Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daaniod (Danio)
94. Daing
95. Devaariod (Devario)
96. Dirhami laht
97. Donburi
98. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
99. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
100. Ebabootsiad (Parabotia)
101. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
102. Ebisu (jaapani kalajumal)
103. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
104. Eesti jõgede loend
105. Eesti järved
106. Eesti järvede loend
107. Eesti Kalur
108. Eesti lahed (tähestikuline loend)
109. Eesti Merekool
110. EFTTA
111. Elango, Julius
112. Emajõe Lodjaselts
113. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
114. Emakala (Zoarces viviparus)
115. End, Albert Arvo
116. Endla järvestik
117. Erikson, Juhan (kalatööstur)
118. Erinarkid (Heteronarce)
119. Erm Vaike
120. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
121. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
122. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
123. Fenkol (apteegitill)
124. Flambeau
125. Fotofoor
126. Friteerimine
127. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
128. Garum ja liquamen
129. Gupi (Poecilia reticulata)
130. Hõbesilmad (Chanodichthys)
131. Haamerhai (Eusphyra blochii)
132. Haid kulinaarias
133. Hailiha nimekujud
134. Hakk-kala
135. Hallhaid (Carcharhinus)
136. Hammassärg (Rutilus frisii)
137. Harilaid
138. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
139. Harilik meriangerjas (Conger conger)
140. Harilik merilohe (Trachinus draco)
141. Harilik mullauss (maauss)
142. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
143. Harilik pardkala (Barbus barbus)
144. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
145. Harilik taimen (Hucho taimen)
146. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
147. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
148. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
149. Harju alamvesikond
150. Hauapüük
151. Haug püügikalana
152. Haug toidukalana
153. Haugasraid (Aetobatus)
154. Heeringalised (Clupeiformes)
155. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
156. Heeringlased (Clupeidae)
157. Heik (Hake) kalanimedes
158. Heintz Karl
159. Helepardlikud (Mystacoleucus)
160. Heleraid (Leucoraja)
161. Helkseljad (Chelaethiops)
162. Hensen, Victor
163. Hi-Lo
164. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
165. Hiinatrullid (Yunnanilus)
166. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
167. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
168. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
169. Hobulaiuskraadid
170. Hollandi kaste
171. Homaarlased (Nephropidae)
172. Hulkharjasussid (Polychaeta)
173. Hõbekoger (Carassius gibelio)
174. Hõimkond
175. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
176. Hämarhaid (Scymnodalatias)
177. Hülgepüük
178. Iilastuli
179. Imiussid (Trematoda)
180. Indo-Vaikne ookeaniala
181. Invincible (Nilsu)
182. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
183. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
184. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
185. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
186. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
187. Jahumardika vastne (jahuuss)
188. Johannes Vares
189. Jussi järved
190. Juust õngesöödana
191. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
192. Jõehallhaid (Glyphis)
193. Jõemõisa-Kaiu järvestik
194. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
195. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
196. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
197. Jämesabaraid (Urolophus)
198. Järveelustik ehk limnobios
199. Järvekoletised
200. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
201. Jäseraid (Cruriraja)
202. Jääpüük
203. Jäärauad
204. Kääbusrasboorad (Boraras)
205. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
206. Kaanid (Hirudinea)
207. Kaarmise järv (Karmise järv)
208. Kaaviari ajaloost
209. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
210. Kahvamine
211. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
212. Kalakaste
213. Kalakasvatus
214. Kalakasvatus Eestis
215. Kalamüüdid ja müütilised kalad
216. Kalandus
217. Kalanduskoda
218. Kalaparv
219. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
220. Kalurite loitse ja ütlusi
221. Kaluuga (Huso dauricus)
222. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
223. Karelestad (Hippoglossoides)
224. Kartul
225. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
226. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
227. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
228. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
229. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
230. Katsuobushi
231. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
232. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
233. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
234. Kidata konks
235. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
236. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
237. Kiinide vastsed
238. Kiisk (pärimus)
239. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
240. Kilu nimelugu
241. Kinnine haspelrull
242. Kinnise rulli ehitus
243. Kirptirgu sidumise sõlm 1
244. kiviahvenlased (Serranidae)
245. Kivitrullingud (Nemacheilus)
246. Koerhaid (Scyliorhinus)
247. Koerhailased (Scyliorhinidae)
248. Koger (Carassius carassius)
249. Kogred (Carassius)
250. Koibraid (Sinobatis)
251. konks (õngekonks)
252. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
253. Koolmekalad (Erimyzon
254. Koonhaid (Rhizoprionodon)
255. Koorküla järvestik
256. Kopskalad (Dipnoi)
257. Kosmoidsoomus
258. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
259. Kuivatamine/vinnutamine
260. Kuldkala (Carassius auratus)
261. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
262. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
263. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
264. Kura säär
265. Kuremaa järv (Kurema järv)
266. Kussie (jaapani järvekoletis)
267. Kuusamon Uistin Oy
268. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
269. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
270. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
271. Kärbsed õngesöödana
272. Kärbsenukk (kärbsekookon)
273. Kärbsetõugud meditsiinis
274. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
275. Kärphaid (Mustelus)
276. Kärsshingud (Acantopsis)
277. Käsiõng
278. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
279. Käärtrullid (Schistura) 2
280. Käärtrullid (Schistura) 3
281. Lühirasboorad (Brevibora)
282. Lahtise rulli ehitus
283. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
284. Lahtise rulli vänt
285. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
286. Lakerda (türgipärane soolakala)
287. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
288. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
289. Landilugu: dr Heintz
290. Landilugu: Kuusamo puukala
291. Landilugu: Nilsu
292. Lasa järv [Koorküla järvestik]
293. Lasnhaid (Scoliodon)
294. Lasnlõuad (Scaphognathops)
295. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
296. Leevi jõgi
297. Leivast õngesöödad
298. Lenddaaniod (Esomus)
299. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
300. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
301. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
302. Lestad (Platichthys)
303. Libekala
304. Liblikate röövikud
305. Liblikraid (Gymnura)
306. Liftahvenad (Helicolenus)
307. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
308. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
309. Linajärv (Jussi Linajärv)
310. Linask (Tinca tinca)
311. Linné, Karl
312. Linnuroni (Ligula intestinalis)
313. Lintsabalased (Trichiuridae)
314. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
315. Logardraid 3 (Pseudobatos)
316. Logardrailased (Rhinobatidae)
317. Lonthülged (Mirounga)
318. Loobu jõgi
319. Lophius budegassa (must merikurat)
320. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
321. Luts (Lota lota)
322. Lõunaraid (Zearaja)
323. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
324. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
325. Läänesaarte alamvesikond
326. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
327. maailma jõed (loend)
328. Maggot
329. Majak (kolhoos)
330. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
331. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
332. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
333. Man
334. Mannasöödad
335. Maskraid (Neotrygon)
336. meduus
337. Merehaigus
338. Merekoletised
339. Meremeeste uskumused
340. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
341. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
342. Merikeellased (Soleidae)
343. Merikogerlased (Sparidae)
344. Merikoha (Sander marinus)
345. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
346. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
347. Meriluts (Brosme brosme)
348. Merineitsi
349. Meripuugid (Scorpaena)
350. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
351. Merisutt (Petromyzon marinus)
352. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
353. Merluusid (Merluccius)
354. Metsprussakas
355. Miiu
356. Moiva (Mallotus villosus)
357. Mokkparrakad (Labeobarbus)
358. Morilased (Moridae)
359. muda
360. Mudaelustik ehk pelon
361. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
362. Mussie (järvekoletis Kanadas)
363. Mussoon
364. Must marliin (Istiompax indica)
365. Mustatäpitõbi
366. Musthaid (Apristurus)
367. Mustjõe alamvesikond
368. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
369. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
370. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
371. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
372. Mõrrapüük
373. Mõõkkala (Xiphias gladius)
374. Mägiründid (Psilorhynchus)
375. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
376. Määr, Aleksander
377. Mölder, August
378. Mügarninad (Hybopsis)
379. Müütilised veeolendid
380. Näkk (eesti)
381. Naaskelraid (Pastinachus)
382. Nahknark (Crassinarke dormitor)
383. Naissaar
384. Narmasmokad (Labeo)
385. Narva veehoidla
386. Nasv
387. Navaaga (Eleginus nawaga)
388. Nelikant-kaldauss
389. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
390. Niituimlutslased (Physidae)
391. Nipsviidikad (Hemiculter)
392. Nirkhailased (Hemigaleidae)
393. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
394. Nokisründid (Microphysogobio)
395. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
396. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
397. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
398. Nugishaid (Triakis)
399. Nuutraid (Himantura)
400. Oad, Jaan
401. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
402. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
403. Ogahaid (Squalus)
404. Ogasilmad (Pangio)
405. Ojamaa (Gotland)
406. Okasturilased (Notacanthidae)
407. Okishaid (Centroscyllium)
408. ondatra (piisamrott, biisamrott)
409. Osmussaar
410. Pakssabaraid (Trygonoptera)
411. Paljaslõuad (Acheilognathus)
412. paneerimine
413. Pardpuntiused (Barbodes)
414. Paunküla veehoidla
415. Peen kõduuss
416. Peipsi alamvesikond
417. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
418. Pettai, Elmar Voldemar
419. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
420. Pigo (Rutilus pigus)
421. Pihklased (Myxini)
422. Pihtla kalakasvandus
423. Piikraid (Urobatis)
424. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
425. Piimjas soouss
426. Piiskopikala (bishop fish)
427. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
428. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
429. Pimenarkid (Typhlonarke)
430. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
431. Poi
432. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
433. Polaarhaid (Somniosus)
434. Poola uss
435. Prespa forell (Salmo peristericus)
436. Prussakas ja tarakan
437. Psammon
438. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
439. Punane vihmauss (pool-ööuss)
440. Punapardlikud (Pseudobarbus)
441. Puntiused (Puntius)
442. Purikalalased (Istiophoridae)
443. Purjus krevetid
444. Puukala (Kuusamo puukala)
445. Põhjavee-elustik
446. Põishüljes (Cystophora cristata)
447. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
448. Põlula Kalakasvatuskeskus
449. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
450. Pärimus: Kaussjärv
451. Pärimus: Lutsu järv
452. Pärimus: Otepää Pühajärv
453. Pärimus: Raudjärve kullapütt
454. Pärimus: Uhtjärv
455. Pärimus: Verijärv
456. Pärnu alamvesikond
457. Pärnu Kalakombinaat
458. Pärnu kalanduskool
459. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
460. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
461. Rabakonn
462. Raid (Raja)
463. Rakfisk ehk norra hapukala
464. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
465. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
466. Rasboorad (Rasbora)
467. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
468. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
469. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
470. Reobiont
471. Riffhai (Triaenodon obesus)
472. Rihmsabaraid (Taeniura)
473. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
474. Riikoja Heinrich
475. Ristkok, Jüri
476. Robalod (Centropomus)
477. Roheline mullauss
478. Rohukonn
479. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
480. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
481. Rombkalad (Bothus)
482. Rombkalalased (Bothidae)
483. Roosa mullauss
484. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
485. Ruske käärtrull (Schistura russa)
486. Russalka
487. Rõbak Baltiki
488. Rõuge järvestik
489. Räimeõng
490. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
491. Saadjärv (Saadrejärv)
492. Saaghailised (Pristiophoriformes)
493. Saagsabahaid (Galeus)
494. Sagrits, Richard
495. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
496. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
497. Sammet, Jaak
498. Sannakji
499. Sardiin (Sardina pilchardus)
500. Sardiinid
501. Sardinellid (Sardinella)
502. Saunja laht
503. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
504. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
505. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
506. Sidrunhaid (Negaprion)
507. Siiad (Coregonus)
508. Siig - huvipüük Eestis
509. Siig spordikalana Skandinaavias
510. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
511. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
512. Sinakas soouss
513. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
514. siugkonnalised (apoodid)
515. Soomuskuked (Lepidotrigla)
516. Soomuslest (Limanda limanda)
517. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
518. Sovetskaja Rodina (laev)
519. Spinningisti kaksteist käsku
520. Staratel
521. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
522. Stroganina
523. Sump (kumm, pandur, märss)
524. Sumplaev
525. Susski, Vladimir
526. Suue
527. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
528. Suur mullauss
529. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
530. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
531. Suurallikas
532. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
533. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
534. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
535. Sõnnikuuss
536. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
537. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
538. Südvester
539. Sünkraid (Amblyraja)
540. Süvahaid (Centroscymnus)
541. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
542. Süvaraid (Bathyraja)
543. Šelfihaid (Halaelurus)
544. Zoobentos
545. Taaliku sadam
546. Tabadusekepp
547. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
548. Tainas angerjapüügiks
549. Tallinna Kalakombinaat
550. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
551. Tallinna Merekolledž
552. Tamm, Friedrich
553. Tamula järv (Tamla järv)
554. Tatrakakud
555. Temera (Temera hardwickii)
556. Tempura
557. Tiit Hunt. Eesti kalad
558. Tintlased (Osmeridae)
559. Tippviidikad (Alburnoides)
560. Tobiased (Ammodytes)
561. Tooder
562. Traaler
563. Traalnoot
564. Traalpüük
565. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
566. Triivpüük
567. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
568. Trullinglased (Nemacheilidae)
569. Trullingud (Barbatula)
570. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
571. Tuletorn
572. Tume vihmauss
573. Tumehaid (Etmopterus)
574. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
575. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
576. Tursad (Gadus)
577. Tursamaks
578. Tursamaksa konserveerimine
579. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
580. Tuul
581. tuulekala (pärimus)
582. Tuur
583. Tuurlased (Acipenseridae)
584. Tõugjärv (Küünjärv)
585. Tõugussaare raba laugas
586. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
587. Tääkraid (Urotrygon)
588. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
589. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
590. Tömpninad (Pimephales)
591. Ukraina (baaslaev)
592. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
593. Unadon
594. Und
595. Undiin
596. Urbukse järv (Urbuse järv)
597. Ussikonks (säärekidadega konks)
598. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
599. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
600. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
601. Väitskõhud (Parachela)
602. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
603. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
604. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
605. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
606. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
607. Valgeninahai (Nasolamia velox)
608. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
609. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
610. Vasarhaid (Sphyrna)
611. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
612. Vastne
613. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
614. vesikond
615. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
616. Vihmauslased (Lumbricidae)
617. Vihmauss (liigid)
618. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
619. Viitina kuurits
620. Vimb (Vimba vimba)
621. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
622. Vinkelhaid (Oxynotus)
623. Vinnutatud räimed
624. Viru alamvesikond
625. Viuraid (Aetomylaeus)
626. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
627. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
628. Võldas (Cottus gobio)
629. Võrtsjärve alamvesikond
630. Väheharjasussid
631. Vähilaadsed
632. väike meriahven (Sebastes viviparus)
633. Väike ogahai (Squalus blainville)
634. Väike saagrai (Pristis clavata)
635. väike tobias (nigli, väiketobias)
636. Väikeraid (Rajella)
637. Väikesuulest (Microstomus kitt)
638. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
639. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
640. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
641. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
642. Vöötninad (Rhinichthys)
643. Õlikook
644. Õngekonksu ajaloost
645. Õngitsemine+
646. Õnne lõhe
647. Äntu järved
648. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
649. Ülemiste järv
650. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
651. Yam (mere ja kaose jumal)

