Otsingu tulemused:

1. Aggitise hink (Cobitis punctilineata)
2. Aguhingud (Protomyzon)
3. Ahas vanmaneenia (Vanmanenia stenosoma)
4. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
5. Alagoni hink (Cobitis vettonica)
6. Alk-ogasilm (Pangio alcoides)
7. Anamalai ghatihink (Ghatsa montana)
8. Anatoolia hink (Cobitis turcica)
9. Anger-ogasilm (Pangio anguillaris)
10. Angerjas jaapani köögis
11. Annami mägihink (Balitora annamitica)
12. Annandale'i soomuspeahink (Lepidocephalichthys annandalei)
13. Anningi hiinahink (Sinogastromyzon sichangensis)
14. Arachtose hink (Cobitis arachthosensis)
15. Arunachali kaljuhink (Bhavania arunachalensis
16. Arunachali soomuspeahink (Lepidocephalichthys arunachalensis)
17. Azerbaidžaani hink (Cobitis amphilekt)
18. Atraki hinktrulling (Paracobitis atrakensis)
19. Balkani hink (Cobitis elongata)
20. Balkani kuldhink (Sabanejewia balcanica)
21. Ballehi uusimihink (Neogastromyzon pauciradiatus)
22. Bama iidhink (Paraprotomyzon bamaensis)
23. Bario imihink (Gastromyzon bario)
24. Bashari hinktrulling (Paracobitis basharensis)
25. Batik-ebalameuim (Pseudohomaloptera batek)
26. Battalgili hink (Cobitis battalgili)
27. Beaufortiad (Beaufortia)
28. Bermore'i soomuspeahink (Lepidocephalichthys berdmorei)
29. Bilseli hink (Cobitis bilseli)
30. Birma mägihink (Balitora burmanica)
31. Birma soomuspeahink (Lepidocephalichthys birmanicus)
32. Bootsialased (Botiidae)
33. Borneo aguhink (Protomyzon borneensis)
34. Borneo imihink (Gastromyzon borneensis)
35. Borneo ogasilm (Pangio borneensis)
36. Boutani hinktrulling (Paracobitis boutanensis)
37. Brunei uusimihink (Neogastromyzon brunei)
38. Bua kupphink (Pseudogastromyzon buas)
39. Bulgaaria kuldhink (Sabanejewia bulgarica)
40. Caldwelli van maneenia (Vanmanenia caldwelli)
41. Caobangi vanmaneenia (Vanmanenia caobangensis)
42. Cheni kupphink (Pseudogastromyzon cheni)
43. Chini uusimihink (Neogastromyzon chini)
44. Choi hink (Cobitis choii)
45. Côngi hink (Cobitis nuicocensis)
46. Coromandeli soomuspeahink (Lepidocephalichthys coromandelensis)
47. Cranbrooki imihink (Gastromyzon cranbrooki)
48. Da hiinahink (Sinogastromyzon daon)
49. Da kupphink (Pseudogastromyzon daon)
50. Dadu hiinahink (Sinogastromyzon daduheensis)
51. Dalmaatsia hink (Cobitis dalmatina)
52. Damingshani napphink (Erromyzon damingshanensis)
53. Damla hink (Cobitis damlae)
54. Danumi inihink (Gastromyzon danumensis)
55. Davidi formosaania (Formosania davidi)
56. Deze hiinahink (Sinogastromyzon dezeensis)
57. Diardi lasnuim (Sewellia diardi)
58. Dienbienia (Dienbienia namnuaensis)
59. Doni hink (Cobitis tanaitica)
60. Doonau hink (Cobitis elongatoides)
61. Doria ogasilm (Pangio doriae)
62. Ebalameuimed (Pseudohomaloptera)
63. Ebavingerjas (Paramisgurnus dabryanus)
64. Eddsi mägihink (Balitora eddsi)
65. Edelakorea kimihink (Iksookimia koreensis)
66. Eesaasia kuldhink (Sabanejewia aurata)
67. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
68. Ehissaba-imihink (Gastromyzon ornaticauda)
69. Elistvere järv (Kuru järv)
70. Embalohi imihink (Gastromyzon embalohensis)
71. Erisoom-sumatrahink (Homalopterula heterolepis)
72. Eufrati hink (Cobitis elazigensis)
73. Evreni hink (Cobitis evreni)
74. Fahire hink (Cobitis fahireae)
75. Fangi kupphink (Pseudogastromyzon fangi)
76. Faridpaki hink (Cobitis faridpaki)
77. Farsi hinktrulling (Paracobitis persa)
78. Formosaaniad (Formosania)
79. Früügia hink (Cobitis phrygica)
80. Fujiani formosaania (Formosania chenyiyui)
81. Fujiani kupphink (Pseudogastromyzon changtingensis)
82. Galaatia hink (Cobitis simplicispina)
83. Galaksid (Galaxias)
84. Gami liibhink (Hemimyzon songamensis)
85. Gami mägihink (Balitora haithanhi)
86. Ghazni hinktrulling (Paracobitis ghazniensis)
87. Ghatihingud (Ghatsa)
88. Gladkovi hink (Cobitis gladkovi)
89. Goa ogasilm (Pangio goaensis)
90. Goalpara soomuspeahink (Lepidocephalichthys goalparensis)
91. Gongota (Canthophrys gongota)
92. Gorgani hinktrulling (Paracobitis hircanica)
93. Griswoldi aguhink (Protomyzon griswoldi)
94. Guandongi hink (Cobitis arenae)
95. Guangdongi formosaania (Formosania paucisquama)
96. Guangdongi vanmaneenia (Vanmanenia xinyiensis)
97. Guangxi hinktrulling (Paracobitis posterodorsalus)
98. Guangxi mägihink (Balitora kwangsiensis)
99. Guanxi hink (Cobitis australis)
100. Guishani paljashink (Paralepidocephalus guishanensis)
101. Guizhou beaufortia (Beaufortia kweichowensis)
102. Guizhou hiinahink (Sinogastromyzon hsiashiensis)
103. Gunte-soomuspeahink (Lepidocephalichthys guntea)
104. Hännalhingud (Lepturichthys)
105. Hõrevööt-habehink (Glaniopsis gossei)
106. Haarduimed (Metahomaloptera)
107. Habehingud (Glaniopsis)
108. Hagiangi hiinahink (Sinogastromyzon hagiangensis)
109. Hagiangi hinktrulling (Paracobitis hagiangensis)
110. Hainani eelhink (Plesiomyzon baotingensis)
111. Hainani linihink (Liniparhomaloptera qiongzhongensis)
112. Hainani vanmaneenia (Vanmanenia hainanensis)
113. Hanitschi habehink (Glaniopsis hanitschi)
114. Harilik ebalameuim (Pseudohomaloptera vulgaris)
115. Harilik soomuspeahink (Lepidocephalichthys thermalis)
116. Harksaba-soomuspeahink (Lepidocephalichthys furcatus)
117. Hasselti soomuspeahink (Lepidocephalichthys hasselti)
118. Helepruun vigelhink (Vaillantella cinnamomea)
119. Helmandi hinktrulling (Paracobitis rhadinaeus)
120. Hiina hink (Cobitis sinensis)
121. Hiina napphink (Erromyzon sinensis)
122. Hiina vanmaneenia (Vanmanenia pingchowensis)
123. Hiina vingerjas (Misgurnus mizolepis)
124. Hiina voohink (Jinshaia sinensis)
125. Hiinahingud (Sinogastromyzon)
126. Hingud (Cobitis)
127. Hink Cobitis afifeae
128. Hink Cobitis aliyeae
129. Hink Cobitis anabelae
130. Hink Cobitis baishagensis
131. Hink Cobitis fimbriata
132. Hink Cobitis gracilis
133. Hink Cobitis hereromacula
134. Hink Cobitis leptosoma
135. Hink Cobitis nigrolinea
136. Hink Cobitis obtusirostra
137. Hink Cobitis qujiangensis
138. Hink Cobitis sakahoko
139. Hink Cobitis saniae
140. Hink Cobitis sipahilerae
141. Hink Cobitis takenoi
142. Hink Cobitis wumingensis
143. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
144. Hinkgalaks (Galaxias cobitinis)
145. Hinklased (Cobitidae)
146. Hinktrullingud (Paracanthocobitis)
147. Hobu-kärsshink (Acantopsis choirorhynchos)
148. Huangguoshu beaufortia (Beaufortia huangguoshuensis)
149. Hubei iidhink (Paraprotomyzon lungkowensis)
150. Hulklaik-hiinahink (Sinogastromyzon multiocellum)
151. Hunani linihink (Liniparhomaloptera macrostoma)
152. Ibeeria hink (Cobitis calderoni)
153. Ida-hinktrulling (Paracobitis longicauda)
154. Idasabahi imihink (Gastromyzon introrsus)
155. Idavingerjas (Misgurnus anguillicaudatus)
156. Iidhingud (Paraprotomyzon)
157. Illüüria hink (Cobitis illyrica)
158. Imihingud (Gastromyzon)
159. Imihinklased (Gastromyzontidae)
160. Indohiina lehvikuim (Homalopteroides indochinensis)
161. Ingeri imihink (Gastromyzon ingeri)
162. Iraani hink (Cobitis linea)
163. Itaalia kuldhink (Sabanejewia larvata)
164. Jämesaba-vanmaneenia (Vanmanenia crassicauda)
165. Jaapani hink (Cobitis biwae)
166. Jadova hink (Cobitis jadovaensis)
167. Jangtse voohink (Jinshaia abbreviata)
168. Johore uuslameuim (Neohomaloptera johorensis)
169. Jonesi tirehink (Travancoria jonesi)
170. Jonklaasi soomuspeahink (Lepidocephalichthys jonklaasi)
171. Jutiline lameuim (Homaloptera bilineata)
172. Juttsaba-soomuspeahink (Lepidocephalichthys alkaia)
173. Juusa järv (Kuningajärv)
174. Jõksi järv
175. Jämesaba-hink (Cobitis crassicauda)
176. Kärehingud (Annamia)
177. Kõrge hiinahink (Sinogastromyzon hypercorpus)
178. Kaheksaküüt-siughink (Serpenticobitis octozona)
179. Kaibara hink (Cobitis kaibarai)
180. Kakstriip-hink (Cobitis bilineata)
181. Kali mägihink (Balitora chipkali)
182. Kalju-lehvikuim (Homalopteroides rupicola)
183. Kaljuhingud (Bhavania)
184. Kammpea-imihink (Gastromyzon ctenocephalus)
185. Kapuasi imihink (Gastromyzon contractus)
186. Karo sumatrahink (Homalopterula amphisquamata)
187. Karpkalalised (Cypriniformes)
188. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
189. Kaspia kuldhink (Sabanejewia caspia)
190. Katibasi imihink (Gastromyzon katibasensis)
191. Katibasikala (Katibasia insidiosa)
192. Kaukaasia kuldhink (Sabanejewia caucasica)
193. Kaunis ogasilm (Pangio superba)
194. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
195. Keigar-imihink (Gastromyzon scitulus)
196. Kelle hink (Cobitis kellei)
197. Kena kärsshink (Acantopsis spectabilis)
198. Keskvietnami hink (Cobitis longitaeniatus)
199. Keskvietnami lasnuim (Sewellia analis)
200. Ketasuim-beaufortia (Beaufortia cyclica)
201. Keyvani hink (Cobitis keyvani)
202. Khone liibhink (Hemimyzon khonensis)
203. KIaneel-ogasilm (Pangio oblonga)
204. Kiilaskõht-vanmaneenia (Vanmanenia gymnetrus)
205. Kiilkiri-ogasilm (Pangio cuneovirgata)
206. Kiitsak-koonhink (Acanthopsoides gracilentus)
207. Kiiver-soomuspeahink (Lepidocephalichthys kranos)
208. Kimihingud (Iksookimia)
209. Kinaromi imihink (Gastromyzon cornusaccus)
210. Kirisaba-ogasilm (Pangio signicauda)
211. Kirju kärsshink (Acantopsis multistigmatus)
212. Kirju vingerjas (Misgurnus multimaculatus)
213. Kiruvere järv
214. Kolheti hink (Cobitis satunini)
215. Kollakirju imihink (Gastromyzon crenastus)
216. Kolmlaik-beaufortia (Beaufortia triocellata)
217. Kolmvööt-vanmaneenia (Vanmanenia trifasciodorsalata)
218. Konarkiri-ogasilm (Pangio agma)
219. Koonhingud (Acanthopsoides)
220. Koopa-ürghink (Protocobitis typhlops)
221. Koopahink (Cryptotora thamicola)
222. Korea hink (Cobitis pacifica)
223. Korea vingerjas (Misgurnus buphoensis)
224. Koreahingud (Koreocobitis)
225. Kose-mägihink (Balitora brucei)
226. Kottelati uusimihink (Neogastromyzon kottelati)
227. Kreeka hink (Cobitis trichonica)
228. Kribu-ogasilm (Pangio longimanus)
229. Krimmi hink (Cobitis taurica)
230. Kubani kuldhink (Sabanejewia kubanica)
231. Kuhli ogasilm (Pangio kuhlii)
232. Kuldhingud (Sabanejewia)
233. Kuldmust imihink (Gastromyzon auronigrus)
234. Kupphingud (Pseudogastromyzon)
235. Kurdsaba-hiinahink (Sinogastromyzon rugocauda)
236. Kuuslaik-ebalameuim (Pseudohomaloptera sexmaculata)
237. Kuuslaik-hiinahink (Sinogastromyzon hexaocellum)
238. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
