Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Lõunasärjed (Leucos)
Lõunasärjed1 (Leucos), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonnast teiblased (Leuciscinae). Taksonoomiliselt hiljuti moodustatud perekond, mis eraldati perekonnast särjed (Rutilus). Molekulaaruuringute põhjal lahknesid lõunasärjed särgedest enam kui 5 miljoni aasta eest. Perekonnad erinevadd teineteisest nt neeluhammaste valemi poolest. Leviala on Lõuna-Euroopas.
1 Eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.
Perekonda kuulub 5 liiki (FishBase, 2019):
Leucos albus Marić, 2010 – valge särg. Euroopa: Montenegros Dkadari järves ja järve suubuvates Zeta ja Moraca jõestikes. Mageveeline, pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 29,5 cm.
Pilt puudub
Leucos aula Bonaparte, 1841 – dalmaatsia särg. Aadria mere veehaardes Soca jõgikonnast Po jõgikonnani (Itaalia, Sloveenia, Šveits, Horvaatia), introdutseeritud ka teistesse Itaalia piirkondadesse. Arvukana järvedes, tiikides, kanalites, aeglase voolu ja rohke taimestikuga ojades. Mageveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 26 cm. Huvikalastuse püügiobjekt. Seisund: pole ohustatud.
Leucos basak Heckel, 1843 (Albanian roach) – basak. Euroopa: Aadria mere veehaardesse jäävad järved ja aeglase vooluga jõed Albaanias, Horvaatias, Montenegros ja Serbia-Hertzegoviinas. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 23,3 cm. Toitub taimedest ja planktonist. Seisund: pole ohustatud.
Pilt puudub
Leucos panosi Bogutskaya & Iliadou, 2006 (Acheloos roach) – acheloosi särg. Euroopa: Kreekas Acheloosi ja Lourosi jõestikes; Triconise ja Ambrakia järvedes; introdutseeritud Joannina järve. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 24 cm. Täiskasvanuna toitub peamiselt limustest. Seisund: ohustatud.
Leucos ylikiensis Economidis, 1991 – yliki särg. Euroopa: Kreekas Kifissose jõe vesikonnas, sh Yliki ja Paralimni järvedes; introdutseeritud Volvi järve. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 13 cm (kohalike kalameeste sõnul kuni 20 cm). Seisund: väga ohustatud.
November, 2019
Vaata lisaks:
Teiblased (Leuciscinae)Särjed (Rutilus)