Aafrikaparrakad (Enteromius) 2

Artikli Aafrikaparrakad (Enteromius) järg:


Enteromius pallidus A. Smith, 1841 (Goldie barb) – hele aafrikaparrak, hele pardkala. Aafrika: Kapimaa idaosas ja Natali piirkonnas selgeveelistes ojades. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 7 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Enteromius paludinosus W. K. H. Peters, 1852 (Straightfin barb) – soo-aafrikaparrak, soo-pardkala. Aafrika: Burundi, Keenia, Malawi, Tanzaania, uganda; aeglastes jõgedes, järvedes, paduratel, soodes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (SL). Pole ohustatud. Kaubanduslik väljapüük.



Enteromius papilio Banister & R. G. Bailey, 1979 – liblik-aafrikaparrak, liblik-pardkala. Aafrika: leitud Kongo DV-s üksnes Kasuku jõkke voolavas Sciere ojas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius parablabes Daget, 1957 – pendjari aafrikaparrak, pendjari pardkala. Aafrika: endeemne liik Beninis Volta jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,2 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius parajae Van den Bergh & Teugels, 1998 – ülemsanaga aafrikaparrak, ülemsanaga pardkala. Aafrika: Kamerunis Sanaga jõestiku ülemjooksul ja Kouilou-Niari jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius pellegrini Poll, 1939 (Pellegrin's barb) – pellegrini aafrikaparrak, pellegrini pardkala. Aafrika: Burundi, Rwanda, Tanzaania, Uganda jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,7 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius perince Rüppell, 1835 – benué aafrikaparrak, benué pardkala. Aafrika: Niiluse ja Volta vesikondades, Tžaadi, Alberti ja Edwardi järvede, Benué jõe, Tšaadi ja Nigeri jõgede vesikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,9 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius petchkovskyi Poll, 1967 – petškovski aafrikaparrak, petškovski pardkala. Aafrika: endeemik Angoolas Alto Cuilo jõe vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30 cm (SL). Ohustatus määramata.



Enteromius pleurogramma Boulenger, 1902 – mustviirg-aafrikaparrak, mustviirg-pardkala. Aafrika: endeemik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,0 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius pobeguini Pellegrin, 1911 – pobeguini aafrikaparrak, poberguini pardkala. Aafrika: Sudaanis Nigeri, Senegali, Gambia ja Volta vesikondades, Elevandiluurannikul Comoé, Bandama ja Sassandra jõgedes, Guineas Tominé jões, Mauritaanias Adrari mäestikus, Malis Bandiagara platool. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 5,4 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius poechii Steindachner, 1911 (Dashtail barb) – sabalaik-aafrikaparrak, sabalaik-pardkala. Taksonoomiline paigutus ebakindel. Aafrika: Kesk-Aafrika lääneosas Zimbabwest ja Namiibiast Kongo DV-ni. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene väljapüük; akvaristikaäri; kasutatakse söödakalana.



Enteromius potamogalis Cope, 1867 – muni aafrikaparrak(eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Ekvatoriaal-Guineas Rio Muni jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12,1 cm . Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius prionacanthus Mahnert & Géry, 1982 – ogowe aafrikaparrak, ogowe pardkala. Aafrika: laialt levinud endeemne liik Gabonis. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,2 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius profundus Greenwood, 1970 – süva-aafrikaparrak, süva-pardkala. Aafrika: endeemne liik Victoria järves 18-65 m sügavusel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius pseudotoppiniSeegers, 1996 – rukwa aafrikaparrak, rukwa pardkala. Aafrika: Tansaania jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,5 cm (TL). Ohustatud.



Enteromius pumilus Boulenger, 1901 – pisike aafrikaparrak, pisike pardkala. Aafrika: Valge niilus, Niilus, Nuubia järv. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 2,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius punctitaeniatus Daget, 1954 – täpiktriip-aafrikaparrak, täpiktriip-pardkala. Aafrika: Lääne-Aafrikas Senegalist Nigeeriani. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius pygmaeus Poll & J. P. Gosse, 1963 – kääbus-aafrikaparrak, kääbus-pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksu vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,6 cm (TL). Ohustatus määramata

Pilt puudub

Enteromius quadrilineatus L. R. David, 1937 – nelitriip-aafrikaparrak, nelitriip-pardkala. Aafrika: Malagarazi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,5 cm (TL). Ohustatus määramata

Pilt puudub

Enteromius quadripunctatus Pfeffer, 1896 (Four-spotted barb) – nelitäpp-aafrikaparrak, nelitäpp-pardkala. Aafrika: Tanzaanias Kingani jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 35 cm (TL). Ohustatus määramata

