Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daing
94. Dirhami laht
95. Donburi
96. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
97. Ebabootsiad (Parabotia)
98. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
99. Ebisu (jaapani kalajumal)
100. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
101. Eesti jõgede loend
102. Eesti järved
103. Eesti järvede loend
104. Eesti Kalur
105. Eesti lahed (tähestikuline loend)
106. Eesti Merekool
107. EFTTA
108. Elango, Julius
109. Emajõe Lodjaselts
110. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
111. Emakala (Zoarces viviparus)
112. End, Albert Arvo
113. Endla järvestik
114. Erikson, Juhan (kalatööstur)
115. Erinarkid (Heteronarce)
116. Erm Vaike
117. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
118. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
119. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
120. Fenkol (apteegitill)
121. Flambeau
122. Fotofoor
123. Friteerimine
124. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
125. Garum ja liquamen
126. Gupi (Poecilia reticulata)
127. Hõbesilmad (Chanodichthys)
128. Haamerhai (Eusphyra blochii)
129. Haid kulinaarias
130. Hailiha nimekujud
131. Hakk-kala
132. Hallhaid (Carcharhinus)
133. Hammassärg (Rutilus frisii)
134. Harilaid
135. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
136. Harilik meriangerjas (Conger conger)
137. Harilik merilohe (Trachinus draco)
138. Harilik mullauss (maauss)
139. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
140. Harilik pardkala (Barbus barbus)
141. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
142. Harilik taimen (Hucho taimen)
143. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
144. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
145. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
146. Harju alamvesikond
147. Hauapüük
148. Haug püügikalana
149. Haug toidukalana
150. Haugasraid (Aetobatus)
151. Heeringalised (Clupeiformes)
152. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
153. Heeringlased (Clupeidae)
154. Heik (Hake) kalanimedes
155. Heintz Karl
156. Helepardlikud (Mystacoleucus)
157. Heleraid (Leucoraja)
158. Hensen, Victor
159. Hi-Lo
160. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
161. Hiinatrullid (Yunnanilus)
162. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
163. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
164. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
165. Hobulaiuskraadid
166. Hollandi kaste
167. Homaarlased (Nephropidae)
168. Hulkharjasussid (Polychaeta)
169. Hõbekoger (Carassius gibelio)
170. Hõimkond
171. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
172. Hämarhaid (Scymnodalatias)
173. Hülgepüük
174. Iilastuli
175. Imiussid (Trematoda)
176. Indo-Vaikne ookeaniala
177. Invincible (Nilsu)
178. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
179. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
180. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
181. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
182. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
183. Jahumardika vastne (jahuuss)
184. Johannes Vares
185. Jussi järved
186. Juust õngesöödana
187. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
188. Jõehallhaid (Glyphis)
189. Jõemõisa-Kaiu järvestik
190. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
191. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
192. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
193. Jämesabaraid (Urolophus)
194. Järveelustik ehk limnobios
195. Järvekoletised
196. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
197. Jäseraid (Cruriraja)
198. Jääpüük
199. Jäärauad
200. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
201. Kaanid (Hirudinea)
202. Kaarmise järv (Karmise järv)
203. Kaaviari ajaloost
204. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
205. Kahvamine
206. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
207. Kalakaste
208. Kalakasvatus
209. Kalakasvatus Eestis
210. Kalamüüdid ja müütilised kalad
211. Kalandus
212. Kalanduskoda
213. Kalaparv
214. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
215. Kalurite loitse ja ütlusi
216. Kaluuga (Huso dauricus)
217. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
218. Karelestad (Hippoglossoides)
219. Kartul
220. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
221. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
222. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
223. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
224. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
225. Katsuobushi
226. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
227. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
228. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
229. Kidata konks
230. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
231. Kiinide vastsed
232. Kiisk (pärimus)
233. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
234. Kilu nimelugu
235. Kinnine haspelrull
236. Kinnise rulli ehitus
237. Kirptirgu sidumise sõlm 1
238. kiviahvenlased (Serranidae)
239. Kivitrullingud (Nemacheilus)
240. Koerhaid (Scyliorhinus)
241. Koerhailased (Scyliorhinidae)
242. Koger (Carassius carassius)
243. Kogred (Carassius)
244. Koibraid (Sinobatis)
245. konks (õngekonks)
246. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
247. Koonhaid (Rhizoprionodon)
248. Koorküla järvestik
249. Kopskalad (Dipnoi)
250. Kosmoidsoomus
251. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
252. Kuivatamine/vinnutamine
253. Kuldkala (Carassius auratus)
254. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
255. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
256. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
257. Kura säär
258. Kuremaa järv (Kurema järv)
259. Kussie (jaapani järvekoletis)
260. Kuusamon Uistin Oy
261. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
262. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
263. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
264. Kärbsed õngesöödana
265. Kärbsenukk (kärbsekookon)
266. Kärbsetõugud meditsiinis
267. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
268. Kärphaid (Mustelus)
269. Kärsshingud (Acantopsis)
270. Käsiõng
271. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
272. Käärtrullid (Schistura) 2
