Lõunateibid (Telestes)

Lõunateibid (Telestes), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonnast teiblased (Leuciscinae). Varasemalt kuulusid liigid teibide (Leuciscus) perekonda.

Perekonnas on 14 nüüdisaegset liiki (FishBase, 2019):

Telestes beoticus (Stephanidis, 1939) (Paskóviza) – boiootia lõunateib. Euroopa: üksnes Kreekas Kifissose ja Assopose vesikondades. Selge veega jõgedes ja järvedes, eelistab jahedamat vett. Enamasti väikeste parvedena kesk- ja ülavees. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 13 cm. Toitub zooplanktonist, putukaist ja nende vastseist. Seisund: väga ohustatud.

Telestes comes (Costa, 1838) – eestikeelse nimeta. Euroopa: Itaalia veekogudes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Andmed vähesed.

Pilt puudub

Telestes croaticus (Steindachner, 1866) (Croatian pijor) – horvaatia lõunateib. Euroopa: Horvaatias Lika-Jadova, Ričica ja Otuca vesikondades. Vähese vooluhulgaga selgeveelistes ojades, allikates, järvedes. Talvel või põuaga ka maaalustes veekogudes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 16,5 cm.

Telestes dabar Bogutskaya, Zupančič, Bogut & Naseka, 2012 – dabari lõunateib. Euroopa: Herzegoviina idaosas Vrijeka ja Opačica jõgedes. Puhtaveelistes madalates ja vähese vooluga jõelõikudes, mis külgnevad maaaluste allikatega. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 7,9 cm.

Telestes fontinalis (M. S. Karaman (sr), 1972) (Spring pijor) – allika-lõunateib. Euroopa: Horvaatias Krbava polje karstiallikates ja -ojades. Talvel või põuaga ka maaalustes veekogudes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 9,3 cm. Seisund: äärmiselt ohustatud.

Telestes karsticus Marčić, Buj, Duplić, Ćaleta, Mustafić, Zanella, Zupančič & Mrakovčić, 2011 – karsti-lõunateib. Euroopa: endeemne liik Horvaatias. Mageveeline, pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 12,7 cm. Seisund: väga ohustatud.

Telestes metohiensis (Steindachner, 1901) – metohija lõunateib. Euroopa: Horvaatia ja Bosnia-Herzegoviina sisemaa karstialadel. Vähese vooluga selgetes vetes, siseneb ka maaalustesse karstivetesse. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 10 cm. Seisund: ohustatud.

Telestes miloradi Bogutskaya, Zupančič, Bogut & Naseka, 2012 – miloradi lõunateib. Euroopa: endeemne liik Horvaatias Ljuta jões. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 6,7 cm.

Telestes montenigrinus (Vuković, 1963) – montenegro lõunateib. Euroopa: Skadari järve veehaardes (Montenegro, Albaania). Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Erinevates elupaikades alates väikestest mägijõgedest kuni järvede rannaveeni. Pikkus kuni 16 cm. Toitub põhjaloomastikust ja planktonist. Seisund: pole ohustatud.

Telestes muticellus (Bonaparte, 1837) (Vairone) – itaalia lõunateib. Euroopa: Aadria mere veehaardes Brenta vesikonnast Vomano vesikonnani (Itaalia, Šveits); Türreeni mere veehaardes Bevera vesikonnast (Prantsuse-Itaalia piiriala) Volturno vesikonnani (Itaalia); introdutseeritud Liguuriasse ja Lõuna-Itaaliasse. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Nii peajõgedes kui ka väikestes ojades. Eelistab mõõdukalt jahedat vett. Pikkus kuni 17 cm. Toitub peamiselt selgrootuist. Seisund: pole ohustatud.

Telestes pleurobipunctatus (Stephanidis, 1939) – triibik lõunateib. Euroopa: Korfu saarel ja Lõuna-Albaanias ning Lääne-Kreekas Butrintiti vesikonnast Alfiose vesikonnani.Enamasti aeglase vooluga madalikuvetes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 18 cm. Toitub valdavalt putukavastsetest. Seisund: pole ohustatud.

Telestes polylepis Steindachner, 1866 – peenrüü-lõunateib. Euroopa: veel üksnes Horvaatias Stainicka Jaruga jõestikus. Vähese vooluga vetes, ojades ja allikates. Talvel või põuaga ka maaalustes vetes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 15 cm. Toitub valdavalt putukavastsetest. Seisund: äärmiselt ohustatud.

Telestes souffia (A. Risso, 1827) (Souffia, Western vairone) – harilik lõunateib. Euroopa: Austria, Bosnia-Herzegoviina, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Šveitsi ja Ukraina vetes. Jõgede ja ojade keskjooksudel selge vee, mõõduka voolu ja kruusase põhjaga aladel. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 25 cm (tavapikkus 15 cm). Toitub vetikatest ja selgrootuist. Kasutatakse akvaariumikalana. Seisund: pole ohustatud.

Telestes turskyi (Heckel, 1843) – cikola lõunateib. Euroopa: Bosnia-Herzegoviinas Buško Blato järves ja Horvaatias Cikola jões (Krka lisajõgi). Aeglase vooluga vees, talvel või põuaga ka maaalustes vetes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 25 cm. Toitub selgrootuist. Seisund: äärmiselt ohustatud.

November, 2019

Vaata lisaks: