Otsingu tulemused:
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Salebootsiad (Leptobotia)
Salebootsiad (Leptobotia), kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi bootsialaste (Botiidae) sugukonnast. Endeemsed liigid Hiina vetes. Enamus liike selge vee ja kiire või mõõduka vooluga jõgedes kaljuse või kivise põhjaga, kus taimestik kas puudub või on seda väga vähe. Kasvavad 5-50 cm pikkuseks. Toituvad põhja-selgrootuist, suuremad liigid ka kaladest.
Perekonda kuulub 14-15 liiki:
Leptobotia bellacauda Bohlen & Šlechtová, 2016 – kenasaba-salebootsia (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Hiinas Jangtse alamjooksu vesikonnas. Suurim pikkus määramata. Pildil paratüüp pikkusega 7,7 cm.
Leptobotia elongata (Bleeker, 1870) – pikk salebootsia. Hiinas Jangtse kesk- ja ülemjooksu vesikonnas. Demersaalne, subtroopiline. Puhta vee ja kiire vooluga väikejõgedes, samuti sogase vee ja rahuliku vooluga suuremates jõgedes; ujub ka järvedesse ja veehoidlatesse. Pikkus kuni 50 cm; mass kuni 3 kg. Eluviis öine. Toitub kaladest ja selgrootuist. Seisund: ohustatud.
Leptobotia flavolineata H. Y. Wang, 1981 – kollavööt-salebootsia. Hiina vetes. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 8,4 cm. Hallikasrohelisel taustal ühtlased hallid põiktriibud. Andmed vähesed.
Pilt puudub
Leptobotia guilinensis J. X. Chen, 1980 – guilini salebootsia. Lõuna-Hiinas Guangxi ja Hunani piirkondades. Demersaalne, subtroopiline. Väikestes puhta vee ja kiire vooluga jõgedes, kuid ajuti siseneb ka suurematesse häguse veega jõgedesse. Pikkus kuni 10 cm. Eluviis öine. Toitub põhja-selgrootuist.
Leptobotia hengyangensis H. J. Huang & W. Zhang, 1986 – hunani salebootsia. Hiinas Hunani provintsis Changjangi jões. Demersaalne, subtroopiline. Suurim pikkus määramata. Eluviis tundmatu. Liivakarva, punase varjundiga. Kehal tumedad, hägusad täpid.
Leptobotia micra Bohlen & Šlechtová, 2017 – väike salebootsia (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Hiljuti avastatud liik Lõuna-Hiinas Guangxi piirkonnas Li jõe ülemjooksul. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 5 cm. Andmed vähesed.
Leptobotia microphthalma T. Y. Fu & M. R. Ye, 1983 – väikesilm-salebootsia. Hiinas Sichuani provintsis Min jõe vesikonnas. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 9,6 cm. Eluviis väheuuritud. Oletatakse, et tumedad isendid elavad väikestes kiire vooluga jõgedes, kahvatud isendid aga maa-alustes koobasvetes.
Leptobotia orientalis T. Q. Xu, S. M. Fang & H. Y. Wang, 1981 – ida-salebootsia. Hiinas Hanjiangi ja Hanhe jõgedes. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 8 cm. Eluviis uurimata.
Pilt puudub
Leptobotia pellegrini P. W. Fang, 1936 – pellegrini salebootsia. Hiinas Guangxi ja Sichuani provintsides. Mage- ja riimveeline, demersaalne, subtroopiline. Keskmistes ja väiksemates mõõduka vooluga jõgedes. Eluviis öine, päeval varjub. Pikkus kuni 22 cm. Toitub põhja-selgrootuist.
Leptobotia posterodorsalis J. H. Lan & J. X. Chen, 1992 – guangxi salebootsia. Lõuna-Hiinas Guangxi piirkonnas. Demersaalne, subtroopiline. Suurim pikkus määramata. Eluviis uurimata.
Pilt puudub
Leptobotia punctata J. Li, X. H. Li & X. L. Chen, 2008 – täpiline salebootsia. Lõuna-Hiinas Guangxi piirkonnas Qianjiangi jões. Demersaalne, subtroopiline. Pikkus kuni 7,6 cm. Eluviis uurimata.
Pilt puudub
Leptobotia rubrilabris (Dabry de Thiersant, 1872) – punahuul-salebootsia. Hiinas Sivhuani ja Hunani provintsides. Väikestes kiire ja mõõduka vooluga jõgedes, kivisel jõepõhjal. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 19,2 cm. Punakaspruun, kehal võvad olla tumedad laigud ja triibud, ent on ka isendeid ilma sellise mustrita. Eluviis väheuuritud.
Leptobotia taeniops (Sauvage, 1878) – jangtse salebootsia. Hiinas Hunani provintsis Jangtse vesikonnas. Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 22,8 cm. Enamasti keskmistes või väikestes kiire voolu ja kivise põhjaga jõgedes, kuid vihmaperioodil siseneb ka suurtesse hägusa veega jõgedesse, järvedesse ja veehoidlatesse. Eluviis öine, päeval varjub.
Leptobotia tchangi P. W. Fang, 1936 – tianmu salebootsia. Hiinas Hunani ja Hubei provintsides. Demersaalne, parasvöötmeline. Väikestes kiire voolu ja kivise põhjaga mägijõgedes. Pikkus kuni 11,2 cm.
Pilt puudub
Leptobotia tientainensis (H. W. Wu, 1930) – tientai salebootsia. Hiina keskosas. Väikestes kiire voolu ja kivise põhjaga jõgedes. Eluviis öine, päeval varjub kivide alla. Temperaalne, parsvöötmeline. Pikkus kuni 13 cm. Toitub põhja-selgrootuist. Purpurpruun, kuldsete täpikestega.
September, 2019