273. Käärtrullid (Schistura) 3
274. Lahtise rulli ehitus
275. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
276. Lahtise rulli vänt
277. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
278. Lakerda (türgipärane soolakala)
279. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
280. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
281. Landilugu: dr Heintz
282. Landilugu: Kuusamo puukala
283. Landilugu: Nilsu
284. Lasa järv [Koorküla järvestik]
285. Lasnhaid (Scoliodon)
286. Lasnlõuad (Scaphognathops)
287. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
288. Leevi jõgi
289. Leivast õngesöödad
290. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
291. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
292. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
293. Lestad (Platichthys)
294. Libekala
295. Liblikate röövikud
296. Liblikraid (Gymnura)
297. Liftahvenad (Helicolenus)
298. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
299. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
300. Linajärv (Jussi Linajärv)
301. Linask (Tinca tinca)
302. Linné, Karl
303. Linnuroni (Ligula intestinalis)
304. Lintsabalased (Trichiuridae)
305. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
306. Logardraid 3 (Pseudobatos)
307. Logardrailased (Rhinobatidae)
308. Lonthülged (Mirounga)
309. Loobu jõgi
310. Lophius budegassa (must merikurat)
311. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
312. Luts (Lota lota)
313. Lõunaraid (Zearaja)
314. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
315. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
316. Läänesaarte alamvesikond
317. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
318. maailma jõed (loend)
319. Maggot
320. Majak (kolhoos)
321. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
322. Man
323. Mannasöödad
324. Maskraid (Neotrygon)
325. meduus
326. Merehaigus
327. Merekoletised
328. Meremeeste uskumused
329. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
330. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
331. Merikeellased (Soleidae)
332. Merikogerlased (Sparidae)
333. Merikoha (Sander marinus)
334. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
335. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
336. Meriluts (Brosme brosme)
337. Merineitsi
338. Meripuugid (Scorpaena)
339. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
340. Merisutt (Petromyzon marinus)
341. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
342. Merluusid (Merluccius)
343. Metsprussakas
344. Miiu
345. Moiva (Mallotus villosus)
346. Mokkparrakad (Labeobarbus)
347. Morilased (Moridae)
348. muda
349. Mudaelustik ehk pelon
350. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
351. Mussie (järvekoletis Kanadas)
352. Mussoon
353. Must marliin (Istiompax indica)
354. Mustatäpitõbi
355. Musthaid (Apristurus)
356. Mustjõe alamvesikond
357. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
358. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
359. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
360. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
361. Mõrrapüük
362. Mõõkkala (Xiphias gladius)
363. Mägiründid (Psilorhynchus)
364. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
365. Määr, Aleksander
366. Mölder, August
367. Mügarninad (Hybopsis)
368. Müütilised veeolendid
369. Naaskelraid (Pastinachus)
370. Nahknark (Crassinarke dormitor)
371. Naissaar
372. Narva veehoidla
373. Nasv
374. Navaaga (Eleginus nawaga)
375. Nelikant-kaldauss
376. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
377. Niituimlutslased (Physidae)
378. Nipsviidikad (Hemiculter)
379. Nirkhailased (Hemigaleidae)
380. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
381. Nokisründid (Microphysogobio)
382. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
383. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
384. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
385. Nugishaid (Triakis)
386. Nuutraid (Himantura)
387. Näkk (eesti)
388. Oad, Jaan
389. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
390. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
391. Ogahaid (Squalus)
392. Ogasilmad (Pangio)
393. Ojamaa (Gotland)
394. Okasturilased (Notacanthidae)
395. Okishaid (Centroscyllium)
396. ondatra (piisamrott, biisamrott)
397. Osmussaar
398. Pakssabaraid (Trygonoptera)
399. Paljaslõuad (Acheilognathus)
400. paneerimine
401. Pardpuntiused (Barbodes)
402. Paunküla veehoidla
403. Peen kõduuss
404. Peipsi alamvesikond
405. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
406. Pettai, Elmar Voldemar
407. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
408. Pigo (Rutilus pigus)
409. Pihklased (Myxini)
410. Pihtla kalakasvandus
411. Piikraid (Urobatis)
412. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
413. Piimjas soouss
414. Piiskopikala (bishop fish)
415. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
416. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
417. Pimenarkid (Typhlonarke)
418. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
419. Poi
420. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
421. Polaarhaid (Somniosus)
422. Poola uss
423. Prespa forell (Salmo peristericus)
424. Prussakas ja tarakan
425. Psammon
426. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
427. Punane vihmauss (pool-ööuss)
428. Purikalalased (Istiophoridae)
429. Purjus krevetid
430. Puukala (Kuusamo puukala)
431. Põhjavee-elustik
432. Põishüljes (Cystophora cristata)
433. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
434. Põlula Kalakasvatuskeskus
435. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
436. Pärimus: Kaussjärv
437. Pärimus: Lutsu järv
438. Pärimus: Otepää Pühajärv
439. Pärimus: Raudjärve kullapütt
440. Pärimus: Uhtjärv
441. Pärimus: Verijärv
442. Pärnu alamvesikond
443. Pärnu Kalakombinaat
444. Pärnu kalanduskool
445. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
446. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
447. Rabakonn
448. Raid (Raja)
449. Rakfisk ehk norra hapukala
450. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
451. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
452. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
453. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
454. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
455. Reobiont
456. Riffhai (Triaenodon obesus)
457. Rihmsabaraid (Taeniura)
458. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
459. Riikoja Heinrich
460. Ristkok, Jüri
461. Robalod (Centropomus)
462. Roheline mullauss
463. Rohukonn
464. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
465. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
466. Rombkalad (Bothus)
467. Rombkalalased (Bothidae)
468. Roosa mullauss
469. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
470. Ruske käärtrull (Schistura russa)
471. Russalka
472. Rõbak Baltiki
473. Rõuge järvestik
474. Räimeõng
475. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
476. Saadjärv (Saadrejärv)
477. Saaghailised (Pristiophoriformes)
478. Saagsabahaid (Galeus)
479. Sagrits, Richard
480. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
481. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
482. Sammet, Jaak
483. Sannakji
484. Sardiin (Sardina pilchardus)
485. Sardiinid
486. Sardinellid (Sardinella)
487. Saunja laht
488. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
489. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
490. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
491. Sidrunhaid (Negaprion)
492. Siiad (Coregonus)
493. Siig - huvipüük Eestis
494. Siig spordikalana Skandinaavias
495. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
496. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
497. Sinakas soouss
498. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
499. siugkonnalised (apoodid)
500. Soomuskuked (Lepidotrigla)
501. Soomuslest (Limanda limanda)
502. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
503. Sovetskaja Rodina (laev)
504. Spinningisti kaksteist käsku
505. Staratel
506. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
507. Stroganina
508. Sump (kumm, pandur, märss)
509. Sumplaev
510. Susski, Vladimir
511. Suue
512. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
513. Suur mullauss
514. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
515. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
516. Suurallikas
517. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
518. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
519. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
520. Sõnnikuuss
521. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
522. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
523. Südvester
524. Sünkraid (Amblyraja)
525. Süvahaid (Centroscymnus)
526. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
527. Süvaraid (Bathyraja)
528. Šelfihaid (Halaelurus)
529. Zoobentos
530. Taaliku sadam
531. Tabadusekepp
532. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
533. Tainas angerjapüügiks
534. Tallinna Kalakombinaat
535. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
536. Tallinna Merekolledž
537. Tamm, Friedrich
538. Tamula järv (Tamla järv)
539. Tatrakakud
540. Temera (Temera hardwickii)
541. Tempura
542. Tiit Hunt. Eesti kalad
543. Tintlased (Osmeridae)
544. Tippviidikad (Alburnoides)
545. Tobiased (Ammodytes)
546. Tooder
547. Traaler
548. Traalnoot
549. Traalpüük
550. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
551. Triivpüük
552. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
553. Trullinglased (Nemacheilidae)
554. Trullingud (Barbatula)
555. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
556. Tuletorn
557. Tume vihmauss
558. Tumehaid (Etmopterus)
559. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
560. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
561. Tursad (Gadus)
562. Tursamaks
563. Tursamaksa konserveerimine
564. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
565. Tuul
566. tuulekala (pärimus)
567. Tuur
568. Tuurlased (Acipenseridae)
569. Tõugjärv (Küünjärv)
570. Tõugussaare raba laugas
571. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
572. Tääkraid (Urotrygon)
573. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
574. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
575. Tömpninad (Pimephales)
576. Ukraina (baaslaev)
577. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
578. Unadon
579. Und
580. Undiin
581. Urbukse järv (Urbuse järv)
582. Ussikonks (säärekidadega konks)
583. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
584. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
585. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
586. Väitskõhud (Parachela)
587. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
588. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
589. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
590. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
591. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
592. Valgeninahai (Nasolamia velox)
593. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
594. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
595. Vasarhaid (Sphyrna)
596. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
597. Vastne
598. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
599. vesikond
600. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
601. Vihmauslased (Lumbricidae)
602. Vihmauss (liigid)
603. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
604. Viitina kuurits
605. Vimb (Vimba vimba)
606. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
607. Vinkelhaid (Oxynotus)
608. Vinnutatud räimed
609. Viru alamvesikond
610. Viuraid (Aetomylaeus)
611. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
612. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
613. Võldas (Cottus gobio)
614. Võrtsjärve alamvesikond
615. Väheharjasussid
616. Vähilaadsed
617. väike meriahven (Sebastes viviparus)
618. Väike ogahai (Squalus blainville)
619. Väike saagrai (Pristis clavata)
620. väike tobias (nigli, väiketobias)
621. Väikeraid (Rajella)
622. Väikesuulest (Microstomus kitt)
623. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
624. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
625. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
626. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
627. Vöötninad (Rhinichthys)
628. Õlikook
629. Õngekonksu ajaloost
630. Õngitsemine+
631. Õnne lõhe
632. Äntu järved
633. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
634. Ülemiste järv
635. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
636. Yam (mere ja kaose jumal)

