Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daing
94. Dirhami laht
95. Donburi
96. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
97. Ebabootsiad (Parabotia)
98. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
99. Ebisu (jaapani kalajumal)
100. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
101. Eesti jõgede loend
102. Eesti järved
103. Eesti järvede loend
104. Eesti Kalur
105. Eesti lahed (tähestikuline loend)
106. Eesti Merekool
107. EFTTA
108. Elango, Julius
109. Emajõe Lodjaselts
110. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
111. Emakala (Zoarces viviparus)
112. End, Albert Arvo
113. Endla järvestik
114. Erikson, Juhan (kalatööstur)
115. Erinarkid (Heteronarce)
116. Erm Vaike
117. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
118. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
119. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
120. Fenkol (apteegitill)
121. Flambeau
122. Fotofoor
123. Friteerimine
124. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
125. Garum ja liquamen
126. Gupi (Poecilia reticulata)
127. Hõbesilmad (Chanodichthys)
128. Haamerhai (Eusphyra blochii)
129. Haid kulinaarias
130. Hailiha nimekujud
131. Hakk-kala
132. Hallhaid (Carcharhinus)
133. Hammassärg (Rutilus frisii)
134. Harilaid
135. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
136. Harilik meriangerjas (Conger conger)
137. Harilik merilohe (Trachinus draco)
138. Harilik mullauss (maauss)
139. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
140. Harilik pardkala (Barbus barbus)
141. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
142. Harilik taimen (Hucho taimen)
143. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
144. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
145. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
146. Harju alamvesikond
147. Hauapüük
148. Haug püügikalana
149. Haug toidukalana
150. Haugasraid (Aetobatus)
151. Heeringalised (Clupeiformes)
152. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
153. Heeringlased (Clupeidae)
154. Heik (Hake) kalanimedes
155. Heintz Karl
156. Helepardlikud (Mystacoleucus)
157. Heleraid (Leucoraja)
158. Hensen, Victor
159. Hi-Lo
160. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
161. Hiinatrullid (Yunnanilus)
162. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
163. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
164. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
165. Hobulaiuskraadid
166. Hollandi kaste
167. Homaarlased (Nephropidae)
168. Hulkharjasussid (Polychaeta)
169. Hõbekoger (Carassius gibelio)
170. Hõimkond
171. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
172. Hämarhaid (Scymnodalatias)
173. Hülgepüük
174. Iilastuli
175. Imiussid (Trematoda)
176. Indo-Vaikne ookeaniala
177. Invincible (Nilsu)
178. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
179. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
180. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
181. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
182. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
183. Jahumardika vastne (jahuuss)
184. Johannes Vares
185. Jussi järved
186. Juust õngesöödana
187. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
188. Jõehallhaid (Glyphis)
189. Jõemõisa-Kaiu järvestik
190. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
191. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
192. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
193. Jämesabaraid (Urolophus)
194. Järveelustik ehk limnobios
195. Järvekoletised
196. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
197. Jäseraid (Cruriraja)
198. Jääpüük
199. Jäärauad
200. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
201. Kaanid (Hirudinea)
202. Kaarmise järv (Karmise järv)
203. Kaaviari ajaloost
204. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
205. Kahvamine
206. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
207. Kalakaste
208. Kalakasvatus
209. Kalakasvatus Eestis
210. Kalamüüdid ja müütilised kalad
211. Kalandus
212. Kalanduskoda
213. Kalaparv
214. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
215. Kalurite loitse ja ütlusi
216. Kaluuga (Huso dauricus)
217. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
218. Karelestad (Hippoglossoides)
219. Kartul
220. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
221. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
222. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
223. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
224. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
225. Katsuobushi
226. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
227. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
228. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
229. Kidata konks
230. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
231. Kiinide vastsed
232. Kiisk (pärimus)
233. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
234. Kilu nimelugu
235. Kinnine haspelrull
236. Kinnise rulli ehitus
237. Kirptirgu sidumise sõlm 1
238. kiviahvenlased (Serranidae)
239. Kivitrullingud (Nemacheilus)
240. Koerhaid (Scyliorhinus)
241. Koerhailased (Scyliorhinidae)
242. Koger (Carassius carassius)
243. Kogred (Carassius)
244. Koibraid (Sinobatis)
245. konks (õngekonks)
246. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
247. Koonhaid (Rhizoprionodon)
248. Koorküla järvestik
249. Kopskalad (Dipnoi)
250. Kosmoidsoomus
251. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
252. Kuivatamine/vinnutamine
253. Kuldkala (Carassius auratus)
254. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
255. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
256. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
257. Kura säär
258. Kuremaa järv (Kurema järv)
259. Kussie (jaapani järvekoletis)
260. Kuusamon Uistin Oy
261. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
262. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
263. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
264. Kärbsed õngesöödana
265. Kärbsenukk (kärbsekookon)
266. Kärbsetõugud meditsiinis
267. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
268. Kärphaid (Mustelus)
269. Kärsshingud (Acantopsis)
270. Käsiõng
271. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
272. Käärtrullid (Schistura) 2
273. Käärtrullid (Schistura) 3
274. Lahtise rulli ehitus
275. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
276. Lahtise rulli vänt
277. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
278. Lakerda (türgipärane soolakala)
279. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
280. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
281. Landilugu: dr Heintz
282. Landilugu: Kuusamo puukala
283. Landilugu: Nilsu
284. Lasa järv [Koorküla järvestik]
285. Lasnhaid (Scoliodon)
286. Lasnlõuad (Scaphognathops)
287. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
288. Leevi jõgi
289. Leivast õngesöödad
290. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
291. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
292. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
293. Lestad (Platichthys)
294. Libekala
295. Liblikate röövikud
296. Liblikraid (Gymnura)
297. Liftahvenad (Helicolenus)
298. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
299. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
300. Linajärv (Jussi Linajärv)
301. Linask (Tinca tinca)
302. Linné, Karl
303. Linnuroni (Ligula intestinalis)
304. Lintsabalased (Trichiuridae)
305. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
306. Logardraid 3 (Pseudobatos)
307. Logardrailased (Rhinobatidae)
308. Lonthülged (Mirounga)
309. Loobu jõgi
310. Lophius budegassa (must merikurat)
311. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
312. Luts (Lota lota)
313. Lõunaraid (Zearaja)
314. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
315. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
316. Läänesaarte alamvesikond
317. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
318. maailma jõed (loend)
319. Maggot
320. Majak (kolhoos)
321. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
322. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
323. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
324. Man
325. Mannasöödad
326. Maskraid (Neotrygon)
327. meduus
328. Merehaigus
329. Merekoletised
330. Meremeeste uskumused
331. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
332. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
333. Merikeellased (Soleidae)
334. Merikogerlased (Sparidae)
335. Merikoha (Sander marinus)
336. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
337. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
338. Meriluts (Brosme brosme)
339. Merineitsi
340. Meripuugid (Scorpaena)
341. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
342. Merisutt (Petromyzon marinus)
343. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
344. Merluusid (Merluccius)
345. Metsprussakas
346. Miiu
347. Moiva (Mallotus villosus)
348. Mokkparrakad (Labeobarbus)
349. Morilased (Moridae)
350. muda
351. Mudaelustik ehk pelon
352. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
353. Mussie (järvekoletis Kanadas)
354. Mussoon
355. Must marliin (Istiompax indica)
356. Mustatäpitõbi
357. Musthaid (Apristurus)
358. Mustjõe alamvesikond
359. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
360. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
361. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
362. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
363. Mõrrapüük