239. Kärsshingud (Acantopsis)
240. Kärsshink Acantopsis bruinen
241. Kärsshink Acantopsis dinema
242. Kärsshink Acantopsis ioa
243. Lääneghati kaljuhink (Bhavania australis)
244. Läänesabahi imihink (Gastromyzon extrorsus)
245. Lõimuim-liibhink (Hemimyzon confluens)
246. Lõuna-mägihink (Balitora meridionalis)
247. Laiguline habehink (Glaniopsis multiradiata)
248. Laiguline nivaell (Niwaella laterimaculata)
249. Laiguline uusimihink (Neogastromyzon crassiobex)
250. Laipea-kupphink (Pseudogastromyzon laticeps)
251. Laisaba-mägihink (Balitora laticauda)
252. Laiuim-liibhink (Hemimyzon macroptera)
253. Lame lutikhink (Hypergastromyzon humilis)
254. Lamepea-vanmaneenia (Vanmanenia homalocephala)
255. Lameuimed (Homaloptera)
256. Langpingi ürghink (Protocobitis anteroventris)
257. Laose hink (Cobitis laoensis)
258. Lapiline formosaania (Formosania stigmata)
259. Lasnuimed (Sewellia)
260. Lebedevi hink (Cobitis lebedevi)
261. Lehvik-lasnuim (Sewellia pterolineata)
262. Lehvikuimed (Homalopteroides)
263. Leonardi ebalameuim (Pseudohomaloptera leonardi)
264. Levanti hink (Cobitis levantina)
265. Leveretti beaufortia (Beaufortia leveretti)
266. Lianjiangi kupphink (Pseudogastromyzon lianjiangensis)
267. Liblik-liibhink (Hemimyzon papilio)
268. Liibhingud (Hemimyzon)
269. Liimuk-ogasilm (Pangio lumbriciformis)
270. Liipuimed (Parasewellia)
271. Liiva-kärsshink (Acantopsis dialuzona)
272. Liiva-ogasilm (Pangio ammophila)
273. Linihingud (Liniparhomaloptera)
274. Liu beaufortia (Beaufortia liui)
275. Liud-lasnuim (Sewellia patella)
276. Lixiani hiinahink (Sinogastromyzon lixianjiangensis)
277. Lo kupphink (Pseudogastromyzon loos)
278. Lohja järv
279. Loktaki soomuspeahink (Lepidocephalichthys irrorata)
280. Loodevietnami hinktrulling (Paracobitis phongthoensis)
281. Lorentzi soomuspeahink (Lepidocephalichthys lorentzi)
282. Lubjahink (Cobitis phongnhaensis)
283. Ludongi mägihink (Balitora ludongensis)
284. Lutheri hink (Cobitis lutheri)
285. Lutikhingud (Hypergastromyzon)
286. Lõunakorea hink (Cobitis hankugensis)
287. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
288. Lätte-ürghink (Protocobitis polylepis)
289. Lättehink (Neoeucirrhichthys maydelli)
290. Lääne-hinktrulling (Paracobitis malapterura)
291. Läänejaava ogasilm (Pangio robiginosa)
292. Lühivööt-nirehink (Kichulchoia brevifasciata)
293. Mägi-imihink (Gastromyzon monticola)
294. Mägihingud (Balitora)
295. Mägihinklased (Balitoridae)
296. Ma hiinahink (Sinogastromyzon maon)
297. Maassi vigelhink (Vaillantella maassi)
298. Mahakami ogasilm (Pangio alternans)
299. Malai lameuim (Homaloptera parclitella)
300. Malai ogasilm (Pangio malayana)
301. Manipuri lehvikuim (Homalopteroides manipurensis)
302. Manipuri soomuspeahink (Lepidocephalichthys manipurensis)
303. Maolani hinktrulling (Paracobitis maolanensis)
304. Maria ogasilm (Pangio mariarum)
305. Marmor-lasnuim (Sewellia marmorata)
306. Marmorvingerjas (Misgurnus mohoity)
307. Maroko hink (Cobitis maroccana)
308. Massak-liibhink (Hemimyzon ecdyonuroides)
309. Matsubara hink (Cobitis matsubarai)
310. Meihaushani kupphink (Pseudogastromyzon meihuashanensis)
311. Mekongi mägihink (Balitora lancangjiangensis)
312. Menoni ghatihink (Ghatsa menoni)
313. Minamori hink (Cobitis minamorii)
314. Modigliani sumatrahink (Homalopterula modiglianii)
315. Molavi hinktrulling (Paracobitis molavii)
316. Mostarsko hink (Cobitis herzegoviniensis)
317. Mu hink (Cobitis guttata)
318. Muhe imihink (Gastromyzon ridens)
319. Mummuline beaufortia (Beaufortia multiocellata)
320. Mureen-ogasilm (Pangio muraeniformis)
321. Mustakirju hink (Cobitis melanoleuca)
322. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
323. Mädajõgi (Mädäjõgi)
324. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
325. Myersi kupphink (Pseudogastromyzon myersi)
326. Myersi ogasilm (Pangio myersi)
327. Mysore mägihink (Balitora mysorensis)
328. Nääps-liibhink (Hemimyzon pumilicorpora)
329. Nägus imihink (Gastromyzon spectabilis)
330. Nägus lasnuim (Sewellia speciosa)
331. Näsarhuul-vanmaneenia (Vanmanenia multiloba)
332. Nahangi vanmaneenia (Vanmanenia nahangensis)
333. Naktongi koreahink (Koreocobitis naktongensis)
334. Nalbanti hink (Cobitis nalbanti)
335. Namna hiinahink (Sinogastromyzon namnaensis)
336. Nani liibhink (Hemimyzon nanensis)
337. Nanpani hiinahink (Sinogastromyzon nanpanjiangensis)
338. Nantai hiinahink (Sinogastromyzon nantaiensis)
339. Nantingi mägihink (Balitora nantingensis)
340. Napphingud (Erromyzon)
341. Narmik-hännalhink (Lepturichthys fimbriata)
342. Narva veehoidla elustikust
343. Nelimokk-liipuim (Parasewellia tetralobata)
344. Nelitriip-hink (Cobitis tetralineata)
345. Neljapoisehingud (Bibarba)
346. Neljapoisehink (Bibarba bibarba)
347. Neljapoisehink Bibarba parvoculus
348. Neretva hink (Cobitis narentana)
349. Nieuwenhuisi uusimihink (Neogastromyzon nieuwenhuisii)
350. Niitnina-ogasilm (Pangio filinaris)
351. Nikerkiri-ogasilm (Pangio atactos)
352. Nikolski vingerjas (Misgurnus nikolskyi)
353. Niulani beaufortia (Beaufortia niulanensis)