Mokkparrakad (Labeobarbus)

Mokkparrakad (Labeobarbus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna päriskarpkalalaste (Cyprininae) alamsugukonnast. Levinud Aafrikas, peamiselt Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Palju liike elab Etioopias Tana järves; rohkelt on perekonnas endeemseid liike. Perekonna liigid on sarnased narmasmokkade (Labeo) ja pardkalade (Barbus) perekondade liikidega, neist on tuletatud ka perekonna ladinakeelne nimi Labeobarbus. Perekonda on paigutatud paljud liigid, kes varasemalt kuulusid perekondadesse pardkalad (Barbus) ja lõunaramulid (Varicorhinus).

Perekonda on paigutatud 126 liiki (FishBase, 2019):

Märkus: enamus perekonna liike on nimetatud siinkohal sellistena Kalapeedia toimetaja poolt, nimelt liigid, mis varem kuulusid pardkalade või lõunaramulite perekondadesse. Lähtutud on nende varasematest eestikeelsetest nimekujudest, mis on samuti ära toodud. Mõnedel juhtudel on kokkulangevuste vältimiseks tulnud lähtuda liigi levila nimest

Labeobarbus acuticeps (Matthes, 1959) – teravpea-mokkparrak, teravpea-pardkala. Aafrika: endeemne liik Rwandas ja Burundis Akagera jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 40,3 cm (TL). Ohustatus: ohulähedane.

 

Labeobarbus acutirostris (Bini, 1940) – teravkoon-mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 41 cm (FL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus aeneus (Burchell, 1822) (Smallmouth yellowfish) – väikesuu-mokkparrak. Aafrika: algselt endeemne liik Lõuna-Aafrikas Orange-Vaali jõgikonnas, introdutseeritud Kapimaale Limpopo jõgikonda.. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, subtroopiline. Pikkus kuni 50 cm (FL). Kaubanduslik väljapüük; huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus alluaudi Pellegrin, 1909 – ruwenzori mokkparrak, ruwenzori pardkala. Aafrika: Ugandas Ruwebsori mästiku idaserval 3 jões (Ruimi, Mubuku, Sibwe). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 19,8 cm (SL). Ohustatus: ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus altianalisBoulenger, 1900 (Ripon barbel) – riponi mokkparrak, riponi pardkala. Ida-Aafrika: Rusizi jõgi; Kivu, Edwardi, George, Victoria ja Kyoga järvede vesikondades, Tanganyika järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 90 cm (TL). Huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus altipinnis Banister & Poll, 1973 – kõrguim-mokkparrak, kõrguim-lõunaramul. Aafrika: Kongos Lufira jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 33,8 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus ansorgii Boulenger, 1906 – ansorge'i mokkparrak, ansorge'i lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Angoolas Kwango jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30 cm (TL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus aspius (Boulenger, 1912) – lebuzi mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Kongo vabariigis Lebuzi ja Chilaongo jõgede vesikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 42 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus axelrodi (Getahun, Stiassny & Teugels, 2004) – axelrodi mokkparrak, axelrodi lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Kongo vabariigis Koulio jõestikus ja Gabonis Tchibanga piirkonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus batesii (Boulenger, 1903) – batesi mokkparrak. Aafrika: Kamerun, Tšaad, Gabon. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 43,5 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus beso (Rüppell, 1835) (African sbraping feeder) – beso-mokkparrak, beso-lõunaramul. Aafrika: Tsana Järv, Sinine Niilus ja Awashi jõgikond. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 36 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus boulengeri (Vreven, Musschoot, Snoeks & Schliewen, 2016) – lainina-mokkparrak, lainina-lõunaramul. Aafrika: Luculla jõgikond ja Kongo jõe alamjooks. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16 cm (TL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus brauni (Pellegrin, 1935) – brauni mokkparrak, brauni lõunaramul. Aafrika: Kongo Vabariigis Luhoho jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus brevicephalus(Nagelkerke & Sibbing, 1997) – lühipea-mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves ja sellesse voolavates jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 31,7 cm (FL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus brevispinis (Holly, 1927) – lühioga-mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Kamerunis Lokundje ja Sanaga jõgikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus bynni (Forsskål, 1775) (Niger barb) – niiluse mokkparrak, niiluse pardkala. Aafrika: Lääne-, Kesk- ja Ida-Aafrikas Gambiast kuni Etioopiani; Niilusest lõunapoole Keenia ja Ugandani, põhjapoole Egiptuseni. Järvedes ja jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 82 cm (TL). Huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus cardozoi (Boulenger, 1912) – cardozo mokkparrak. Aafrika: Angoola, Kongo. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 53 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus caudovittatus(Boulenger, 1902) – juttsaba-mokkparrak. Aafrika: Kesk-Aafrikas Gabonist läänes Tansaaniani idas. Suurtes jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 80 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus clarkeae (Banister, 1984) – clarki mokkparrak, clarki lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Angoolas Cunaza jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16,1 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus claudinae De Vos & Thys van den Audenaerde, 1990 – akagera mokkparrak, akagera pardkala. Aafrika: endeemne liik Akagera jõe vesikonnas (Burundi, Rwanda), jõgedes ja järvedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30 cm (TL). Ohustatus: ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus codringtonii (Boulenger, 1908) (Upper Zambezi yellowfish) – codringtoni mokkparrak. Aafrika: Lõuna-Aafrikas Okavango ja Zambesi ülemjooksu jõgikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 39 cm (TL). Huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus compiniei (Sauvage, 1879) – gaboni mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Gaboni ja Kongo Vabariigi jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 73 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus crassibarbis(Nagelkerke & Sibbing, 1997) – lihavpois-mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Tansaanias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 50,5 cm (FL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus dainellii (Bini, 1940) – dainelli mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Tansaanias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline, sügavustel 1-6 m. Pikkus kuni 49 cm (FL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus dartevellei Poll, 1945 – matadi mokkparrak, matadi pardkala. Aafrika: Kongo vabariigis Kongo jõe alamjooksul. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,7 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus dimidiatus Tweddle & P. H. Skelton, 1998 (Blacktop chiselmouth) – malawi mokkparrak, malawi pardkala. Aafrika: endeemne liik Malawis Ruo jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 24,5 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus ensifer Boulenger, 1910 – mõõkuim-mokkparrak, mõõkuim-lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Angoolas Guanza jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 19,5 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus ensis (Boulenger, 1910) – cunje mokkparrak, cunje pardkala. Aafrika: Angoolas Luculla jões ja Gunje jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 14 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus ethiopicus Zolezzi, 1939 – etioopia-ziway mokkparrak, etioopia pardkala. Aafrika: endeemne liik Etioopias Ziway järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 25,8 cm (TL). Ohustatus: väga ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus fasolt Pappenheim, 1914 – fasolt-mokkparrak, fasolt-pardkala. Aafrika: Kongo Vabariigis Aruwini, Ituri ja Uele jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 50cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus fimbriatus Holly, 1926 – kameruni mokkparrak, kameruni lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Kamerunis Sanaga jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16 cm (SL). Ohustatus: väga ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus gananensis Vinciguerra, 1895 – ganana mokkparrak, ganana pardkala. Aafrika: endeemne Somaalias Juba ja Atawa jõgedes ning Etioopias Wabi Shebele vesikonas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 17,6 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus gestetneri Banister & R. G. Bailey, 1979 – gestetneri mokkparrak, gestetneri pardkala. Aafrika: Kongo vabariigis Kalumengonga jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 24,9 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus girardi Boulenger, 1910 – girardi mokkparrak, girardi pardkala. Aafrika: Angoolas Lucalla jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus gorgorensis (Bini, 1940) – gorgora mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 61,8 cm (FL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus gorguari (Rüppell, 1835) – etioopia mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 53,2 cm (FL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus gruveli Pellegrin, 1911 – gruveli mokkparrak, gruveli pardkala. Aafrika: Guineas Dubreka jões ja Sierra Leones Fatala jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 28 cm (TL). Ohustatus: ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus gulielmi Boulenger, 1910 – dondo mokkparrak, dondo pardkala. Aafrika: Angoolas Guanza jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus habereri (Steindachner, 1912) – habereri mokkparrak. Aafrika: Kamerunis Kelle jões ja Dja jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16,2 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus huloti Banister, 1976 – huloti mokkparrak, huloti pardkala. Aafrika: Kongos ja Ugandas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 28,2 cm (SL). Ohustatus: ohustatud.

 Pilt puudub

Labeobarbus humphri Banister, 1976 – beni mokkparrak, beni pardkala. Aafrika: Kongo Vabariigis Ituri vesikonnas Tabie jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 21,4 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus intermedius (Rüppell, 1835) (Baringo barb) – baringo mokkparrak. Aafrika: laialt levinud Etioopia lõunaosas ja Keenia põhjaosas vähemalt Baringo järveni. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 48,9 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus iphthimostoma Banister & Poll, 1973 – lufira mokkparrak, suursuu-lõunaramul. Aafrika: Kongo Vabariigis Lufira vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18,1 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus iturii Holly, 1929 –ituri mokkparrak, ituri pardkala. Aafrika: Kongo Vabariigis Ituri jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 36,5 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus jaegeri Holly, 1930 – jägeri mokkparrak, jägeri lõunaramul. Aafrika: endeemik Kamerunis Sanaga jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18,8 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus johnstonii (Boulenger, 1907) – johnstoni mokkparrak. Aafrika: Mozambiigis ja Tansaanias Malawi järves ja sellega seotud jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 50 cm (SL). Kaubanduslik väljapüük. Ohustatus: pole ohustatud

 

Labeobarbus jubae Banister, 1984 – juba mokkparrak, juba lõunaramul. Aafrika: endeemik Etioopias. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 13,5 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus jubbi Poll, 1967 – jubbi mokkparrak, jubbi pardkala. Aafrika: Kongos ja Angoolas Kasai vesikonna jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16,6 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Labeobarbus humphri Banister, 1976 – beni mokkparrak, beni pardkala. Aafrika: Kongo Vabariigis Ituri vesikonnas Tabie jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 21,4 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus intermedius(Rüppell, 1835) (Baringo barb) – baringo mokkparrak. Aafrika: laialt levinud Etioopia lõunaosas ja Keenia põhjaosas vähemalt Baringo järveni. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 48,9 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

Labeobarbus iphthimostomaBanister & Poll, 1973 – lufira mokkparrak, suursuu-lõunaramul. Aafrika: Kongo Vabariigis Lufira vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18,1 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus iturii Holly, 1929 –ituri mokkparrak, ituri pardkala. Aafrika: Kongo Vabariigis Ituri jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 36,5 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus jaegeri Holly, 1930 – jägeri mokkparrak, jägeri lõunaramul. Aafrika: endeemik Kamerunis Sanaga jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18,8 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus johnstonii(Boulenger, 1907) – johnstoni mokkparrak. Aafrika: Mozambiigis ja Tansaanias Malawi järves ja sellega seotud jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 50 cm (SL). Kaubanduslik väljapüük. Ohustatus: pole ohustatud

Labeobarbus jubae Banister, 1984 – juba mokkparrak, juba lõunaramul. Aafrika: endeemik Etioopias. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 13,5 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus jubbi Poll, 1967 –jubbi mokkparrak, jubbi pardkala. Aafrika: Kongos ja Angoolas Kasai vesikonna jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16,6 cm (SL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus kimberleyensis(Gilchrist & W. W. Thompson, 1913) (Largemouth yellowfish) –suursuu-mokkparrak. Aafrika: Orange-Vaal'i vesikonna jõgedes (Lesotho, Namiibia, LAV). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 82,5 cm (FL), suurim registreeritud mass 22,2 kg. Huvikalastus; katsetused vesiviljeluseks. Ohustatus: ohulähedane.