364. Mõõkkala (Xiphias gladius)
365. Mägiründid (Psilorhynchus)
366. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
367. Määr, Aleksander
368. Mölder, August
369. Mügarninad (Hybopsis)
370. Müütilised veeolendid
371. Naaskelraid (Pastinachus)
372. Nahknark (Crassinarke dormitor)
373. Naissaar
374. Narva veehoidla
375. Nasv
376. Navaaga (Eleginus nawaga)
377. Nelikant-kaldauss
378. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
379. Niituimlutslased (Physidae)
380. Nipsviidikad (Hemiculter)
381. Nirkhailased (Hemigaleidae)
382. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
383. Nokisründid (Microphysogobio)
384. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
385. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
386. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
387. Nugishaid (Triakis)
388. Nuutraid (Himantura)
389. Näkk (eesti)
390. Oad, Jaan
391. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
392. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
393. Ogahaid (Squalus)
394. Ogasilmad (Pangio)
395. Ojamaa (Gotland)
396. Okasturilased (Notacanthidae)
397. Okishaid (Centroscyllium)
398. ondatra (piisamrott, biisamrott)
399. Osmussaar
400. Pakssabaraid (Trygonoptera)
401. Paljaslõuad (Acheilognathus)
402. paneerimine
403. Pardpuntiused (Barbodes)
404. Paunküla veehoidla
405. Peen kõduuss
406. Peipsi alamvesikond
407. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
408. Pettai, Elmar Voldemar
409. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
410. Pigo (Rutilus pigus)
411. Pihklased (Myxini)
412. Pihtla kalakasvandus
413. Piikraid (Urobatis)
414. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
415. Piimjas soouss
416. Piiskopikala (bishop fish)
417. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
418. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
419. Pimenarkid (Typhlonarke)
420. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
421. Poi
422. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
423. Polaarhaid (Somniosus)
424. Poola uss
425. Prespa forell (Salmo peristericus)
426. Prussakas ja tarakan
427. Psammon
428. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
429. Punane vihmauss (pool-ööuss)
430. Punapardlikud (Pseudobarbus)
431. Puntiused (Puntius)
432. Purikalalased (Istiophoridae)
433. Purjus krevetid
434. Puukala (Kuusamo puukala)
435. Põhjavee-elustik
436. Põishüljes (Cystophora cristata)
437. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
438. Põlula Kalakasvatuskeskus
439. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
440. Pärimus: Kaussjärv
441. Pärimus: Lutsu järv
442. Pärimus: Otepää Pühajärv
443. Pärimus: Raudjärve kullapütt
444. Pärimus: Uhtjärv
445. Pärimus: Verijärv
446. Pärnu alamvesikond
447. Pärnu Kalakombinaat
448. Pärnu kalanduskool
449. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
450. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
451. Rabakonn
452. Raid (Raja)
453. Rakfisk ehk norra hapukala
454. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
455. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
456. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
457. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
458. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
459. Reobiont
460. Riffhai (Triaenodon obesus)
461. Rihmsabaraid (Taeniura)
462. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
463. Riikoja Heinrich
464. Ristkok, Jüri
465. Robalod (Centropomus)
466. Roheline mullauss
467. Rohukonn
468. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
469. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
470. Rombkalad (Bothus)
471. Rombkalalased (Bothidae)
472. Roosa mullauss
473. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
474. Ruske käärtrull (Schistura russa)
475. Russalka
476. Rõbak Baltiki
477. Rõuge järvestik
478. Räimeõng
479. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
480. Saadjärv (Saadrejärv)
481. Saaghailised (Pristiophoriformes)
482. Saagsabahaid (Galeus)
483. Sagrits, Richard
484. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
485. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
486. Sammet, Jaak
487. Sannakji
488. Sardiin (Sardina pilchardus)
489. Sardiinid
490. Sardinellid (Sardinella)
491. Saunja laht
492. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
493. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
494. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
495. Sidrunhaid (Negaprion)
496. Siiad (Coregonus)
497. Siig - huvipüük Eestis
498. Siig spordikalana Skandinaavias
499. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
500. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
501. Sinakas soouss
502. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
503. siugkonnalised (apoodid)