354. Niulanjiangi iidhink (Paraprotomyzon niulanjiangensis)
355. Nivaellid (Niwaella)
356. Normani kärehink (Annamia normani)
357. Nujiangi mägihink (Balitora nujiangensis)
358. Nuudel-ogasilm (Pangio bitaimac)
359. Nüpli järv
360. Ogasilmad (Pangio)
361. Ohridi hink (Cobitis ohridana)
362. Ohtralaiguline hink (Cobitis multimaculata)
363. Oja-lameuim (Homaloptera ogilviei)
364. Oja-linihink (Liniparhomaloptera disparis)
365. Omei haarduim (Metahomaloptera omeiensis)
366. Pärlijõe vanmaneenia (Vanmanenia polylepis)
367. Põhjavietnami vanmaneenia (Vanmanenia ventrosquamata)
368. Padurahink (Cobitis paludica)
369. Pako lasnuim (Sewellia breviventralis)
370. Paljas habehink (Glaniopsis denudata)
371. Paljashingud (Paralepidocephalus)
372. Paljashink Paralepidocephalus translucens
373. Paljaskõht-imihink (Gastromyzon psiloetron)
374. Paljaskõht-sumatrahink (Homalopterula gymnogaster)
375. Pandahink (Yaoshania pachychilus)
376. Pangia-ogasilm (Pangio pangia)
377. Peen nivaell (Niwaella delicata)
378. Peenrüü-vanmaneenia (Vanmanenia microlepis)
379. Pengi liibhink (Hemimyzon pengi)
380. Pikk kimihink (Iksookimia longicorpa)
381. Pikknina-hink (Cobitis dolichorhynchus)
382. Pikksaba-haarduim (Metahomaloptera longicauda)
383. Pikkuim-hännalhink (Lepturichthys dolichopterus)
384. Pikkuim-hink (Cobitis brevipinna)
385. Pikkuim-ogasilm (Pangio longipinnis)
386. Pikkuim-viduhink (Lepidocephalus macrochir)
387. Pikkuim-vigelhin (Vaillantella euepiptera)
388. Pillai ghatihink (Ghatsa pillaii)
389. Pime hinktrulling (Paracobitis smithi)
390. Pingi beaufortia (Beaufortia pingi)
391. Piparkiri-ogasilm (Pangio piperata)
392. Pisihink (Microcobitis misgurnoides)
393. Pisipea-hink (Cobitis microcephala)
394. Poise
395. Poisur-mägihink (Balitora longibarbata)
396. Poisurnivaell (Niwaella longibarba)
397. Pontose hink (Cobitis pontica)
398. Poolvööt-ogasilm (Pangio semicincta)
399. Poolvööt-siughink (Serpenticobitis cingulata)
400. Prespa hink (Cobitis meridionalis)
401. Pruun imihink (Gastromyzon aequabilis)
402. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
403. Põhja-kuldhink (Sabanejewia baltica)
404. Põhjavietnami koonhink (Acanthopsoides namromensis)
405. Põrsik-koonhink (Acanthopsoides hapalias)
406. Rässak-imihink (Gastromyzon viriosus)
407. Raigastvere järv
408. Regani ebalameuim Pseudohomaloptera tatereganii)
409. Ripley sumatrahink (Homalopterula ripleyi)
410. Risu-lehvikuim (Homalopteroides tweediei)
411. Robertsi koonhink (Acanthopsoides robertsi)
412. Roots-ogasilm (Pangio lidi)
413. Ruhijärv (Ruhja järv)
414. Rumeenia hink (Cobitis megaspila)
415. Rumeenia kuldhink (Sabanejewia romanica)
416. Ruuduline napphink (Erromyzon kalotaenia)
417. Ruutvööt-hink (Cobitis squataeniatus)
418. Ryūjin / Ōwatatsumi / Watatsumi (merejumal Jaapani mütoloogias)
419. Sõsarvööt-imihink (Gastromyzon pariclavis)
420. Saadjärv (Saadrejärv)
421. Saagjoon-vanmaneenia (Vanmanenia serrilineata)
422. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
423. Sabahi kärsshink (Acantopsis octoactinotos)
424. Sadul-lameuim (Homaloptera orthogoniata)
425. Sagarmokk-liipuim (Parasewellia polylobata)
426. Sagarsuu-vanmaneenia (Vanmanenia tetraloba)
427. Sale koonhink (Acanthopsoides gracilis)
428. Sale kupphink (Pseudogastromyzon elongatus)
429. Sale lasnuim (Sewellia elongata)
430. Sale mägihink (Balitora elongata)
431. Sale ogasilm (Pangio elongata)
432. Sale sisalhink Balitoropsis ophiolepis)
433. Sale tirehink (Travancoria elongata)
434. Salesaba-hink (Cobitis stenocauda)
435. Sandakani džunglihink (Theriodes sandakanensis)
436. Santhamoarai ghatihink (Ghatsa santhamparaiensis)
437. Sapa hiinahink (Sinogastromyzon chapaensis)
438. Sarawaki lehvikuim (Homalopteroides avii)
439. Sarawaki lutikhink (Hypergastromyzon eubranchus)
440. Sarawaki ogasilm (Pangio incognito)
441. Sebra-imihink (Gastromyzon zebrinus)
442. Sebrabeaufortia (Beaufortia zebroidus)
443. Segavööt-lameuim (Homaloptera confuzona)
444. Shaanxi hink (Cobitis rara)
445. Shelfordi ogasilm (Pangio shelfordii)
446. Sheni liibhink (Hemimyzon sheni)
447. Shikoku hink (Cobitis shikokuensis)
448. Shinkirō (miraaž Jaapanis)
449. Siberi hink (Cobitis sibirica)
450. Sichuani beaufortia (Beaufortia szechuanensis)
451. Sichuani hiinahink (Sinogastromyzon szechuanensis)
452. Sichuani liibhink (Hemimyzon yaotanensis)
453. Silasi ghatihink (Ghatsa silasi)
454. Silemokk-aguhink (Protomyzon aphelocheilus)
455. Silmik-imihink (Gastromyzon ocellatus)
456. Silmik-lameuim (Homaloptera ocellata)
457. Siniuim-imihink (Gastromyzon aeroides)
458. Sisal-mägihink (Balitora jalpalli)
459. Sisalhingud (Balitoropsis)
460. Siughingud (Serpenticobitis)
461. Smithi lehvikuim (Homalopteroides smithi)
462. Soohingud (Kottelatlimia)
463. Soomkõht-imihink (Gastromyzon lepidogaster)
464. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
465. Soomuspeahink Lepidocephalichthys eleios
466. Stephanidise hink (Cobitis stephanidisi)
467. Stephensoni lehvikuim (Homalopteroides stephensoni)
468. Struma hink
469. Sumatrahingud (Homalopterula)
470. Suurelaiguline hink (Cobitis macrostigma)
