K. H. Peters, 1853 (Redeye barb) – punasilm-aafrikaparrak, punasilm-pardkala. Aafrika: Aswati jõest Ugandas piki kogu Aafrika idarannikut Limpopo, Inkomati ja Umbelezi jõestikuteni LAV-is; Aafrika läänosas Kongo ülemjooksu vesikonnas ja kogu Zambezi jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Enteromius raimbaulti Daget, 1962 – raimbaulti aafrikaparrak, raimbaulti pardkala. Aafrika: Endeemne liik Guineas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius rohani Pellegrin, 1921 – rohani aafrikaparrak, rohani pardkala. Aafrika: Angoolas Caculovari jões (Cunene lisajõgi). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 14,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius roussellei Ladiges & Voelker, 1961 – rousselle aafrikaparrak, rouselle pardkala. Aafrika: Angoolas Longa jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius rouxi Daget, 1961 –rouxi aafrikaparrak, rouxi pardkala. Aafrika: endeemik Kongo Vabariigis Kouilou-Niari jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.



Enteromius rubrostigma Poll & J. G. Lambert, 1964 – punaplekk-aafrikaparrak, punaplekk-pardkala. Aafrika: endeemik Alam-Guinea piirkonnas rannikujõgedes Gabonist Chiloango jõe vesikonnani. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,3 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius salessei Pellegrin, 1908 – selesse aafrikaparrak, selesse pardkala. Aafrika: Guineas Fouta Djaloni piirkonnas, samuti Guinea-Bissau jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,7 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius sensitivus T. R. Roberts, 2010 – tundlik aafrikaparrak, tundlik pardkala. Aafrika: üksnes Kamerunis Sanaga jões. Mageveeline, pelaagilis-neriitne, troopiline. Pikkus kuni 4,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius serengetiensis (Farm, 2000) – serengeti aafrikaparrak, serengeti pardkala. Aafrika: Tanzaanis Serengeti rahvuspargis Orangi jões. Mageveeline, pelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,0 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius sexradiatus Boulenger, 1911 (Kavirondo barb) – kavirondo aafrikaparrak, kavirondo pardkala. Aafrika: Keenias Kavirondo piirkonna järvedes (Victoria järve vesikond). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius seymouri Tweddle & P. H. Skelton, 2008 – seymouri aafrikaparrak, seymouri pardkala. Aafrika: Malawis Lõuna-Rukuru jõestikus ja Kasiviziwi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,8 cm (SL). Ohustatud.



Enteromius stanleyi Poll & J. P. Gosse, 1974 – stanley aafrikaparrak, stanley pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul Yangambi piirkonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,7 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius stauchi Daget, 1967 – stauchi aafrikaparrak, stauchi pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Loémé ja Niari Kouilou vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,5 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius stigmasemion Fowler, 1936 – batangafo aafrikaparrak, batangafo pardkala. Aafrika: Kesk-Aafrika Vabariigis Batangafo provintsis. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius stigmatopygu sBoulenger, 1903 – päralaik-aafrikaparrak, päralaik-pardkala. Aafrika: Niiluse, Nigeri ja Volta jõgikondades, Guinea-Bissau jõgedes, samuti Tšaadi jões ja Bandama jões. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 2,8 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius subinensis A. J. Hopson, 1965 – subini aafrikaparrak, subini pardkala. Aafrika: Ghanas Subini jões (Pra jõgikond). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3,4 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius sublineatus Daget, 1954 – morse-aafrikaparrak, morse-pardkala. Aafrika: Nigeri, Volta, Senegali, Gambia, Comoé, Bandama, Mono, Oémé ja Crossi jõgikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius sylvaticus Loiselle & Welcomme, 1971 – ignidi aafrikaparrak, ignidi pardkala. Aafrika: Beninis Ignidi jõest Lagbeni, Kamerunis Nigeri jõe deltas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 1,9 cm (SL). Väga ohustatud.



Enteromius syntrechalepis (Fowler, 1949) – lembesse aafrikaparrak, lembesse pardkala. Aafrika: vaid Oka jões (Lembesse jõestik) Kongo DV-s. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius taeniopleura Boulenger, 1917 – kasarala aafrikaparrak, kasarala pardkala. Aafrika: Burundi, Kongo DV, Tanzaania ja Zambia jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius taeniurus Boulenger, 1903 – juttsaba-aafrikaparrak, juttsaba-pardkala. Aafrika: Kamerunis Kienké, Ntemi ja Dja jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (TL). Ohustatud.



Enteromius tanapelagius Graaf, Dejen, Sibbing & Osse, 2000 – avavee-aafrikaparrak, avavee-pardkala. Aafrika: Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius tegulifer Fowler, 1936 – kribi aafrikaparrak, kribi pardkala. Aafrika: Alam-Guinea endeemik; Kamerunis Kribi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius tetraspilus Pfeffer, 1896 – bukoba aafrikaparrak, bukoba pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Ituri jõe ülemjooksul. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius tetrastigma Boulenger, 1913 – nelilaik-aafrikaparrak, nelilaik-pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul ja Uele jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius teugelsi Bamba, Vreven & Snoeks, 2011 – teugelsi aafrikaparrak, teugelsi pardkala. Aafrika: Guineas Little Scarcies'i jõe jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius thamalakanensis Fowler, 1935 (Thamalakane barb) – thamakalane aafrikaparrak, thamakalane pardkala. Aafrika: Zambezi ja Okavango jõestike ülemjooksudel, samuti Kwilu jões (Kongo DV). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Enteromius thysi Trewavas, 1974 – thysi aafrikaparrak, thysi pardkala. Aafrika: Alam-Guinea endeemik; Kameruni edelaosa rannikujõgedes ja Bioko saarel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,4 cm (SL). Väga ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius tiekoroi Lévêque, Teugels & Thys van den Audenaerde, 1987 – tiekoro aafrikaparrak, tiekoro pardkala. Aafrika: Guineas Konkouré ja Kolenté jõgedes ning Sierra Leones Little Scarciesi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9 cm (SL). Ohustatus määramata.



Enteromius tomiensis Fowler, 1936 – tomi aafrikaparrak, tomi pardkala. Aafrika: Kesk-Aafrika Vabariigis ja Kongo DV-s Ubangi jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius tongaensis Rendahl (de), 1935 – tonga aafrikaparrak, tonga pardkala. Aafrika: Sudaani lõunaosas Valges Niiluses. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius toppini Boulenger, 1916 (East Coast barb) – toppini aafrikaparrak, toppini pardkala. Aafrika: Keenia, Malawi, Tanzaania ja Zimbabwe jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 4 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Enteromius traorei Lévêque, Teugels & Thys van den Audenaerde, 1987 – traoré aafrikaparrak, traoré pardkala. Aafrika: vaid Elevandiluurannikul Cavally jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Väga ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius treurensis A. A. v. J. Groenewald, 1958 (Treur barb) – treuri aafrikaparrak, treuri pardkala. Aafrika: LAV-is Blyde jõe ülemjooksul (Limpopo jõgikond), varem ka Treuri ja Sabie jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 10,8 cm (TL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius trimaculatus W. K. H. Peters, 1852 (Threespot barb) – kolmtäpp-aafrikaparrak, kolmtäpp-pardkala. Aafrika: laialdane levila Sahara-taguses Aafrikas Kongo jõest idasuunas India ookeani rannikuni Tansaanias, lõunasuunas KwaZulu Natali provintsini LAV-is. Mageveeline, bentopelaagiline, potamoidroomne, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri; kalastamisel söödakala.



Enteromius trinotatus Fowler, 1936 – saidi aafrikaparrak, saidi pardkala. Aafrika: leitud üksnes Kongo DV-s Aruvimi jõe jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,6 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius trispiloides Lévêque, Teugels & Thys van den Audenaerde, 1987 – mano aafrikaparrak, mano pardkala. Aafrika: tuntud vaid 1 isendi põhjal Libeeriast Mano jõest. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Enteromius trispilomimus Boulenger, 1907 – chiloango aafrikaparrak, chiloango pardkala. Aafrika: Alam-Guinea endeemik: Kameruni lõunaosa rannikujõgedes kuni Chiloango jõeni. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,5 cm (TL). Pole ohustatud.