Pilt puudub

Enteromius radiatus W. K. H. Peters, 1853 (Redeye barb) – punasilm-aafrikaparrak, punasilm-pardkala. Aafrika: Aswati jõest Ugandas piki kogu Aafrika idarannikut Limpopo, Inkomati ja Umbelezi jõestikuteni LAV-is; Aafrika läänosas Kongo ülemjooksu vesikonnas ja kogu Zambezi jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Enteromius raimbaulti Daget, 1962 – raimbaulti aafrikaparrak, raimbaulti pardkala. Aafrika: Endeemne liik Guineas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius rohani Pellegrin, 1921 – rohani aafrikaparrak, rohani pardkala. Aafrika: Angoolas Caculovari jões (Cunene lisajõgi). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 14,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius roussellei Ladiges & Voelker, 1961 – rousselle aafrikaparrak, rouselle pardkala. Aafrika: Angoolas Longa jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius rouxi Daget, 1961 –rouxi aafrikaparrak, rouxi pardkala. Aafrika: endeemik Kongo Vabariigis Kouilou-Niari jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.



Enteromius rubrostigma Poll & J. G. Lambert, 1964 – punaplekk-aafrikaparrak, punaplekk-pardkala. Aafrika: endeemik Alam-Guinea piirkonnas rannikujõgedes Gabonist Chiloango jõe vesikonnani. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,3 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius salessei Pellegrin, 1908 – selesse aafrikaparrak, selesse pardkala. Aafrika: Guineas Fouta Djaloni piirkonnas, samuti Guinea-Bissau jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,7 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius sensitivus T. R. Roberts, 2010 – tundlik aafrikaparrak, tundlik pardkala. Aafrika: üksnes Kamerunis Sanaga jões. Mageveeline, pelaagilis-neriitne, troopiline. Pikkus kuni 4,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius serengetiensis (Farm, 2000) – serengeti aafrikaparrak, serengeti pardkala. Aafrika: Tanzaanis Serengeti rahvuspargis Orangi jões. Mageveeline, pelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,0 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius sexradiatus Boulenger, 1911 (Kavirondo barb) – kavirondo aafrikaparrak, kavirondo pardkala. Aafrika: Keenias Kavirondo piirkonna järvedes (Victoria järve vesikond). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius seymouri Tweddle & P. H. Skelton, 2008 – seymouri aafrikaparrak, seymouri pardkala. Aafrika: Malawis Lõuna-Rukuru jõestikus ja Kasiviziwi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,8 cm (SL). Ohustatud.



Enteromius stanleyi Poll & J. P. Gosse, 1974 – stanley aafrikaparrak, stanley pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul Yangambi piirkonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,7 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius stauchi Daget, 1967 – stauchi aafrikaparrak, stauchi pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Loémé ja Niari Kouilou vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,5 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius stigmasemion Fowler, 1936 – batangafo aafrikaparrak, batangafo pardkala. Aafrika: Kesk-Aafrika Vabariigis Batangafo provintsis. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius stigmatopygu sBoulenger, 1903 – päralaik-aafrikaparrak, päralaik-pardkala. Aafrika: Niiluse, Nigeri ja Volta jõgikondades, Guinea-Bissau jõgedes, samuti Tšaadi jões ja Bandama jões. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 2,8 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius subinensis A. J. Hopson, 1965 – subini aafrikaparrak, subini pardkala. Aafrika: Ghanas Subini jões (Pra jõgikond). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3,4 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius sublineatus Daget, 1954 – morse-aafrikaparrak, morse-pardkala. Aafrika: Nigeri, Volta, Senegali, Gambia, Comoé, Bandama, Mono, Oémé ja Crossi jõgikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius sylvaticus Loiselle & Welcomme, 1971 – ignidi aafrikaparrak, ignidi pardkala. Aafrika: Beninis Ignidi jõest Lagbeni, Kamerunis Nigeri jõe deltas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 1,9 cm (SL). Väga ohustatud.



Enteromius syntrechalepis (Fowler, 1949) – lembesse aafrikaparrak, lembesse pardkala. Aafrika: vaid Oka jões (Lembesse jõestik) Kongo DV-s. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius taeniopleura Boulenger, 1917 – kasarala aafrikaparrak, kasarala pardkala. Aafrika: Burundi, Kongo DV, Tanzaania ja Zambia jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius taeniurus Boulenger, 1903 – juttsaba-aafrikaparrak, juttsaba-pardkala. Aafrika: Kamerunis Kienké, Ntemi ja Dja jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (TL). Ohustatud.