504. Soomuskuked (Lepidotrigla)
505. Soomuslest (Limanda limanda)
506. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
507. Sovetskaja Rodina (laev)
508. Spinningisti kaksteist käsku
509. Staratel
510. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
511. Stroganina
512. Sump (kumm, pandur, märss)
513. Sumplaev
514. Susski, Vladimir
515. Suue
516. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
517. Suur mullauss
518. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
519. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
520. Suurallikas
521. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
522. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
523. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
524. Sõnnikuuss
525. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
526. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
527. Südvester
528. Sünkraid (Amblyraja)
529. Süvahaid (Centroscymnus)
530. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
531. Süvaraid (Bathyraja)
532. Šelfihaid (Halaelurus)
533. Zoobentos
534. Taaliku sadam
535. Tabadusekepp
536. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
537. Tainas angerjapüügiks
538. Tallinna Kalakombinaat
539. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
540. Tallinna Merekolledž
541. Tamm, Friedrich
542. Tamula järv (Tamla järv)
543. Tatrakakud
544. Temera (Temera hardwickii)
545. Tempura
546. Tiit Hunt. Eesti kalad
547. Tintlased (Osmeridae)
548. Tippviidikad (Alburnoides)
549. Tobiased (Ammodytes)
550. Tooder
551. Traaler
552. Traalnoot
553. Traalpüük
554. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
555. Triivpüük
556. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
557. Trullinglased (Nemacheilidae)
558. Trullingud (Barbatula)
559. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
560. Tuletorn
561. Tume vihmauss
562. Tumehaid (Etmopterus)
563. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
564. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
565. Tursad (Gadus)
566. Tursamaks
567. Tursamaksa konserveerimine
568. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
569. Tuul
570. tuulekala (pärimus)
571. Tuur
572. Tuurlased (Acipenseridae)
573. Tõugjärv (Küünjärv)
574. Tõugussaare raba laugas
575. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
576. Tääkraid (Urotrygon)
577. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
578. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
579. Tömpninad (Pimephales)
580. Ukraina (baaslaev)
581. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
582. Unadon
583. Und
584. Undiin
585. Urbukse järv (Urbuse järv)
586. Ussikonks (säärekidadega konks)
587. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
588. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
589. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
590. Väitskõhud (Parachela)
591. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
592. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
593. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
594. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
595. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
596. Valgeninahai (Nasolamia velox)
597. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
598. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
599. Vasarhaid (Sphyrna)
600. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
601. Vastne
602. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
603. vesikond
604. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
605. Vihmauslased (Lumbricidae)
606. Vihmauss (liigid)
607. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
608. Viitina kuurits
609. Vimb (Vimba vimba)
610. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
611. Vinkelhaid (Oxynotus)
612. Vinnutatud räimed
613. Viru alamvesikond
614. Viuraid (Aetomylaeus)
615. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
616. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
617. Võldas (Cottus gobio)
618. Võrtsjärve alamvesikond
619. Väheharjasussid
620. Vähilaadsed
621. väike meriahven (Sebastes viviparus)
622. Väike ogahai (Squalus blainville)
623. Väike saagrai (Pristis clavata)
624. väike tobias (nigli, väiketobias)
625. Väikeraid (Rajella)
626. Väikesuulest (Microstomus kitt)
627. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
628. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
629. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
630. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
631. Vöötninad (Rhinichthys)
632. Õlikook
633. Õngekonksu ajaloost
634. Õngitsemine+
635. Õnne lõhe
636. Äntu järved
637. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
638. Ülemiste järv
639. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
640. Yam (mere ja kaose jumal)