471. Suuretriibuline hink (Cobitis magnostriata)
472. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
473. Suursilm-liibhink (Hemimyzon megalopseos)
474. Suursoom-imihink (Gastromyzon megalepis)
475. Suursuu-hiinahink (Sinogastromyzon macrostoma)
476. Zabi hinktrulling (Paracobitis zabgawraensis)
477. Zagrose hink (Cobitis avicennae)
478. Zanandrea hink (Cobitis zanandreai)
479. Zeppelini soomuspeahink (Lepidocephalichthys zeppelini)
480. Zhejiangi formosaania (Formosania galericula)
481. Zhejingi hink (Cobitis zhejiangensis)
482. Tähis-imihink (Gastromyzon stellatus)
483. Tähniline kupphink (Pseudogastromyzon peristictus)
484. Tähniline lasnuim (Sewellia hypsicrateae)
485. Täpiline imihink (Gastromyzon punctulatus)
486. Täpiline vanmaneenia (Vanmanenia maculata)
487. Tömp napphink (Erromyzon compactus)
488. Tömpkoon-linihink (Liniparhomaloptera obtusirostris)
489. Tai viduhink (Lepidocephalus nanensis)
490. Taitungi liibhink (Hemimyzon taitungensis)
491. Taiwani formosaania (Formosania lacustre)
492. Taiwani hiinahink (Sinogastromyzon puliensis)
493. Taiwani liibhink (Hemimyzon formosanus)
494. Takatsu hink (Cobitis takatsuensis)
495. Tamula järv (Tamla järv)
496. Tenassemiri soomuspeahink (Lepidocephalichthys micropogon)
497. Tervikmokk-liipuim (Parasewellia monolobata)
498. Thiemmedhi kärsshink (Acantopsis thiemmedhi)
499. Tihevööt-iidhink (Paraprotomyzon multifasciatus
500. Tihevööt-nivaell (Niwaella multifasciata)
501. Tiiger-lasnuim (Sewellia songboensis)
502. Tikand-lasnuim (Sewellia albisuera)
503. Tinkhami formosaania (Formosania tinkhami)
504. Tirehingud (Travancoria)
505. Tista ogasilm (Pangio apoda)
506. Tongkingi hiinahink (Sinogastromyzon tonkinensis)
507. Tonkingi vingerjas (Misgurnus tonkinensis)
508. Trachuci lasnuim (Sewellia trakhucensis)
509. Triibik-lasnuim (Sewellia lineolata)
510. Triibikhink (Cobitis striata)
511. Triibuline vanmaneenia (Vanmanenia lineata)
512. Trull-soomuspeahink (Lepidocephalichthys barbatuloides)
513. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
514. Trullinglased (Nemacheilidae)
515. Trullingud (Barbatula)
516. Tuhkur-lehvikuim (Homalopteroides modestus)
517. Tuhnur-koonhink (Acanthopsoides molobrion)
518. Tume imihink (Gastromyzon umbrus)
519. Tume lehvikuim Homalopteroides nebulosus)
520. Tume mägihink (Balitora nigrocorpa)
521. Tume ogasilm (Pangio pulla)
522. Tume sisalhink (Balitoropsis zollingeri)
523. Tõmmu ogasilm (Pangio fusca)
524. Tõngur-koonhink (Acanthopsoides delphax)
525. Tähniline hink (Cobitis puncticulata)
526. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
527. Türgi hink (Cobitis kurui)
528. Uusimihingud (Neogastromyzon)
529. Väike hiinahink (Sinogastromyzon minutus)
530. Väikesuu-lämpuim (Parhomaloptera microstoma)
531. Vöödiline beaufortia (Beaufortia fasciolata)
532. Vöödiline formosaania (Formosania fasciolata)
533. Vöödiline imihink (Gastromyzon fasciatus)
534. Vöödiline kupphink (Pseudogastromyzon fasciatus)
535. Vöödiline vanmaneenia (Vanmanenia striata)
536. Vöötsaba-formosaania (Formosania fascicauda)
537. Vöötselg-imihink (Gastromyzon farragus)
538. Vöötuim-vanmaneenia (Vanmanenia monofasciodorsala)
539. Vagula järv
540. Vahelmine beaufortia (Beaufortia intermedia)
541. Vahelmine lasnuim (Sewellia medius)
542. Valahhia kuldhink (Sabanejewia vallachica)
543. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
544. Vanderbilti sumatrahink (Homalopterula vanderbilti)
545. Vanlani mägihink (Balitora vanlani)
546. Vanlongi mägihink (Balitora vanlongi)
547. Vanmaneeniad (Vanmanenia)
548. Vardari hink (Cobitis vardarensis)
549. Vardjas-imihink (Gastromyzon praestans)
550. Veetlev imihink (Gastromyzon venustus)
551. Viduhingud (Lepidocephalus)
552. Vietnami kärehink (Annamia thuathienensis)
553. Vietnami linihink (Liniparhomaloptera monoloba)
554. Vigelhingud (Vaillantella)
555. Vigna hinktrulling (Paracobitis vignai)
556. Viiner-soomuspeahink (Lepidocephalichthys tomaculum)
557. Vilbus-viduhink (Lepidocephalus spectrum)
558. Vingerjad (Misgurnus)
559. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
560. Voohingud (Jinshaia)
561. Väike kimihink (Iksookimia pumila)
562. Vöödiline hink (Cobitis fasciola)
563. Vöökiri-siughink (Serpenticobitis zonata)
564. Wassinki lehvikuim (Homalopteroides wassinkii)
565. Weberi lehvikuim Homalopteroides weberi)
566. Whiteheadi aguhink (Protomyzon whiteheadi)
567. Wolfeldi kimihink (Iksookimia hugowolfeldi)
568. Wu hiinahink (Sinogastromyzon wui)
569. Ähijärv (Ahijärv)
570. Ümarsaba-koreahink (Koreocobitis rotundicaudata)
571. Ürghingud (Protocobitis)
572. Xinjiangi nivaell (Niwaella xinjiangensis)
573. Yangi napphink (Erromyzon yangi)
574. Yiliangi beaufortia (Beaufortia polylepis)
575. Ylengi hink (Cobitis ylengensis)
576. Yongdoki kimihink (Iksookimia yongdokensis)
577. Yu paljashink (Paralepidocephalus yui)
578. Yunnani ebalameuim (Pseudohomaloptera yunnanensis)
579. Yunnani iidhink Paraprotomyzon yunnanensis)
580. Yunnani mägihink (Balitora tchangi)
581. Yunnani voohink Jinshaia niulanjiangensis)
582. Yuwono lehvikuim (Homalopteroides yuwonoi)