Enteromius tanapelagius Graaf, Dejen, Sibbing & Osse, 2000 – avavee-aafrikaparrak, avavee-pardkala. Aafrika: Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius tegulifer Fowler, 1936 – kribi aafrikaparrak, kribi pardkala. Aafrika: Alam-Guinea endeemik; Kamerunis Kribi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius tetraspilus Pfeffer, 1896 – bukoba aafrikaparrak, bukoba pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Ituri jõe ülemjooksul. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius tetrastigma Boulenger, 1913 – nelilaik-aafrikaparrak, nelilaik-pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul ja Uele jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius teugelsi Bamba, Vreven & Snoeks, 2011 – teugelsi aafrikaparrak, teugelsi pardkala. Aafrika: Guineas Little Scarcies'i jõe jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius thamalakanensis Fowler, 1935 (Thamalakane barb) – thamakalane aafrikaparrak, thamakalane pardkala. Aafrika: Zambezi ja Okavango jõestike ülemjooksudel, samuti Kwilu jões (Kongo DV). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Enteromius thysi Trewavas, 1974 – thysi aafrikaparrak, thysi pardkala. Aafrika: Alam-Guinea endeemik; Kameruni edelaosa rannikujõgedes ja Bioko saarel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,4 cm (SL). Väga ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius tiekoroi Lévêque, Teugels & Thys van den Audenaerde, 1987 – tiekoro aafrikaparrak, tiekoro pardkala. Aafrika: Guineas Konkouré ja Kolenté jõgedes ning Sierra Leones Little Scarciesi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9 cm (SL). Ohustatus määramata.



Enteromius tomiensis Fowler, 1936 – tomi aafrikaparrak, tomi pardkala. Aafrika: Kesk-Aafrika Vabariigis ja Kongo DV-s Ubangi jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius tongaensis Rendahl (de), 1935 – tonga aafrikaparrak, tonga pardkala. Aafrika: Sudaani lõunaosas Valges Niiluses. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius toppini Boulenger, 1916 (East Coast barb) – toppini aafrikaparrak, toppini pardkala. Aafrika: Keenia, Malawi, Tanzaania ja Zimbabwe jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 4 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Enteromius traorei Lévêque, Teugels & Thys van den Audenaerde, 1987 – traoré aafrikaparrak, traoré pardkala. Aafrika: vaid Elevandiluurannikul Cavally jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Väga ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius treurensis A. A. v. J. Groenewald, 1958 (Treur barb) – treuri aafrikaparrak, treuri pardkala. Aafrika: LAV-is Blyde jõe ülemjooksul (Limpopo jõgikond), varem ka Treuri ja Sabie jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 10,8 cm (TL). Äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius trimaculatus W. K. H. Peters, 1852 (Threespot barb) – kolmtäpp-aafrikaparrak, kolmtäpp-pardkala. Aafrika: laialdane levila Sahara-taguses Aafrikas Kongo jõest idasuunas India ookeani rannikuni Tansaanias, lõunasuunas KwaZulu Natali provintsini LAV-is. Mageveeline, bentopelaagiline, potamoidroomne, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri; kalastamisel söödakala.



Enteromius trinotatus Fowler, 1936 – saidi aafrikaparrak, saidi pardkala. Aafrika: leitud üksnes Kongo DV-s Aruvimi jõe jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,6 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius trispiloides Lévêque, Teugels & Thys van den Audenaerde, 1987 – mano aafrikaparrak, mano pardkala. Aafrika: tuntud vaid 1 isendi põhjal Libeeriast Mano jõest. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Enteromius trispilomimus Boulenger, 1907 – chiloango aafrikaparrak, chiloango pardkala. Aafrika: Alam-Guinea endeemik: Kameruni lõunaosa rannikujõgedes kuni Chiloango jõeni. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,5 cm (TL). Pole ohustatud.