Ogasilmad (Pangio)


Ogasilmad (Pangio, varem Acanthophthalmus), kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi hinklaste (Cobitidae) sugukonnast. Inglise kuhli loaches, coolie loaches; saksa Dornaugen; soome piikkisilmät. Kõige enam elab ogasilmasid Sunda saartel (16 liiki), samuti on neid India ja Myanmari vetes. Soodes, ojades, tiikides, järvedes, vaiksemates jõelahtedes mudasel või liivasel põhjal põhjale langenud puulehtede, veetaimede ja nende juurte vahel. Neil on angerjalaadne piklik keha, külgedelt veidi kokku surutud. Alahuulel 2-3 paari poiseid. Silmade ees/all ogad, mida kala saab alla lasta või üles tõsta. Pikkus jääb enamasti vahemikku 3-12 cm. Looduses elavad sageli suurte parvedena. Aktiivsemad öisel ajal. Toituvad väikestest vahilaadsetest, ussikestest ja detriidist. Paljusid liike peetakse ilukaladena akvaariumides; seal nad väldivad eredat valgust ja vajavad varjepaiku, toituvad põhjalt, akvaariumis paljunevad harva.

Perekonda kuulub 34 liiki (FishBase, 2019):

Pangio agma (M. E. Burridge, 1992) – konarkiri-ogasilm. Aasia: Kalimantani saarel Sarawaki osariigi (Malaisia) põhjaosas ja Brunei riigi territooriumil. Soodes ja aeglase vooluga jõekistes ning ojades. Demersaalne. Troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm. Kollakas, laiade tumedate põiktriipudega.



Pangio alcoides Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – alk-ogasilm. Malaisias Teregganu ja Johori osariikides. Demersaalne, troopiline. Soostunud aladel madalas, tumedas vees. Pikkus kuni 3,9 cm. Hallikaspruun lillaka varjundiga.



Pangio alternans Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 (Borneo kuhli loach) – mahakami ogasilm. Borneo (Indoneesia) idaosas Mahakami vesikonna keskosas. Demersaalne, troopiline. Võrdlemisi kiire vooluga tumedaveelistes metsaojades. Pikkus kuni 3,6 (5?) cm. Keha peenike, kollase võrgustikuga seljal ja külgedel.



Pangio ammophila Britz, Anvar Ali & Raghavan, 2012 – liiva-ogasilm. Indias Karnataka osariigi lõunaosas üksnes Kumaradhara jõe väikeses Subramanya lisajões. Aeglases voolis liivasel põhjal. Väikeste rühmadena. Eluviis öine, päeval kaevub põhja. Pikkus kuni 2,9 cm.



Pangio anguillaris (Vaillant, 1902) – anger-ogasilm. Indohiinas Mekongi ja Chao Phraya veehaarmetes; Malaka poolsaar, Sumatra, Borneo. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (tavapikkus 5 cm). Suurtes ja keskmistes jõgedes aeglase vooluga paikades liivasel, mudasel või lehekõdusel põhjal. Ka soodes. Kalda ääres väga madalas vees (5 cm). Enamuse ajast on kaevunud põhja. Akvaariumikala. Tai põhjaosas hinnatud toidukala.



Pangio apoda Britz & Maclaine, 2007 – tista ogasilm. Indias Tista jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm. Eluviis uurimata.



Pangio atactos H. H. Tan & Kottelat, 2009 – nikerkiri-ogasilm. Sumatral (Indoneesia) Batang Hari jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsaojades liivasel ja/või lehekõdusel põhjal. Eluviis öine, päeval varjub. Pikkus kuni 5,1 cm.



Pangio bitaimac H. H. Tan & Kottelat, 2009 – nuudel-ogasilm. Sumatral (Indoneesia) Batang Hari jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 9,5 cm.



Pangio borneensis (Boulenger, 1894) – borneo ogasilm. Borneo lääneosas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm. Taust beež, sellel mustad täpikesed. Eluviis uurimata.



Pangio cuneovirgata (Raut, 1957) – kiilkiri-ogasilm. Malaka poolsaarel Narathiwatist (Tai) kuni Johorini (Malaisia), Sumatral ja Jaava lääneosas (Indoneesia). Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga jõgedes ja ojades, kalda lähedal. Ka soodes. Eelistab turba- liiva- või mullapõhja. Pikkus kuni 6 cm. Selg kollane, kõht valge, seljal ja külgedel 7-12 tumedat sadullaiku. Päeval kaevub põhja. Seisund: pole ohustatud.



