Vaalhai (Rhinodon typus)

Vaalhai (Rhinodon typus), kõhrkala habehailiste (Orectolobiformes) seltsist, oma sugukonna ja perekonna ainuliik. Inglise whale shark; saksa Walhai; prantsuse requin-baleine; hispaania tiburon ballena; soome valashai; vene китовая акула. Tsirkumglobaalne; kõikides troopilistes ja mõõdukalt soojades meredes, kuid puudub Vahemeres. 

Mereveeline, pelaagilis-okeaaniline, okeanodroomne, 0-1928 m sügavusel (enamasti 0-100 m). Suurimaks pikkuseks peeti kaua 12,65 m ja suurimaks massiks umbes 21,5 t, kuni 1990-ndate lõpus fikseeriti teadusliku korrektsusega emane vaalhai pikkusega 20 m ja massiga umbes 34 t. Tegemist on maailma kõige suurema kalaliigiga, kuid enam kui 12 m pikkusi isendeid kohatakse üliharva, vaalhaide keskmine pikkus on 9,8 m ja mass umbes 9 t. Pikima elueana on fikseeritud 80 a.

Pea väga lai ja lame, selle esiosas kaks pisikest silma.Suu võib olla 1,5 m laiune; suus on 300 kuni 350 rida väikeseid hambaid ja filtervooderdusi, millega ta veepinna lähedal aeglaselt liikudes toitu filtreerivad. Suu paikneb pea eesotsas, mitte pea alapoolel, nagu haidel enamasti. Keha tumehall, valge kõhualusega, kehal kahvatukollased täpid ja triibud, mis on igale isendile ainuomased. Nahk väga paks, suurtel isenditel kuni 10 cm või isegi 14 cm, kaetud väikeste plakoidsoomustega. Kõhu peal on nahk umbes kolmandiku võrra õhem kui seljal.

Toitub planktonist, aerjalalistest ehk kopepoodidest, krillist, kalamarjast ja muust väiksemast veeujumist, nt kalmaaridest ja kaladest. Toitub ühel kahest viisist: suu lahti aeglaselt ujudes või vett järjest suhu imedes ja lõpuste kaudu välja surudes. Mõlemal juhul toimivad filtervooderdused toidu eraldajatena veest.

Hoidub väikestesse rühmadesse; harvem on üksinda või suures, kuni 100 isendist koosnevas karjas.

Sooritab pikki rändeid; märgistatud haalvai läbis 35 ööpäevaga 1800 km. Ränded on tõenäoliselt seotud planktoni või muu toidu rohke leidumisega ühes või teises piirkonnas. 2009. a fikseeriti Yukatani poolsaare juures samaaegselt 420 vaalhaid – tõenäoliselt toimub selline kogunemine seal iga aasta augustis, põhjuseks makrellide kogunemine ja rohke makrellimari, mida vaalhaid söövad. On tähele pandud, et tihti järgivbki vaalhai makrelliparvede rändeid. Ujub aeglaselt, kiirusega umbes 5 km/ha, sageli veelgi aeglasemalt. Tõenäoliselt on aktiivne ööpäevaringselt ja magab lühikeste ajaperioodide kaupa.

Paaritumise ja poegimise kohta pole palju teada. 1996. a püüti emane isend, kes oli tiine 300 pojaga, mis osutab sellele, et vaalhaidel esineb ovovivipaaria (kehasiseselt viljastatud munade sees asuvad looted arenevad emade sees). Kõik pojad ei sünni korraga, vaid emane hoiustab ühest paaritumisest saadud spermat ja sünnitab mingi ajaperioodi jooksul mitu korda järjest.

Vaalhaid on püütud piirkondades, kus teda kohatakse suhteliselt sagedamini (Lõuna- ja Kagu-Aasia). Liha on kohati kasutatud toiduks (kuigi hinnatakse madalalt), uimi uimesupiks, maksast toodetud õli, nahka kasutatud nahkgalanterii tööstuses.

Kindlat hinnangut populatsiooni suurusele pole. On väiteid, et maailmameres on säilinud vaid tuhatkond isendit ja liik on välja suremas, ent samuti väidetakse, et Hiinas müüakse igal aastal umbes tuhande vaalhai uimed – mõlemad väited ei saa samaaegselt kehtida. Mitmed riigid on siiski vaalhai püüdmise täielikult keelustanud. Seisund: eriti ohustatud.

Juuli, 2019

Vaata lisaks: