Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Vasarhaid (Sphyrna)

Vasarhaid (Sphyrna), kalapere hallhailiste (Carcharhiniformes) seltsi vasarhailaste (Sphyrnidae) sugukonnast. Vene акулы-молоты. Kõikide ookeanide troopilistes ja subtroopilstes vetes. Enamasti kohatakse rannikuvetes, harvemini avamerel. Võivad sukelduda kuni 1000 m sügavusele, kuid sagedamini on umbes 20 m sügavuses vees. Pikkus 2-6 m. Mõlemal pool pead on eend, mistõttu pea on lamedaks löödud peaga vasara kuju. Silmad ja sõõrmed paiknevad pea väljakasvetel. Suu suhteliselt väike. Varem arvati, et vasarakujuline pea toimib nagu tiib, mis aitab manööverdada ja teha järske pöördeid, nüüd on tuvastatud, et pöördeid võimaldab teha vastav selgroog. Küll aga on pea kuju kasuks elektrilokatsioonile, sest üksteisest kaugel paiknevad elektriretseptorid suudavad tajuda elektrisignaali, mille pinge on vaid pool miljardiku volti. Pea kuju tõttu suurem ka vasarhaide ninaõõs, mistõttu nende lõhnatundlikkus on kümme korda suurem kui tavalistel haidel. Söövad kalu, sealhulgas raisid ja haisid, peajalgseid ja vähilisi. Söövad ka raibet. Päeval kogunevad parvedesse, mis võivad olla enam kui sajapealised; õhtul peavad jahti üksinda.


Perekonda kuulub 9 liiki (FishBase, 2019):

Sphyrna corona Springer, 1940 (Scalloped bonnethead) – kroon-vasarhai. Vaikse ookeani idaosas Ameerika vetes Lõuna-Mehhikost kuni Põhja-Peruuni, tõenäoliselt ka Kalifornia lahes. Mereveeline, demersaalne, eelistab viibida kuni 100 m sügavusel pehme põhjaga aladel, siseneb ka mangroovisoodesse ja jõgede estuaaridesse. Pikkus kuni 92 cm, vasarhaide seast väikseim. Pealt hall, kõht valge.Toitub vähilistest, limustest, peajalgsetest, okasnahksetest ja luukaladest. Elussünnitaja, pesakonnas tavaliselt 2 järglast. Lokaalne püügihuvi. Seisund: ohulähedane.


Kroon-vasarhai


Sphyrna couardi Cadenat, 1951 (Whitefin hammerhead) – heleuim-vasarhai.Ida-Atlandis Lääne-Aafrika rannikuvetes Senegalist Kongoni. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 300 cm. Sinakashall või hallikaspruun, kõht valge. Toitub põhjaelulistest luukaladest (angerjad, lestad jm), samuti peajalgsetest. Elussünnitaja. Potentsiaalselt ohtlik, kuid inimrünnetest teateid pole. Kohalik püügihuvi.


Heleuim-vasarhai


Sphyrna gilberti Quattro, Driggers III, Grady, Ulrich & Roberts, 2013 (Carolina hammerhead) – carolina vasarhai.Lääne-Atlandis Lõuna-Karolina (USA) vetes. Oletatav pikkus kuni 3,7-4,3 m. Andmed vähesed.


Carolina vasarhai


Sphyrna lewini (Griffith & Smith, 1834) (Scalloped hammerhead) – suur vasarhaiVt artiklit Suur vasarhai.


Sphyrna media Springer, 1940 (Scoophead) – vahelmine vasarhai.Lääne-Atlandis Ameerika rannikul Panamast Lõuna.Brasiiliani; Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest Ekuadoroni, tõenäolislet ka Põhja-Peruu rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, sügavamal kui 8 m. Pikkus kuni 150 cm (tavaliselt kuni 100 cm). Pealt hallikaspruun, kõht valge, rinnauimede serval pole värviranti. Toitub kaheksajalgadest, kalmaaridest, kaladest. Elussünnitaja. Mõningane püügihuvi. Seisund: määramata.


Vahelmine vasarhai


Sphyrna mokarran (Rüppell, 1837) (Great hammerhead) – hiid-vasarhaiVt artiklit Hiid-vasarhai


Sphyrna tiburo (Linnaeus, 1758) (Bonnethead) – tanu-vasarhai.Lääne-Atlandis Põhja-Karoliinast (USA) kuni Brasiilia lõunaosani (s.h Kuuba ja Bahama vetes); Vaikse ookeani idaosas kalifornia lõunaosast (USA) kuni Ekuadorini. Mere- ja riimveeline, rifieluline, 10-80 m sügavusel (enamasti 10-25 m). Pikkus kuni 150 cm (tavapikkus 80 cm). Väikeste parvedena (5-15 isendit), kinnitamata andmetel võib moodustada ka suuri parvi (mitusada isendit). Elab vaid liikudes, peatudes upub. Toitu leiab elektriretseptorite abil, nägemine on kehv. Toitub peamiselt vähilaadsetest, limustest ja pisikaladest. Toitu otsides liigutab põhja kohal oma pead nagu metalliotsijat. Magudest on leitud ka rohkelt vetikamassi: kui varem arvati, et vetikate sattumine makku on juhuslik, siis 2018. a uuringutega tuvastati, et tanu-vasarhai omandab vetikatest umbes 50% toiduna. Sünnitab igal aastal 6-9 järglast. Inimesele ohtlik ei ole. Püütakse töönduslikult, liha kasutatakse toiduks ja kalajahu tootmiseks. Pakub huvi ka sportkalasel. Sobib akvaariumikalaks. Liik ei ole ohustatud.


Tanu-vasarhai


Sphyrna tudes (Valenciennes, 1822) (Smalleye hammerhead) – väikesilm-vasarhai.Edela-Atlandis Venetsueelast kuni Argentiinani. Teated esinemisest Vahemeres ja Vaikse ookeani idaosas on osutunud ekslikeks. Mereveeline, bentopelaagiline, 5-40 m sügavusel (enamasti 9-18 m). Eelistab häguse vee ja mudase põhjaga madalvett. Pikkus kuni 148 cm. Selg ja seljauimed hallid või kollakashallid, „vasar“, küljed, kõht, rinna-, kõhu- ja pärakuuimed erekollased kuni oranžid. Moodustab ühesuurustest isenditest karju, kuid täiskasvanud emased hoiduvad üksikutena. Toitub luukaladest, kalamarjast, krabidest, kalmaaridest ja vastsündinud haidest. Sünnitab igal aastal 5-12 järglast. Inimestele ohutu. Kohalik püügihuvi, liha süüakse. Seisund: ohustatud.


Väikesilm-vasarhai


Sphyrna zygaena (Linnaeus, 1758) (Smooth hammerhead) – harilik vasarhai. Vt artiklit Harilik vasarhai

Juuli, 2019

Vaata lisaks:

Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
Vasarhailased (Sphyrnidae)