Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koorküla järvestik
262. Kopskalad (Dipnoi)
263. Kosmoidsoomus
264. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
265. Kuivatamine/vinnutamine
266. Kuldkala (Carassius auratus)
267. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
268. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
269. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
270. Kura säär
271. Kuremaa järv (Kurema järv)
272. Kussie (jaapani järvekoletis)
273. Kuusamon Uistin Oy
274. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
275. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
276. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
277. Kärbsed õngesöödana
278. Kärbsenukk (kärbsekookon)
279. Kärbsetõugud meditsiinis
280. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
281. Kärphaid (Mustelus)
282. Kärsshingud (Acantopsis)
283. Käsiõng
284. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
285. Käärtrullid (Schistura) 2
286. Käärtrullid (Schistura) 3
287. Lühirasboorad (Brevibora)
288. Lahtise rulli ehitus
289. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
290. Lahtise rulli vänt
291. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
292. Lakerda (türgipärane soolakala)
293. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
294. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
295. Landilugu: dr Heintz
296. Landilugu: Kuusamo puukala
297. Landilugu: Nilsu
298. Lasa järv [Koorküla järvestik]
299. Lasnhaid (Scoliodon)
300. Lasnlõuad (Scaphognathops)
301. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
302. Leevi jõgi
303. Leivast õngesöödad
304. Lenddaaniod (Esomus)
305. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
306. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
307. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
308. Lestad (Platichthys)
309. Libekala
310. Liblikate röövikud
311. Liblikraid (Gymnura)
312. Liftahvenad (Helicolenus)
313. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
314. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
315. Linajärv (Jussi Linajärv)
316. Linask (Tinca tinca)
317. Linné, Karl
318. Linnuroni (Ligula intestinalis)
319. Lintsabalased (Trichiuridae)
320. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
321. Logardraid 3 (Pseudobatos)
322. Logardrailased (Rhinobatidae)
323. Lonthülged (Mirounga)
324. Loobu jõgi
325. Lophius budegassa (must merikurat)
326. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
327. Luts (Lota lota)
328. Lõunaraid (Zearaja)
329. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
330. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
331. Läänesaarte alamvesikond
332. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
333. maailma jõed (loend)
334. Maggot
335. Majak (kolhoos)
336. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
337. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
338. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
339. Man
340. Mannasöödad
341. Maskraid (Neotrygon)
342. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
343. meduus
344. Merehaigus
345. Merekoletised
346. Meremeeste uskumused
347. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
348. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
349. Merikeellased (Soleidae)
350. Merikogerlased (Sparidae)
351. Merikoha (Sander marinus)
352. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
353. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
354. Meriluts (Brosme brosme)
355. Merineitsi
356. Meripuugid (Scorpaena)
357. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
358. Merisutt (Petromyzon marinus)
359. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
360. Merluusid (Merluccius)
361. Metsprussakas
362. Miiu
363. Moiva (Mallotus villosus)
364. Mokkparrakad (Labeobarbus)
365. Morilased (Moridae)
366. muda
367. Mudaelustik ehk pelon
368. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
369. Mussie (järvekoletis Kanadas)
370. Mussoon
371. Must marliin (Istiompax indica)
372. Mustatäpitõbi
373. Musthaid (Apristurus)
374. Mustjõe alamvesikond
375. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
376. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
377. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
378. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
379. Mõrrapüük
380. Mõõkkala (Xiphias gladius)
381. Mägiründid (Psilorhynchus)
382. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
383. Määr, Aleksander
384. Mölder, August
385. Mügarninad (Hybopsis)
386. Müütilised veeolendid
387. Näkk (eesti)
388. Naaskelraid (Pastinachus)
389. Nahknark (Crassinarke dormitor)
390. Naissaar
391. Narmasmokad (Labeo)
392. Narva veehoidla
393. Nasv
394. Navaaga (Eleginus nawaga)
395. Nelikant-kaldauss
396. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
397. Niituimlutslased (Physidae)
398. Nipsviidikad (Hemiculter)
399. Nirkhailased (Hemigaleidae)
400. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
401. Nokisründid (Microphysogobio)
402. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
403. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
404. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
405. Nugishaid (Triakis)
406. Nuutraid (Himantura)
407. Oad, Jaan
408. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
409. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
410. Ogahaid (Squalus)
411. Ogasilmad (Pangio)
412. Ojamaa (Gotland)
413. Okasturilased (Notacanthidae)
414. Okishaid (Centroscyllium)
415. ondatra (piisamrott, biisamrott)
416. Osmussaar
417. Pakssabaraid (Trygonoptera)
418. Paljaslõuad (Acheilognathus)
419. paneerimine
420. Pardpuntiused (Barbodes)
421. Paunküla veehoidla
422. Peen kõduuss
423. Peipsi alamvesikond
424. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
425. Pettai, Elmar Voldemar
426. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
427. Pigo (Rutilus pigus)
428. Pihklased (Myxini)
429. Pihtla kalakasvandus
430. Piikraid (Urobatis)
431. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
432. Piimjas soouss
433. Piiskopikala (bishop fish)
434. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
435. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
436. Pimenarkid (Typhlonarke)
437. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
438. Poi
439. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
440. Polaarhaid (Somniosus)
441. Poola uss
442. Prespa forell (Salmo peristericus)
443. Prussakas ja tarakan
444. Psammon
445. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
446. Punane vihmauss (pool-ööuss)
447. Punapardlikud (Pseudobarbus)
448. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
449. Puntiused (Puntius)
450. Purikalalased (Istiophoridae)
451. Purjus krevetid
452. Puukala (Kuusamo puukala)
453. Põhjavee-elustik
454. Põishüljes (Cystophora cristata)
455. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
456. Põlula Kalakasvatuskeskus
457. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
458. Pärimus: Kaussjärv
459. Pärimus: Lutsu järv
460. Pärimus: Otepää Pühajärv
461. Pärimus: Raudjärve kullapütt
462. Pärimus: Uhtjärv
463. Pärimus: Verijärv