Pangio doriae (Perugia, 1892) – doria ogasilm. Malaisia, Indoneesia. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsaojades, ka soodes. Sageli kalda ääres puujuurte vahel. Eluviis öine, päeval varjub. Pikkus kuni 9 cm. Metallhall, tumedate täpikestega.



Pangio elongata Britz & Maclaine, 2007 – sale ogasilm. Myanmaris Tenasserimi ja Mitan Chaungi jõgikondades. Mõõduka vooluga ja mudase põhjaga jõgedes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 4,8 cm. Helepruun hallika varjundiga, küljejoone kohal lillakas pikiriba.



Pangio filinaris Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – niitnina-ogasilm. Malaisias Pahangi ja Terengganu osariikide vetes. Metsajõgedes, ka soodes., Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm. Roosakaspruun.



Pangio fusca (Blyth, 1860) – tõmmu ogasilm. Salweeni ja Mekongi vesikonnad Tais ja Myanmaris, ka Malaka poolsaarel. Mõõduka vooluga metsajõgedes. Pikkus kuni 8 cm.



Pangio goaensis (Tilak, 1972) (Indian coolie-loach) – goa ogasilm. Indias Goa ja Kerala osariikide jõgedes. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga väikestes jõgedes, kalda läheduses. Pikkus kuni 3,1 cm.

Pilt puudub

Pangio incognito Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – sarawaki ogasilm. Kalimantani saarel Sarawaki osariigi (Malaisia) lõunaosas. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsajõgedes, ka soodes. Pikkus kuni 3 cm.



Pangio kuhlii (Valenciennes, 1846) (Kuhli loach, coolie loach) – kuhli ogasilm. Vt artiklit Kuhli ogasilm

Pangio lidi Hadiaty & Kottelat, 2009 – roots-ogasilm. Borneo saarel (Indoneesia) Makahami jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,7 cm. Pikk ja peenike. Eluviis väheuuritud.



Pangio longimanus Britz & Kottelat, 2010 – kribu-ogasilm. Leitud Laose keskosast Mekongi jõe lammilt. Demersaalne, troopiline. Suurim pikkus määramata. Eluviis uurimata.



Pangio longipinnis (Menon, 1992) – pikkuim-ogasilm. Indias Karnataki osariigi veekogudes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,2 cm. Liivase põhjaga seisuvetes. Eluviis uurimata.

Pilt puudub

Pangio lumbriciformis Britz & Maclaine, 2007 – liimuk-ogasilm. Myanmari põhjaosas Ayeyarwaddy piirkonna vetes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm. Andmed vähesed.

Pilt puudub

Pangio malayana (Tweedie, 1956) – malai ogasilm. Kalimantani saarel Malaisias ja Indoneesias. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6 cm. Aeglase vooluga metsajõgedes, ujub ka järvedesse ja soodesse. Eluviis öine, päeval varjub.



Pangio mariarum (Inger & P. K. Chin, 1962) – maria ogasilm. Kalimantani saare põhjaosas. Troopiline, demersaalne. Pikkus kuni 6,5 cm. Eluviis väheuuritud.


 

Pangio muraeniformis (de Beaufort, 1933) – mureen-ogasilm. Malaka poolsaar (Malaisia), Indoneesia ja Singapur. Mage- ja riimveeline, demersaalne, troopiline. Happelise vee ja aeglase vooluga madalates metsaojades, rühmadena kalda ääres puujuurte vahel. Pikkus kuni 3,6 cm (teisal 8 cm).