 

Labeobarbus lagensis (Günther, 1868) – lagose mokkparrak, lagose pardkala. Aafrika: Lagoses, Nigeeria edelaosas, võimalik ka Ghanas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 25,5 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus latirostris(Keilhack, 1908) – laisuu-mokkparrak, laisuu-pardkala. Aafrika: Malawi järve vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 37 cm (SL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus leleupanus Matthes, 1959 (Leleup's carp) – leleupi mokkparrak, leleupi lõunaramul. Aafrika: Burundis Ruzisi jões ja Tanganjika järve vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 22 cm (SL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus longidorsalis Pellegrin, 1935 – kivu mokkparrak, kivu lõunaramul. Aafrika: Kongo Vabariigis Luhoho lisajõgedes Loama ja Kansehete. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 32 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus longifilisPellegrin, 1935 – louhoho mokkparrak, louhoho pardkala. Aafrika: Kongo Vabariigis Luhoho jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 26 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

 

Labeobarbus longissimus(Nagelkerke & Sibbing, 1997) – sale mokkparrak. Aafrika: endeemik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 54,8 cm (FL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus lucius (Boulenger, 1910) – haugjas mokkparrak. Aafrika: Angoolas Lucalla jões ja Kongo Vabariigis Niari jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23 cm. Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus lufupensis Banister & R. G. Bailey, 1979 – lufupe mokkparrak, lufupe lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Kongo Vabariigis Lufupa jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 19,4 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus macroceps Fowler, 1936 – epulu mokkparrak, epulu pardkala. Aafrika: endeemne liik Kongo Vabariigis Epulu jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 32 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus macrolepidotus Pellegrin, 1928 – suursilm-mokkparrak. Aafrika: Kongo jõe alamjooksul (Kongo Vabariik) ja Kongo jõe keskjooksul Kasai jõestikus (Kongo Vabariik ja Angoola). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 54 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus macrolepis Pfeffer, 1889 – suursoomus-mokkparrak, suursoomus-pardkala. Aafrika: Burundis ja Tansaanias jõgedes, järvedes paduratel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 40 cm (TL). Ohustatus: ohulähedane.

 

Labeobarbus macrophtalmus (Bini, 1940) – ayne mokkparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 42,5 cm (FL). Ohustatus: väga ohustatud.

 

Labeobarbus malacanthus(Pappenheim, 1911) – guinea mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Gaboni ja Ekvatoiriaal-Guinea jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud

 

Labeobarbus marequensis (A. Smith, 1841) (Largescale yellowfish) – laisoomus-mokkparrak. Aafrika: laialt levinud Zambesi kesk- ja alamjooksust kuni Pongolo jõestikuni lõunas, samuti Luachimo jões. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 47 cm (TL), suurim registreeritud mass 6 kg. Huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud

 

Labeobarbus mariae Holly, 1926 – alamguinea mokkparrak, alamguinea lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Alam-Guineas Wouri ha Sanaga jõgikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud

 

Labeobarbus maroccanus (Günther, 1902) – maroko mokkparrak, maroko lõunaramul. Aafrika: Maroko. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 40 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus matris Holly, 1928 – athi mokkparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: endeemne liik Keenias Athi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 32,2 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus mawambi (Pappenheim, 1914) – kongo mokkparrak, kongo pardkala. Aafrika: Kongo DemokratlikusVabariigis Ituri jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus mawambiensis Steindachner, 1911 – mawambi mokkparrak, mawambi pardkala.kongo mokkparrak, kongo pardkala. Aafrika: Kongo DemokratlikusVabariigism Kongo Vabariigis ja Kamerunis Ituri ja Dja jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus mbami (Holly, 1927) – mbami mokkparrak. Aafrika: endeemik Alam-Guineas Sanaga jõe vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 19,6 cm. Ohustatus: väga ohustatud.

 

Labeobarbus megastoma (Nagelkerke & Sibbing, 1997) – raitsuu-mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves ja sellega seotud jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 82,4 (FL) cm. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus microbarbis L. R. David & Poll, 1937 – luhondo mokkparrak, luhondo pardkala. Aafrika: Rwandas Luhondo järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 27 (TL) cm. Ohustatus: välja surnud.

Pilt puudub

Labeobarbus micronema (Boulenger, 1904) – kribi mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Alam-Guineas Sanaga, Nyongi, Kribi ja Ivindo jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 34 (TL) cm. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus microterolepis Boulenger, 1902 – maki mokkparrak, maki pardkala. Aafrika: endeemne liik Etioopias Maki jões ja Zwai juärves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,8 (SL) cm. Ohustatus: määramata.