Ogasilmad (Pangio)


Ogasilmad (Pangio, varem Acanthophthalmus), kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi hinklaste (Cobitidae) sugukonnast. Inglise kuhli loaches, coolie loaches; saksa Dornaugen; soome piikkisilmät. Kõige enam elab ogasilmasid Sunda saartel (16 liiki), samuti on neid India ja Myanmari vetes. Soodes, ojades, tiikides, järvedes, vaiksemates jõelahtedes mudasel või liivasel põhjal põhjale langenud puulehtede, veetaimede ja nende juurte vahel. Neil on angerjalaadne piklik keha, külgedelt veidi kokku surutud. Alahuulel 2-3 paari poiseid. Silmade ees/all ogad, mida kala saab alla lasta või üles tõsta. Pikkus jääb enamasti vahemikku 3-12 cm. Looduses elavad sageli suurte parvedena. Aktiivsemad öisel ajal. Toituvad väikestest vahilaadsetest, ussikestest ja detriidist. Paljusid liike peetakse ilukaladena akvaariumides; seal nad väldivad eredat valgust ja vajavad varjepaiku, toituvad põhjalt, akvaariumis paljunevad harva.

Perekonda kuulub 34 liiki (FishBase, 2019):

Pangio agma (M. E. Burridge, 1992) – konarkiri-ogasilm. Aasia: Kalimantani saarel Sarawaki osariigi (Malaisia) põhjaosas ja Brunei riigi territooriumil. Soodes ja aeglase vooluga jõekistes ning ojades. Demersaalne. Troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm. Kollakas, laiade tumedate põiktriipudega.