Pangio myersi (Harry, 1949) (Giant kuhli loach) – myersi ogasilm. Aasias Mekongi vesikonnas ja Tai kaguosa veekogudes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 10 cm. Peamiselt aeglase vooluga metsajõgedes, ujub ka soodesse, samuti leidub teda järvedes ja tiikides. Eelistab liiva-, turba- või mullapõhja. Peitub võimalusel poolveeliste taimede juurte vahele. Elab rühmadena. Kehal tume- ja helepruunid põikvöödid, kehakujult teistest ogasilmadest töntsakam. Populaarne akvaariumikala. Seisund: pole ohustatud.



Pangio oblonga (Valenciennes, 1846) (Java loach) – kaneel-ogasilm. Vietnami, Laose, Kambodža, Tai, Malaisia ja Indoneesia veekogudes. Teateid ka Indiast, Myanmarist ja Bangladeshist. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Aeglase vooluga jõgedes ja ojades, ka metsajärvedes ja tiikides. Hoidub rühmadena kalda lähedusse. Võib kaevuda põhja (liiv, turvas, muld) või varjuda kivide ja rägu alla. Pruunikas-lillakas, kõht heledam. Levinud akvaariumikala, tuntud ka ingliskeelsete nimedega black kuhli, chocolate kuhli, cinnamon loach.



Pangio pangia (F. Hamilton, 1822) (Pangia coolie loach) – pangia-ogasilm. India, Bangladeshi ja Myanmari vetes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,5 cm. Aeglase voolu ja liivase põhjaga jõgedes ja ojades, peamiselt metsaaladel. Eluviis öine, päeval varjub. Sarnaneb kaneel-ogasilmaga, kellest erineb tömbi ninamiku, ühe paari poiste ja ümara sabauime poolest.



Pangio piperata Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – piparkiri-ogasilm. Tai lõunaosa, Malaka poolsaar, Sumatra saar ja Kalimantani saar (Sarawak). Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm. Aeglase vooluga metsajõgedes, ka järvedes ja soodes. Tihti kalda ääres puujuurte vahel. Eluviis öine, päeval varjub. Värvus varieerub olenevalt elupaigast.



Pangio pulla Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – tume ogasilm. Kalimantani saare keskosas Mentaya jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,1 cm. Tumedaveelistes mõõduka või ka kiire vooluga jõgedes ja ojades.

Pilt puudub

Pangio robiginosa (Raut, 1957) – läänejaava ogasilm. Jaava saare lääneosas (Indoneesia). Demersaalne, troopiline. Suurim pikkus määramata. Kollasel kehal tumedad sadullaigud, mis ulatuvad vaid küljejooneni.



Pangio semicincta(Fraser-Brunner, 1940) (Half banded kuhliii loach) – poolvööt-ogasilm. Malaka poolsaarel, Sumatra ja Kalimantani saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Aeglase vooluga ojades, soodes, tiikides, järvedes. Liivasel, turbasel või mullasel põhjal. Kaevub poolveeliste taimede juurte vahele. Elab rühmadena. Väga sarnane kuhli ogasilmaga, kuid põikvöödid ulatuvad vaid küljejooneni või sellest natuke madalamale.



Pangio shelfordii (Popta, 1903) (Borneo loach) – shelfordi ogasilm. Malaka poolsaarel, Sumatra ja Kalimantani saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Mudase põhjaga ja lehekõduga metsaojades/jõgedes.



Pangio signicauda Britz & Maclaine, 2007 – kirisaba-ogasilm. Myanmari põhjaosas Ayeyarwaddy vesikonnas. Demersaane, troopiline. Pikkus kuni 4,2 cm. Aeglase vooluga rohke taimestikuga vooluvetes.

Pilt puudub

 Pangio superba (T. R. Roberts, 1989) – kaunis ogasilm. Kalimantani ja Sumatra saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,1 cm. Aeglase voolu ja mudase/lehekõduse põhjaga metsajõgedes/ojades. Sarnaneb kuhli ogasilmaga.


September, 2019

Vaata lisaks:

Kuhli ogasilm (Pangio kuhlii)
Hinklased (Cobitidae)




Hotmedia.ee