Otsingu tulemused:
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Turiraid (Notoraja)
Turiraid (Notoraja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) seltsi üksuimrailaste (Arhynchobatidae) sugukonnast. India ookeani ja Vaikse ookeani lääneosa vetes kuni 1440 m sügavusel. Pikkus kuni 64,5 cm. Paljunevad munakapslite abil.
Perekonnas on 13 liiki (FishBase, 2019):
Notoraja alisae Séret & Last, 2012 (Alis skate) – uuskaledoonia turirai. Vaikse ookeani lääneosas Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, sügavustel 870-1048 m. Pikkus kuni 54,5 cm. Hallikaspruun, pealt sametine, kaetud peente soomustega, Saba pikka ja peenike, sametine, ilma ogadeta. Sihipäraselt ei püüta.
Uuskaledoonia turirai
Notoraja azurea McEachran & Last, 2008 (Blue skate) – sinine turirai. Lääne-Austraalia ja Tasmaania vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 765-1440 m. Pikkus kuni 64,5 cm. Seljal suured soomusteta alad. Saba algusosas kaks rida ogasid. Pealt hallikassinine, alt hallikaspruun. Sihipäraselt ei püüta.
Sinine turirai
Notoraja fijiensis Séret & Last, 2012 (Fiji skate) – fidži turirai. Endeemne liik Vaikse ookeani lääneosas Fidži saarestikus. Mereveline, batüpelaagiline, sügavustel 567-699 m. Pikkus kuni 39,5 cm. Pealt kollakaspruun, alt kreemjas. Sihipäraselt ei püüta.
Pilt puudub
Notoraja hirticauda Last & McEachran, 2006 (Ghost skate) – karesaba turirai. Endeemne liik Lääne-Austraalia vetes kuni 20 000 km2 alal. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 500-760 m. Pikkus kuni 44,8 cm. Sihipäraselt ei püüta.
Karesaba turirai
Notoraja inusitata Séret & Last, 2012 (Strange skate) – võõrik-turirai. Endeemne liik Vaikse ookeani lääneosas Vanautu saarestikus. Mereveeline, batüpelaagiline, 807-844 m sügavusel. Pikkus kuni 44 cm. Pealt hallikaspruun alt valkjas.
Pilt puudub
Notoraja lira McEachran & Last, 2008 (Broken Ridge skate) – aheliku turirai. India ookeani kaguosas veealuse Brokeni mäeaheliku piirkonnas. Mereveeline, demersaalne, kuni 1050 m sügavusel. Pikkus kuni 41,5 cm. Pealt hallikassinine. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.
Aheliku turirai
Notoraja longiventralis Séret & Last, 2012 (Long-ventral skate) – pikkuim-turirai. Vaikse ookeani lääneosas Fidži ja Vanatau saarestikes. Mereveeline, batüdemersaalne, 660-953 m sügavusel. Pikkus kuni 43,4 cm. Pealt ja alt lillakashall. Sihipäraselt ei püüta.
Pilt puudub
Notoraja martinezi Concha, Ebert & Long, 2016 (Barbedwire-tailed skate) – ogasaba-turirai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani lääneosas Kostariika ja Ekuadori vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 1256-1472 m sügavusel. Pikkus kuni 47,5 cm.
Ogasaba-turirai
Notoraja ochroderma McEachran & Last, 1994 (Pale skate) – kahvatu turirai. Endeemne liik Kagu-Austraalia (Gueenslandi) vetes. Mereveeline, demersaalne, 400-450 m sügavusel. Pikkus kuni 37 cm. Sihipäraselt ei püüta.
Kahvatu turirai
Notoraja sapphira Séret & Last, 2009 (Sapphire skate) – safiir-turirai. Vaikse ookeani lääneosas Korallimeres ja Tasmaania meres. Tuntud vaid 5 Norfolki aheliku nõlvadelt püütud isendi põhjal. Mereveeline, bentopelaagiline, 1195-1313 m sügavusel. Pikkus kuni 41,3 cm. Pealt sinine, kitsa musta randiga servas. Alt sinakaspruun.
Safiir-turirai
Notoraja sereti White, Last & Mana, 2017 (Papuan velvet skate) – paapua turirai (eestikeelse ametliku nimetuse puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani lääneosas Paapua Uus-Guinea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 800-980 m sügavusel. Pikkus kuni 45,9 cm.
Paapua turirai
Notoraja sticta McEachran & Last, 2008 (Blotched skate) – lapiline turirai. India ookeani idaosas Austraalia Suures lahes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 820-1200 m. Pikkus kuni 62,7 cm. Pealt valkjal taustal sinakashallid ebakorrapärased laigud. Alt kirju, kaetud hallikaspruunide täppidega. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.
Lapiline turirai
Notoraja tobitukai (Hiyama, 1940) (Lead-hued skate) – tinakarva turirai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani vetes, Okinawa süvikus, Ida-Hiina meres, Taiwani vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 60-1015 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm. Sihipäraselt ei püüta.
Tinakarva turirai
Juuni, 2019