Pangio alcoides Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – alk-ogasilm. Malaisias Teregganu ja Johori osariikides. Demersaalne, troopiline. Soostunud aladel madalas, tumedas vees. Pikkus kuni 3,9 cm. Hallikaspruun lillaka varjundiga.



Pangio alternans Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 (Borneo kuhli loach) – mahakami ogasilm. Borneo (Indoneesia) idaosas Mahakami vesikonna keskosas. Demersaalne, troopiline. Võrdlemisi kiire vooluga tumedaveelistes metsaojades. Pikkus kuni 3,6 (5?) cm. Keha peenike, kollase võrgustikuga seljal ja külgedel.



Pangio ammophila Britz, Anvar Ali & Raghavan, 2012 – liiva-ogasilm. Indias Karnataka osariigi lõunaosas üksnes Kumaradhara jõe väikeses Subramanya lisajões. Aeglases voolis liivasel põhjal. Väikeste rühmadena. Eluviis öine, päeval kaevub põhja. Pikkus kuni 2,9 cm.



Pangio anguillaris (Vaillant, 1902) – anger-ogasilm. Indohiinas Mekongi ja Chao Phraya veehaarmetes; Malaka poolsaar, Sumatra, Borneo. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (tavapikkus 5 cm). Suurtes ja keskmistes jõgedes aeglase vooluga paikades liivasel, mudasel või lehekõdusel põhjal. Ka soodes. Kalda ääres väga madalas vees (5 cm). Enamuse ajast on kaevunud põhja. Akvaariumikala. Tai põhjaosas hinnatud toidukala.



Pangio apoda Britz & Maclaine, 2007 – tista ogasilm. Indias Tista jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm. Eluviis uurimata.



Pangio atactos H. H. Tan & Kottelat, 2009 – nikerkiri-ogasilm. Sumatral (Indoneesia) Batang Hari jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsaojades liivasel ja/või lehekõdusel põhjal. Eluviis öine, päeval varjub. Pikkus kuni 5,1 cm.



Pangio bitaimac H. H. Tan & Kottelat, 2009 – nuudel-ogasilm. Sumatral (Indoneesia) Batang Hari jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 9,5 cm.



Pangio borneensis (Boulenger, 1894) – borneo ogasilm. Borneo lääneosas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm. Taust beež, sellel mustad täpikesed. Eluviis uurimata.



Pangio cuneovirgata (Raut, 1957) – kiilkiri-ogasilm. Malaka poolsaarel Narathiwatist (Tai) kuni Johorini (Malaisia), Sumatral ja Jaava lääneosas (Indoneesia). Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga jõgedes ja ojades, kalda lähedal. Ka soodes. Eelistab turba- liiva- või mullapõhja. Pikkus kuni 6 cm. Selg kollane, kõht valge, seljal ja külgedel 7-12 tumedat sadullaiku. Päeval kaevub põhja. Seisund: pole ohustatud.



Pangio doriae (Perugia, 1892) – doria ogasilm. Malaisia, Indoneesia. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsaojades, ka soodes. Sageli kalda ääres puujuurte vahel. Eluviis öine, päeval varjub. Pikkus kuni 9 cm. Metallhall, tumedate täpikestega.



Pangio elongata Britz & Maclaine, 2007 – sale ogasilm. Myanmaris Tenasserimi ja Mitan Chaungi jõgikondades. Mõõduka vooluga ja mudase põhjaga jõgedes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 4,8 cm. Helepruun hallika varjundiga, küljejoone kohal lillakas pikiriba.



Pangio filinaris Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – niitnina-ogasilm. Malaisias Pahangi ja Terengganu osariikide vetes. Metsajõgedes, ka soodes., Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm. Roosakaspruun.



Pangio fusca (Blyth, 1860) – tõmmu ogasilm. Salweeni ja Mekongi vesikonnad Tais ja Myanmaris, ka Malaka poolsaarel. Mõõduka vooluga metsajõgedes. Pikkus kuni 8 cm.



Pangio goaensis (Tilak, 1972) (Indian coolie-loach) – goa ogasilm. Indias Goa ja Kerala osariikide jõgedes. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga väikestes jõgedes, kalda läheduses. Pikkus kuni 3,1 cm.

Pilt puudub

Pangio incognito Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – sarawaki ogasilm. Kalimantani saarel Sarawaki osariigi (Malaisia) lõunaosas. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsajõgedes, ka soodes. Pikkus kuni 3 cm.



Pangio kuhlii (Valenciennes, 1846) (Kuhli loach, coolie loach) – kuhli ogasilm. Vt artiklit Kuhli ogasilm

Pangio lidi Hadiaty & Kottelat, 2009 – roots-ogasilm. Borneo saarel (Indoneesia) Makahami jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,7 cm. Pikk ja peenike. Eluviis väheuuritud.