Enteromius trispilopleura Boulenger, 1902 – bahirdari aafrikaparrak, bahirdari pardkala. Aafrika: Etioopias Tana järves ja Tšaadi jõe vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,5 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius trispilos (Bleeker, 1863) – kolmplekk-aafrikaparrak, kolmplekk-pardkala. Aafrika: Lääne-Aafrikas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,5 cm (TL). Pole ohustatud.



Enteromius turkanae A. J. Hopson & J. Hopson, 1982 (Lake Turkana barb) – turkana aafrikaparrak, turkana pardkala. Aafrika: endeemik Keenias Turkana järves. Mageveeline, pelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius unitaeniatus Günther, 1866 (Slender barb) – sale aafrikaparrak, sale pardkala. Aafrika: levinud väga laialdaselt Kongo DV-st kuni LAV-ini. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 14 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene kaubanduslik püük; akvristikaäri.



Enteromius urostigma Boulenger, 1917 – mazonde aafrikaparrak, mazonde pardkala. Aafrika: Tanganjika järve voolavates jõgedes ja Lualaba ülemjooksul (Kongo DV). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius usambarae Lönnberg, 1907 – tanga aafrikaparrak, tanga pardkala. Aafrika: üksnes Tansaanias Tanga järve ümbruse paduratel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,9 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius validus Stiassny, Liyandja & Monsembula Iyaba, 2016 – n'sele aafrikaparrak (nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Kongo DV-s N'sele ja Mayi Ndombe jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius vanderysti Poll, 1945 – vanderysti aafrikaparrak, vanderysti pardkala. Aafrika: endeemik Kongo DV-s Inkisi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius venustus R. G. Bailey, 1980 (Red Pangani barb) – kaunis aafrikaparrak, kaunis pardkala. Aafrika: endeemik Pangani jõe jõgikonnas (Keenia, Tanzaania). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Enteromius viktorianus Lohberger, 1929 (Victoria barb) – victoria aafrikaparrak, victoria pardkala. Aafrika: Keenias Victoria järve jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 7,1 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius viviparus M. C. W. Weber, 1897 (Bowstripe barb) – kaarjoon-aafrikaparrak, kaarjoon-pardkala. Nimi viviparuson ekslik, liik ei ole elussünnitaja. Aafrika: idaranniku jõgedes ja järvedes Ruvumast (Tansaania ja Mosambiigi piiril) kuni Vungu jõeni (Natal, LAV), suuremates jõestikes (Limpopo) ka kaugemal sisemaal. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 7 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius walkeri Boulenger, 1904 – walkeri aafrikaparrak, walkeri pardkala. Aafrika: Ghana lääneosas Ofini ja Ankobra jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatud. Akvaristika.



Enteromius walshae Mamonekene, Zamba & Stiassny, 2018 – djoulou aafrikaparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Kongo DV-s Louesse, Lekoumou ja Djoulou jõgedes. Pikkus kuni 5,4 cm (SL).



Enteromius wellmani Boulenger, 1911 – wellmani aafrikaparrak, welmani pardkala. Aafrika: Niiluse jõgikond ja Tšaadi jõgikond. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius yeiensis S. Johnsen, 1926 – yei aafrikaparrak, yei pardkala. Aafrika: Angoolas Cuvo jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius yongei Whitehead, 1960 (Nzoia barb) – nzoia aafrikaparrak, nzoia pardkala. Aafrika: Keenias Victoria järve suubuvates jõgedes ja Ugandas Malawa ning Aswa jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius zalbiensis Blache & Miton, 1960 – zalbi aafrikaparrak, zalbi pardkala. Aafrika: Logone ja Mayo Kebbi jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3,5 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius zanzibaricus W. K. H. Peters, 1868 (Zanzibar barb) – sansibari aafrikaparrak, sansibari pardkala. Aafrika: Keenia ja Somaalimaa jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,7 cm (TL). Pole ohustatud.



November, 2019


 

Vaata lisaks:

Aafrikaparrakad (Enteromius)
Päriskarpkalalased (Cyprininae)




Hotmedia.ee