464. Pärnu alamvesikond
465. Pärnu Kalakombinaat
466. Pärnu kalanduskool
467. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
468. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
469. Rabakonn
470. Raid (Raja)
471. Rakfisk ehk norra hapukala
472. Rakonda (Raconda russeliana)
473. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
474. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
475. Rasboorad (Rasbora)
476. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
477. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
478. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
479. Reobiont
480. Riffhai (Triaenodon obesus)
481. Rihmsabaraid (Taeniura)
482. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
483. Riikoja Heinrich
484. Ristkok, Jüri
485. Robalod (Centropomus)
486. Roheline mullauss
487. Rohukonn
488. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
489. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
490. Rombkalad (Bothus)
491. Rombkalalased (Bothidae)
492. Roosa mullauss
493. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
494. Ruske käärtrull (Schistura russa)
495. Russalka
496. Rõbak Baltiki
497. Rõuge järvestik
498. Räimeõng
499. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
500. Saadjärv (Saadrejärv)
501. Saaghailised (Pristiophoriformes)
502. Saagsabahaid (Galeus)
503. Sagrits, Richard
504. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
505. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
506. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
507. Sammet, Jaak
508. Sannakji
509. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
510. Sardiinid
511. Sardiinikesed (Harengula)
512. Sardinellid (Sardinella)
513. Saunja laht
514. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
515. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
516. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
517. Sidrunhaid (Negaprion)
518. Siiad (Coregonus)
519. Siig - huvipüük Eestis
520. Siig spordikalana Skandinaavias
521. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
522. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
523. Sinakas soouss
524. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
525. siugkonnalised (apoodid)
526. Soomuskuked (Lepidotrigla)
527. Soomuslest (Limanda limanda)
528. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
529. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
530. Sovetskaja Rodina (laev)
531. Spinningisti kaksteist käsku
532. Staratel
533. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
534. Stroganina
535. Sump (kumm, pandur, märss)
536. Sumplaev
537. Susski, Vladimir
538. Suue
539. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
540. Suur mullauss
541. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
542. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
543. Suurallikas
544. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
545. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
546. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
547. Sõnnikuuss
548. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
549. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
550. Südvester
551. Sünkraid (Amblyraja)
552. Süvahaid (Centroscymnus)
553. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
554. Süvaraid (Bathyraja)
555. Šelfihaid (Halaelurus)
556. Zoobentos
557. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
558. Taaliku sadam
559. Tabadusekepp
560. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
561. Tainas angerjapüügiks
562. Tallinna Kalakombinaat
563. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
564. Tallinna Merekolledž
565. Tamm, Friedrich
566. Tamula järv (Tamla järv)
567. Tatrakakud
568. Temera (Temera hardwickii)
569. Tempura
570. Tiit Hunt. Eesti kalad
571. Tintlased (Osmeridae)
572. Tippviidikad (Alburnoides)
573. Tobiased (Ammodytes)
574. Tooder
575. Trüssad (Thryssa)
576. Traaler
577. Traalnoot
578. Traalpüük
579. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
580. Triivpüük
581. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
582. Trullinglased (Nemacheilidae)
583. Trullingud (Barbatula)
584. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
585. Tuletorn
586. Tume vihmauss
587. Tumehaid (Etmopterus)
588. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
589. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
590. Tursad (Gadus)
591. Tursamaks
592. Tursamaksa konserveerimine
593. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
594. Tuul
595. tuulekala (pärimus)
596. Tuur
597. Tuurlased (Acipenseridae)
598. Tõugjärv (Küünjärv)
599. Tõugussaare raba laugas
600. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
601. Tääkraid (Urotrygon)
602. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
603. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
604. Tömpninad (Pimephales)
605. Ukraina (baaslaev)
606. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
607. Unadon
608. Und
609. Undiin
610. Urbukse järv (Urbuse järv)
611. Ussikonks (säärekidadega konks)
612. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
613. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
614. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
615. Väitskõhud (Parachela)
616. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
617. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
618. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
619. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
620. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
621. Valgeninahai (Nasolamia velox)
622. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
623. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
624. Vasarhaid (Sphyrna)
625. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
626. Vastne
627. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
628. vesikond
629. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
630. Vihmauslased (Lumbricidae)
631. Vihmauss (liigid)
632. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
633. Viitina kuurits
634. Vimb (Vimba vimba)
635. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
636. Vinkelhaid (Oxynotus)
637. Vinnutatud räimed
638. Viru alamvesikond
639. Viuraid (Aetomylaeus)
640. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
641. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
642. Võldas (Cottus gobio)
643. Võrtsjärve alamvesikond
644. Väheharjasussid
645. Vähilaadsed
646. väike meriahven (Sebastes viviparus)
647. Väike ogahai (Squalus blainville)
648. Väike saagrai (Pristis clavata)
649. väike tobias (nigli, väiketobias)
650. Väikeraid (Rajella)
651. Väikesuulest (Microstomus kitt)
652. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
653. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
654. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
655. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
656. Vöötninad (Rhinichthys)
657. Õlikook
658. Õngekonksu ajaloost
659. Õngitsemine+
660. Õnne lõhe
661. Äntu järved
662. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
663. Ülemiste järv
664. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
665. Yam (mere ja kaose jumal)