 Pilt puudub

Labeobarbus mirabilis Pappenheim, 1914 – imeline mokkparrak, imeline pardkala. Aafrika: Kongo Demokraatlikus Vabariigis Ituri jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 35,3 (SL) cm. Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus mungoensis(Trewavas, 1974) – mungo mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Kamerunis Blackwateri, Menge, Mungo ja Sanaga jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 17,9 (SL) cm. Ohustatus: väga ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus nanningsi (de Beaufort, 1933) – nanningsi mokkparrak, nanningsi pardkala. Aafrika: Angoolas Luachimo jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 32 (TL) cm. Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus natalensis (Castelnau, 1861) (Scaly yellowfish) – natali mokkparrak. Aafrika: LAVis Tugela jõgikonnas, samuti Umzikulu, Umfolozi ja Mgeni piirkonnas; levinumaid kalu KwaZulu-Natali provintsis. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, subtroopiline. Pikkus kuni 63,8 (TL) cm, registreeritud mass 4,6 kg. Huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus nedgia Rüppell, 1835 – goraza mokkparrak. Aafrika: endeemne Etioopias Tana järves ja sellega seotud jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 70,5 cm (FL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus nelspruitensis Gilchrist & W. W. Thompson, 1911 (Incomati chiselmouth) – komati mokkparrak, komati lõunaramul. Aafrika: Incomati (Mozambiik) ja Pongolo (LAV) jõestike kivistel aladel. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 32 cm (TL). Ohustatus: ohulähedane.

 

Labeobarbus nthuwa Tweddle & P. H. Skelton, 2008 – rukuru mokkparrak. Aafrika: Malawis Lõuna-Rukuru jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23,6 cm (SL). Ohustatus: ohulähedane.

 

Labeobarbus osseensis (Nagelkerke & Sibbing, 2000) – osse mokkparrak. Aafrika: Endeemne liiik Etioopias Tana järves. Mageveeline, pelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 26,4 cm (SL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus oxyrhynchus Pfeffer, 1889 (Pangani barb) – pangani mokkparrak, pangani pardkala. Aafrika: Keenias ja Tansaanias jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 40 cm (SL). Kaubanduslik väljapüük. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus pagenstecheri J. G. Fischer, 1884 – kilimanjaro mokkparrak, kilimanjaro pardkala. Aafrika: Kilimanjaro piirkonna ojades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 35 cm (SL).  Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus parawaldroni Lévêque, Thys van den Audenaerde & Traoré, 1987 – idalibeeria mokkparrak, idalibeeria pardkala. Aafrika: Elevandiluuranniku lääneosas ja Libeeria idaosas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23 cm (SL). Ohustatus: ohulähedane.

Pilt puudub

Labeobarbus paucisquamatus (Pellegrin, 1935) – luhoho mokkparrak, luhoho pardkala. Aafrika: Kongo Demokraatlikus Vabariigis Luhoho jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 24,8 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus pellegrini Bertin & Estève, 1948 – pellegrini mokkparrak, pellegrini lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Lowa jões Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 21,2 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus petitjeani Daget, 1962 – bafingi mokkparrak, bafingi pardkala. Aafrika: Guineas Senegali jõe ülemjooksu vesikonnas, Kongo Demokraatlikus Vabariigis Luhoho jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 24,8 cm (TL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus platydorsus (Nagelkerke & Sibbing, 1997) – turjakas mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 63,5 cm (FL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus platyrhinus Boulenger, 1900 – laikoon-mokkparrak, laikoon-pardkala. Aafrika: endeemne liik Tanganjika järves ja selle vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 40 cm (SL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus platystomus Pappenheim, 1914 (Rwandese carp) – mukungwa mokkparrak, laisuu-lõunaramul. Aafrika: Rwandas Mukungwa jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 21 cm (TL). Ohustatus: äärmiselt ohustatud.

 

Labeobarbus pojeri (Poll, 1944) – lukuga mokkparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Kongo DV, Lukuga jõgi. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus polylepis (Boulenger, 1907) (Smallscale yellowfish) – peenrüü-mokkparrak. Aafrika: Lõuna-Aafrikas Limpopo, Incomati ja Pongolo jõgikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 58,5 cm (TL), registreeritud mass 6,8 kg. Kaubanduslik väljapüük; huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus progenys (Boulenger, 1903) – dja mokkparrak. Aafrika: Kamerunis, Kongo Vabariigis ja Angoolas Dja jões ja Cross jões ja Dundo jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus pungweensis R. A. Jubb, 1959 (Pungwe chiselmouth) – pungwe mokkparrak, pungwe lõunaramul. Aafrika: Zimbabwes ja Mosambiigis Pungwe ja Buzi jõgedesm Malawis Ruo jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus reinii Günther, 1874 – tensifti mokkparrak, tensifti pardkala. Aafrika: endeemne liik Marokos Kasabi ja Tensifti jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 55 cm (TL). Ohustatus: ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus rhinoceros (Copley, 1938) (Rhinofish) – rhino mokkparrak, athi pardkala. Aafrika: Keenias Athi ja Tana jõestikes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Huvipüük. Pikkus kuni 32,4 cm (SL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus rhinophorus Boulenger, 1910 – lucala mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Angoolas Lucala jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus robertsi Banister, 1984 – robertsi mokkparrak, robertsi lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Kongo DV-s Inkisi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,5 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus rocadasi (Boulenger, 1910) – rocadasi mokkparrak. Aafrika: Kanerunis Nyongi jões ja Angoolas Quansa ja Lucala jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 35 cm (TL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus rosae (Boulenger, 1910) – kwanza mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Angoolas Lucala jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,5 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus roylii (Boulenger, 1912) – royle mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Alam-Guineas Chiloango ja Kouilou jõestikes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 55 cm (TL). Ohustatus: väga ohustatud.