Enteromius trispilopleura Boulenger, 1902 – bahirdari aafrikaparrak, bahirdari pardkala. Aafrika: Etioopias Tana järves ja Tšaadi jõe vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,5 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius trispilos (Bleeker, 1863) – kolmplekk-aafrikaparrak, kolmplekk-pardkala. Aafrika: Lääne-Aafrikas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,5 cm (TL). Pole ohustatud.



Enteromius turkanae A. J. Hopson & J. Hopson, 1982 (Lake Turkana barb) – turkana aafrikaparrak, turkana pardkala. Aafrika: endeemik Keenias Turkana järves. Mageveeline, pelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius unitaeniatus Günther, 1866 (Slender barb) – sale aafrikaparrak, sale pardkala. Aafrika: levinud väga laialdaselt Kongo DV-st kuni LAV-ini. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 14 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene kaubanduslik püük; akvristikaäri.



Enteromius urostigma Boulenger, 1917 – mazonde aafrikaparrak, mazonde pardkala. Aafrika: Tanganjika järve voolavates jõgedes ja Lualaba ülemjooksul (Kongo DV). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius usambarae Lönnberg, 1907 – tanga aafrikaparrak, tanga pardkala. Aafrika: üksnes Tansaanias Tanga järve ümbruse paduratel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,9 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius validus Stiassny, Liyandja & Monsembula Iyaba, 2016 – n'sele aafrikaparrak (nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Kongo DV-s N'sele ja Mayi Ndombe jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius vanderysti Poll, 1945 – vanderysti aafrikaparrak, vanderysti pardkala. Aafrika: endeemik Kongo DV-s Inkisi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius venustus R. G. Bailey, 1980 (Red Pangani barb) – kaunis aafrikaparrak, kaunis pardkala. Aafrika: endeemik Pangani jõe jõgikonnas (Keenia, Tanzaania). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Enteromius viktorianus Lohberger, 1929 (Victoria barb) – victoria aafrikaparrak, victoria pardkala. Aafrika: Keenias Victoria järve jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 7,1 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius viviparus M. C. W. Weber, 1897 (Bowstripe barb) – kaarjoon-aafrikaparrak, kaarjoon-pardkala. Nimi viviparuson ekslik, liik ei ole elussünnitaja. Aafrika: idaranniku jõgedes ja järvedes Ruvumast (Tansaania ja Mosambiigi piiril) kuni Vungu jõeni (Natal, LAV), suuremates jõestikes (Limpopo) ka kaugemal sisemaal. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 7 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius walkeri Boulenger, 1904 – walkeri aafrikaparrak, walkeri pardkala. Aafrika: Ghana lääneosas Ofini ja Ankobra jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatud. Akvaristika.



Enteromius walshae Mamonekene, Zamba & Stiassny, 2018 – djoulou aafrikaparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Kongo DV-s Louesse, Lekoumou ja Djoulou jõgedes. Pikkus kuni 5,4 cm (SL).



Enteromius wellmani Boulenger, 1911 – wellmani aafrikaparrak, welmani pardkala. Aafrika: Niiluse jõgikond ja Tšaadi jõgikond. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius yeiensis S. Johnsen, 1926 – yei aafrikaparrak, yei pardkala. Aafrika: Angoolas Cuvo jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Enteromius yongei Whitehead, 1960 (Nzoia barb) – nzoia aafrikaparrak, nzoia pardkala. Aafrika: Keenias Victoria järve suubuvates jõgedes ja Ugandas Malawa ning Aswa jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Enteromius zalbiensis Blache & Miton, 1960 – zalbi aafrikaparrak, zalbi pardkala. Aafrika: Logone ja Mayo Kebbi jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3,5 cm (SL). Ohustatud.

Pilt puudub

Enteromius zanzibaricus W. K. H. Peters, 1868 (Zanzibar barb) – sansibari aafrikaparrak, sansibari pardkala. Aafrika: Keenia ja Somaalimaa jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,7 cm (TL). Pole ohustatud.



November, 2019


 

Vaata lisaks:

Aafrikaparrakad (Enteromius)
Päriskarpkalalased (Cyprininae)




Hotmedia.ee