Süvaraid (Bathyraja)

Süvaraid (Bathyraja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) selts iüksuimrailaste (Arhynchobatidae) sugukonnast. Vene глубоководные скаты. Kõikides ookeanides. Võivad elada sügavamal kui 2900 m. Pikkus kuni 161 cm. Enamusel liikidest on nahk kaetud ogadega, mis on sageli rivis piki selgroogu. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonnas on 54 liiki (FishBase, 2019):

Bathyraja abyssicola (Gilbert, 1896) (Deep-sea skate) – vagumiku süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas: Venemaa vetes (Beringi ja Ohhota meri, Kuriilid), Jaapani Vaikse ookeani poolsel rannikul ja Briti Columbiast (Kanada) kuni Mehhikoni. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 362-2910 m. Pikkus kuni 157 cm. Hallist lillakaspruunini. Toitub kaladest, kalmaaridest, vähilaadsetest. Inimkasutust ei leia.


Vagumiku süvarai

Bathyraja aguja (Kendall & Radcliffe, 1912) (Aguja skate) – aguja süvarai. Endeeme liik Vaikse ookeani kaguosas Peruu (Point Aguja) vetes. Tabatud vaid mõni üksik isend. Mereveeline, batüdemersaalne, holotüüp püüti 981 m sügavuselt, selle pikkus oli 48 cm.


Aguja süvarai

Bathyraja albomaculata (Norman, 1937) (White-dotted skate) – valgetäpiline süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Guamblini saare juures (Tšiili); Edelea-Atlandis Patagoonia ja Falklandi saarte vetes, ka Uruguai vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 130-434 m. Pikkus kuni 96 cm. Pealt hall, rohkete heledate ja tumedate täppidega. Toitub põhjaelulistest vähilaadsetest ja hulkharjasussidest. Neid on püütud töönduslikult; praegu kehtib piirkonnas railaadsete püügi moratoorium. Seisund: ohustatud.


Valgetäpiline süvarai

Bathyraja aleutica (Gilbert, 1896) (Aleutian skate) – aleuudi süvarai. Jaapani põhjaosast Aleuudi saarteni ja Alaska kaguosani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 15-1602 m. Pikkus kuni 161 cm. Mass kuni 23,1 kg. Rumehall või tumepruun, vahel hägusate heledamate laikudega; alt valge, servadelt hallikas, vahel tumedate täppidega. Toitub peamiselt põhjaelulistest vähilaadsetest. Mõningane püügihuvi. Liik ei ole ohustatud.