 

Labeobarbus ruandae Pappenheim, 1914 – rwanda mokkparrak, rwanda lõunaramul. Aafrika: Rwandas ja Burundis Akagera jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 26,2 cm (SL). Ohustatus: äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus ruasae Pappenheim, 1914 – ruasa mokkparrak, ruasa pardkala. Aafrika: Rwandas Mukungwa jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 49,5 cm (TL). Ohustatus: äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus ruwenzorii (Pellegrin, 1909) – mubuku mokkparrak, ruwensori lõunaramul. Aafrika: Ugandas Ruwensori piirkonnas Mubuku ja Sibwe jõestikes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23,1 cm (TL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus sacratus Daget, 1963 – tomine mokkparrak, tomine pardkala. Aafrika: Lääne-Aafrikas Diogou, Diani ja Simandou jõgikondades, ka Tomine jões (Libeeria idaosa ja Eelevandiluurannik) ja Via jões (Libeeria). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 25,6 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

 

Labeobarbus sandersi Boulenger, 1912 – sandersi mokkparrak, sandersi lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Alam-Guineas Kameruni lõunaosast Chiloanga jõeni Cabindas (Angoola provints). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30,2 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus seeberi (Gilchrist & Thompson, 1913) (Clanwilliam yellowfish) – kapimaa mokkparrak. Aafrika: LAV-is Lääne-Kapimaa provintsis Clanwilliam-Olifantsi jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, subtroopiline. Pikkus kuni 98,7 cm (TL), registreeritud suurim mass 10,7 kg. Huvikalastus; katsetused vesiviljeluses. Ohustatus: ohulähedane.

 

Labeobarbus semireticulatus Pellegrin, 1924 – louvisi mokkparrak, gaboni lõunaramul. Aafrika: Gabonis Louvisi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12,8 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus somereni Boulenger, 1911 – somereni mokkparrak, somereni pardkala. Aafrika: Ugandas Ruwensori piirkonnas, Rwandas Akagera jõgikonnas, Burundis Malagarazi ja Rusizi jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 40 cm (SL). Kohalik kalapüük. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus stappersii Boulenger, 1915 – stappersi mokkparrak, stappersi pardkala. Aafrika: Kongo DV-s ja Zambias Mweru järves ja Luapuka jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 59,4 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus steindachneri Boulenger, 1910 – steindachneri mokkparrak, steindachneri lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Alam-Guineas Kamerunist Cabindani (Angoola provints). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 33 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus stenostoma Boulenger, 1910 – ahassuu-mokkparrak, ahassuu-lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Angoolas Lucala jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,5 cm (SL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus surkis (Rüppell, 1835) – surkis-mokkparrak. Aafrika: Etioopias Tana järves ja ka mujal. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 43 cm (FL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus tornieri Steindachner, 1906 – tornieri mokkparrak, tornieri lõunaramul. Aafrika: Alam-Guinea endeemik; Kamerunis, Ekvatoriaal.Guineas ja Gabonis. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus trachypterus Boulenger, 1915 – mweru mokkparrak, mweru pardkala. Aafrika: Kongo DV-s ja Zambias Lualaba ülemjooksul, Luapula alamjooksul, Mweru järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23,9 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus tropidolepis Boulenger, 1900 – tanganjika mokkparrak, tanganjika pardkala. Aafrika: endeemne liik Tanganijka järve vesikonnas Burundis ja Tansaanias. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 85 cm (SL). Kaubanduslik väljapüük. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus truttiformis (Nagelkerke & Sibbing, 1997) – hõrnas-mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves ja sellega seotud jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 44,2 cm (FL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus tsanensis (Nagelkerke & Sibbing, 1997) – tsana mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 39,4 cm (FL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus upembensis Banister & R. G. Bailey, 1979 – upemba mokkparrak, upemba lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Kongo DV-s Kalumengonga jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 20,3 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus urotaenia Boulenger, 1913 – uele mokkparrak, uele pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Uele jõe vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus varicostoma Boulenger, 1910 – paishuul-mokkparrak, paishuul-lõunaramul. Aafrika: endeemik Angoolas Lucalla jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 17 cm (TL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus versluysii (Holly, 1929) – versluysi mokkparrak. Aafrika: endeemik Kamerunis Wouri, Sanaga ja Nyongi jõestikes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,2 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus werneri Holly, 1929 – werneri mokkparrak, werneri lõunaramul. Aafrika: endeemik Alam-Guinea piirkonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 14,5 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus wittei Banister & Poll, 1973 – witte'i mokkparrak, witte'i lõunaramul. Aafrika: endeemik Kongo DV-s Lufira jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 27,5 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus wurtzi Pellegrin, 1908 – wurtzi mokkparrak, wurtzi pardkala. Aafrika: Lääne-Aafrikas laialdaselt (Elevandiluurannik, Ghaana, Guinea, Libeeria, Sierra Leone). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 24,5 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus xyrocheilus Tweddle & P. H. Skelton, 1998 – ruo mokkparrak, ruo lõunaramul. Aafrika: endeemik Malawis Ruo jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 17,8 cm (SL). Ohustatus: määramata.

 Pilt puudub

 

Vaata lisaks: Päriskarpkalalased (Cyprininae)




Hotmedia.ee