Pangio longimanus Britz & Kottelat, 2010 – kribu-ogasilm. Leitud Laose keskosast Mekongi jõe lammilt. Demersaalne, troopiline. Suurim pikkus määramata. Eluviis uurimata.



Pangio longipinnis (Menon, 1992) – pikkuim-ogasilm. Indias Karnataki osariigi veekogudes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,2 cm. Liivase põhjaga seisuvetes. Eluviis uurimata.

Pilt puudub

Pangio lumbriciformis Britz & Maclaine, 2007 – liimuk-ogasilm. Myanmari põhjaosas Ayeyarwaddy piirkonna vetes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm. Andmed vähesed.

Pilt puudub

Pangio malayana (Tweedie, 1956) – malai ogasilm. Kalimantani saarel Malaisias ja Indoneesias. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6 cm. Aeglase vooluga metsajõgedes, ujub ka järvedesse ja soodesse. Eluviis öine, päeval varjub.



Pangio mariarum (Inger & P. K. Chin, 1962) – maria ogasilm. Kalimantani saare põhjaosas. Troopiline, demersaalne. Pikkus kuni 6,5 cm. Eluviis väheuuritud.


 

Pangio muraeniformis (de Beaufort, 1933) – mureen-ogasilm. Malaka poolsaar (Malaisia), Indoneesia ja Singapur. Mage- ja riimveeline, demersaalne, troopiline. Happelise vee ja aeglase vooluga madalates metsaojades, rühmadena kalda ääres puujuurte vahel. Pikkus kuni 3,6 cm (teisal 8 cm).



Pangio myersi (Harry, 1949) (Giant kuhli loach) – myersi ogasilm. Aasias Mekongi vesikonnas ja Tai kaguosa veekogudes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 10 cm. Peamiselt aeglase vooluga metsajõgedes, ujub ka soodesse, samuti leidub teda järvedes ja tiikides. Eelistab liiva-, turba- või mullapõhja. Peitub võimalusel poolveeliste taimede juurte vahele. Elab rühmadena. Kehal tume- ja helepruunid põikvöödid, kehakujult teistest ogasilmadest töntsakam. Populaarne akvaariumikala. Seisund: pole ohustatud.



Pangio oblonga (Valenciennes, 1846) (Java loach) – kaneel-ogasilm. Vietnami, Laose, Kambodža, Tai, Malaisia ja Indoneesia veekogudes. Teateid ka Indiast, Myanmarist ja Bangladeshist. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Aeglase vooluga jõgedes ja ojades, ka metsajärvedes ja tiikides. Hoidub rühmadena kalda lähedusse. Võib kaevuda põhja (liiv, turvas, muld) või varjuda kivide ja rägu alla. Pruunikas-lillakas, kõht heledam. Levinud akvaariumikala, tuntud ka ingliskeelsete nimedega black kuhli, chocolate kuhli, cinnamon loach.



Pangio pangia (F. Hamilton, 1822) (Pangia coolie loach) – pangia-ogasilm. India, Bangladeshi ja Myanmari vetes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,5 cm. Aeglase voolu ja liivase põhjaga jõgedes ja ojades, peamiselt metsaaladel. Eluviis öine, päeval varjub. Sarnaneb kaneel-ogasilmaga, kellest erineb tömbi ninamiku, ühe paari poiste ja ümara sabauime poolest.



Pangio piperata Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – piparkiri-ogasilm. Tai lõunaosa, Malaka poolsaar, Sumatra saar ja Kalimantani saar (Sarawak). Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm. Aeglase vooluga metsajõgedes, ka järvedes ja soodes. Tihti kalda ääres puujuurte vahel. Eluviis öine, päeval varjub. Värvus varieerub olenevalt elupaigast.



Pangio pulla Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – tume ogasilm. Kalimantani saare keskosas Mentaya jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,1 cm. Tumedaveelistes mõõduka või ka kiire vooluga jõgedes ja ojades.

Pilt puudub

Pangio robiginosa (Raut, 1957) – läänejaava ogasilm. Jaava saare lääneosas (Indoneesia). Demersaalne, troopiline. Suurim pikkus määramata. Kollasel kehal tumedad sadullaigud, mis ulatuvad vaid küljejooneni.



Pangio semicincta(Fraser-Brunner, 1940) (Half banded kuhliii loach) – poolvööt-ogasilm. Malaka poolsaarel, Sumatra ja Kalimantani saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Aeglase vooluga ojades, soodes, tiikides, järvedes. Liivasel, turbasel või mullasel põhjal. Kaevub poolveeliste taimede juurte vahele. Elab rühmadena. Väga sarnane kuhli ogasilmaga, kuid põikvöödid ulatuvad vaid küljejooneni või sellest natuke madalamale.



Pangio shelfordii (Popta, 1903) (Borneo loach) – shelfordi ogasilm. Malaka poolsaarel, Sumatra ja Kalimantani saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Mudase põhjaga ja lehekõduga metsaojades/jõgedes.



Pangio signicauda Britz & Maclaine, 2007 – kirisaba-ogasilm. Myanmari põhjaosas Ayeyarwaddy vesikonnas. Demersaane, troopiline. Pikkus kuni 4,2 cm. Aeglase vooluga rohke taimestikuga vooluvetes.

Pilt puudub

 Pangio superba (T. R. Roberts, 1989) – kaunis ogasilm. Kalimantani ja Sumatra saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,1 cm. Aeglase voolu ja mudase/lehekõduse põhjaga metsajõgedes/ojades. Sarnaneb kuhli ogasilmaga.


September, 2019

Vaata lisaks:

Kuhli ogasilm (Pangio kuhlii)
Hinklased (Cobitidae)