Aleuudi süvarai

Bathyraja andriashevi Dolganov, 1985 (Little-eyed skate) – väikesilm-süvarai. Vaikse ookeanis Venemaa (Ohhoota meri, Kuriilid), Jaapani ja Indoneesia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 1390-2004 m. Pikkus kuni 75,6 cm (teisal 120 cm). Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Bathyraja bergi Dolganov, 1983 (Bottom skate) – Bergi süvarai. Venemaa (Kuriilid), Jaapani ja Lõuna-Korea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 300-1800 m sügavusel. Pikkus kuni 102 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Bergi süvarai

Bathyraja brachyurops (Fowler, 1910) (Broadnose skate) – lainina-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas ja Edela-Atlandis Tšiilist Argentiinani ning Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 81-313 m. Pikkus kuni 64,2 cm (teistel andmetel kuni 125 cm). Rinnauimedel võib olla 2 suurt silmlaiku. Toitub noorena põhjaelulistest vähilaadsetest ja hulkharjasussidest, täiskasvanuna peamiselt kaladest. Püütakse sihipäraselt, Falklandil moodustab kuni 20% kogusaakidest. Liik ei ole ohustatud.


Lainina-süvarai

Bathyraja caeluronigricans Ishiyama & Ishihara, 1977 (Purple-black skate) – lillakasmust süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani põhjavetes ja Venemaa vetes (Ohhota meri, Kuriilid). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 200-400 m. Laius kuni 74,4 cm, pikkus kuni 126 cm. Pealt lillakaspruun, alt hele ja sile. Toitub kaladest ja peajalgsetest. Püütakse mõnevõrra Jaapanis.


Lillakasmust süvrai

Bathyraja cousseauae Díaz de Astarloa & Mabragaña, 2004 (Joined-fins skate) – Cousseau süvarai. Edela-Atlandis Patagoonia põhjaosas ja Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, mandrilava välissserval sügavustel 119-28 m. Pikkus kuni 86 cm (teistes andmestikes kuni 120 cm). Pealt liivakaspruun rohkete heledate ja tumedate täppidega. Mõningane püügihuvi. Seisund: ohulähedane.


Cousseau süvarai

Bathyraja diplotaenia (Ishiyama, 1952) (Dusky-pink skate) – tumeroosa süvarai. Endeemne liik Hokkaido (Jaapan) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 400-800 m. Pikkus kuni 87,7 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud. 

Bathyraja eatonii (Günther, 1876) (Eaton's skate) – Eatoni süvarai. Lõuna-Jäämere vetes, laialdaselt (varasemalt peetud circumantarktiliseks); ka Vaikses ookeanis Rossi meres ja Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, 200-300 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (andmestikes ka 120 cm). Sihipäraselt ei püüta.



Bathyraja fedorovi Dolganov, 1985 (Cinnamon skate) – kaneelpruun süvarai. Vaikse ookeani loodeosas: Ohhoota meri, Jaapani Vaikse ookeani poolne rannik. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 447-2025 m Pikkus kuni 73,3 cm (mõnedes andmestikes kuni 150 cm). Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud. 

Bathyraja griseocauda (Norman, 1937) (Graytail skate) – hallsaba-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas ja Edela-Atlandis Lõuna-Ameerika vetes Uruguaist Patagooniani, ka Falklandi saartel; Lõunaookeanis Scotia ahelikust Lõuna-Shetlandi saarte ja Antarktika poolsaareni. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 94-585 m Pikkus (ketta laius?) kuni 49 cm (teisal andmestikes kuni 157 cm). Pealt mustjaspruun, kaetud soomustega, ogad puuduvad. Alt kollakas mõne tumeda laiguga saba lähedal. Püütakse sihipäraselt (Falklandi saartel kuni 24% kogusaakidest). Seisund: eriti ohustatud.



Bathyraja hesperafricana Stehmann, 1995 (West African skate) – lääneaafrika süvarai. Ida-Atlandi keskosas Aafrika läänerannikul Mauritaaniast kuni Gabonini. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 750-2000 m. Pikkus kuni 34,2 cm. Sihipärselt ei püüta. 

Bathyraja interrupta (Gill & Townsend, 1897) (Sandpaper skate) – beringi süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas: Beringi mere idaosas, Alaska lahes, võimalik ka Aleuudi sartel, Ameerika rannikul kuni Cortezi madalani Kalifornia lõunaosas (USA). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavutel 23-1500 m. Pikkus kuni 86 cm. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Pealt sinakasmust, alt valge. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Beringi süvarai

Bathyraja irras aHureau & Ozouf-Costaz, 1980 (Kerguelen sandpaper skate) – kergueleni süvarai. Lõuna-Jäämeres Kergueleni saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 565-1218 m. Pikkus kuni 120 cm. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: ohulähedane.


Kergueleni süvarai

Bathyraja ishiharai Stehmann, 2005 – Ishihara süvarai. India ookeani idaosas Edela-Austraalia vetes, levila katkendlik. Mereveeline, demersaalne, kuni 2300 m sügavusel. Pikkus kuni 123 cm. Sihipäraselt ei püüta.


Ishihara süvarai

Bathyraja isotrachys (Günther, 1877) (Raspback skate) – raspel-süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Ohhoota merest kuni Jaapani lõunaosani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 370-2000 m. Pikkus kuni 76,2 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Raspel-süvarai

Bathyraja leucomelanos Iglésias & Lévy-Hartmann, 2012 (Domino Skate) – mustvalge süvarai. Vaikse ookeani edelaosas Korallimeres (Uus-Kaledoonia läheduses). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 953-1022 m. Pikkus kuni 88,8 cm. Pealt kaetud üleni väikeste peenikeste ogadega, alt sile. Pealt valge, musta äärisega. Sihipäraselt ei püüta.


Mustvalge süvarai

Bathyraja lindbergi Ishiyama & Ishihara, 1977 (Commander skate) – Lindbergi süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas Ohhoota meres ja Beringi meres. Mereveeline, demersaalne, kuni 2000 m sügavusel. Pikkus kuni 60,7 cm. Pealt tume. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Lindbergi süvarai

Bathyraja longicauda (F. de Buen, 1959) (Slimtail skate) – pikksaba-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, 580-735 m sügavusel. Pikkus kuni 29,2 cm. Sihipäraselt ei püüta.

Bathyraja maccaini Springer, 1971 (McCain's skate) – McCaini süvarai. Lõunaookeanis: Orkney saared, Lõuna-Shetlandi saared Weddelli meri, Rossi meri ja ka mujal. Vaikses ookeanis Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 167-500 m. Pikkus kuni 120 cm. Sihipäraselt ei püüta, kuid sageli tabatakse kaaskalana. Liik ei ole ohustatud.



Bathyraja macloviana (Norman, 1937) (Patagonian skate) – patagoonia süvarai. Edela-Atlandis Uruguai, Argentiina ja Tšiili vetes, ka Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, kuni 514 m sügavusel. Pikkus kuni 77 cm. Pealt hall või liivapruun, sdageli tumedate laikudega. Toitub põhjaelulistest vähilaadsetest ja luukaladest. Moodustab suuri parvi, püütakse töönduslikult, tänapäeval Falklandil püük limiteeritud. Seisund: ohulähedane.



Bathyraja maculata Ishiyama & Ishihara, 1977 (White-blotched skate) – laiguline süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Beringi meres, Ohhota meres, Kuriili saarte juures, ka Jaapani vetes ja Alaskal ning Aleuudi saarte juures. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 70-1193 m. Pikkus kuni 115 cm. Toitub kaladest, krabidest, krevettidest, kalmaaridest ja kaheksajalgadest. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Laiguline süvarai

Bathyraja magellanica (Philippi {Krumweide}, 1902) (Magellan skate) – magalhãesi süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Magalhãesi väinas Tšiilist kuni Argentiinani; Edela-Atlandis Argentiina ja Falklandi saarte vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 51-600 m. Pikkus kuni 105 cm. Pealt tuhkhall, rohkete tumedate täppide ja triipudega., mis moodustavad ringe, alt hele. Toitub vähilaadsetest, hulkharjasussidest ja kaladest. Sihipäraselt ei püüta, esinevad võrdlemisi harvalt.


Magalhãesi süvarai

Bathyraja mariposa Stevenson, Orr, Hoff & McEachran, 2004 (Butterfly skate) – liblik-süvarai. Põhja-AtlandisBeringi meres ja Aleuudi saarte juures. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 90-448 m. Pikkus kuni 76 cm. Keha kaetud pealt väikeste soomustega. Sihipäraselt ei püüta.


Liblik-süvarai

Bathyraja matsubarai (Ishiyama, 1952) (Dusky-purple skate) – Matsubara süvarai. Kirde-Atlandis Põhja-Jaapani vetes, Ohhoota meres, Komandori ja Aleuudi saarte juures, Alaska vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 120-2000 m. Pikkus kuni 126 cm. Pealt tumehall või hallikaspruun, alt märksa heledam. Toitub vähilaadsetest ja kaladestm samuti kaheksajalgadest. Sihipäraselt ei püüta.


Matsubara süvarai

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Süvaraid (Bathyraja) 2
Üksuimrailased (Arhynchobatidae)




Hotmedia.ee