Otsingu tulemused:

1. Åmanden (näkk-olend Taani folklooris)
2. Õngekonksu ajaloost
3. Õnne lõhe / Tarkuse lõhe (Iiri mütoloogia)
4. Ülemiste järv
5. Ülemiste järve soldat (pärimus)
6. Ümarheeringad (Etrumeus)
7. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
8. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
9. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
10. Aadria meri
11. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
12. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
13. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
14. Abakala (Ballerus ballerus)
15. Abinõusid kalaõnne kindlustamiseks (pärimus, maagia; Loorits)
16. Abiogenees
17. Adamson Amandus
18. Adsalluta (keldi-balkani-illüüria jõe- ja kärestikujumalanna)
19. aer
20. aerjalalised (kopepoodid)
21. Ahi / Vritra (naaga hinduismis)
22. Ahing (västar; angerjaahing)
23. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
24. Ahtuba
25. Ahven (Perca fluviatilis)
26. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
27. Aiauss
28. ainupõlvsed
29. Akuraid (Narcine)
30. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
31. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
32. Alara (veehaldjas turgi rahvaste mütoloogias)
33. Albasta / labasta / lobasta / lopasta (kuri veevaim vene folklooris)
34. albatrossid
35. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
36. Allveevahimees
37. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
38. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
39. Amudarja
40. Amuur
41. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
42. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
43. Anšoovised (Engraulis)
44. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
45. Anemomeeter
46. Angerja oja (Angerja jõgi)
47. Angerjaõngejada
48. Angerjas (Anguilla anguilla)
49. Angerjas (pärimus)
50. Angerjas jaapani köögis
51. Angerjasöömise ajaloost
52. Angerjaõngejada
53. Angersägad (Clarias)
54. Angulas
55. Anisakiaas (anisakidoos)
56. Anisakiidid (Anisakidae)
57. Anne kanal
58. Antagonism
59. Apa Sâmbeta (jõgi Rumeenia mütoloogias)
60. Araabia meri
61. Arank / Arang / Anank / Yaran (türgi-tatari veevaim)
62. Arapaima
63. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
64. Arragoussetid / Sarregoussetid (merekääbused Guernsey saare folklooris)
65. Aržavennik (soovaim Valgevene uskumustes)
66. Arteesia vesi
67. Astelraid (Dasyatis)
68. Astelraid 2 (Bathytoshia)
69. Astelraid 3 (Hemitrygon),
70. Astelraid 6 (Fontitrygon)
71. Azjarnitsad (valgevene veeneiud)
72. Atla jõgi
73. Atla laht
74. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
75. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
76. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
77. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
78. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
79. Atlandiraid (Atlantoraja)
80. atraktant (atrahent)
81. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
82. Avagrah (jõekoletis Bengali lahte suubuvates jõgedes)
83. Ayša Qandiša / Kandisa (Põhja-Maroko naisdeemon)
84. Bõdõ-njamõ (vee-ema nganassaani mütoloogias)
85. Baikal
86. Bakunawa (merekoletis Filipiinide mütoloogias)
87. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
88. Balzer
89. Bannik (idaslaavi saunavaim)
90. Barhouti kaev (põrgukaev islami mütoloogias; Jeemen)
91. Barneman / Barleman (kummitav veeolend Hollandis)
92. Barramundi
93. Bass
94. Bellingshausen
95. Beluuga (Huso huso)
96. Bentaal
97. Bentos
98. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
99. Beri (kuri merevaim Maldiivide folklooris, furēta)
100. Bestiaarium
101. Bete
102. Bete Krokodil
103. Biofilter
104. Bioturbatsioon
105. Birdeye
106. Birjussa
107. bissa
108. Bjarnil izaža (laki veevaldjas)
109. Boginka (kurivaim lääneslaavi mütoloogias)
110. Boiúna kaksikud (Brasiilia legend)
111. Bolotnitsa (vene soovaim)
112. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
113. Botvinja
114. Brahmaputra
115. Bregdi (merekoletis šoti folklooris)
116. Briis
117. Britomartis/Diktynna (kreeta jumalanna)
118. Bulak iyesi ehk Chesma iyesi (türgi, altai ja tatari allika- ja kaevuvaldjas)
119. Buran (mootorsaan)
120. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
121. Camahueto (koletis Tšiili mütoloogias)
122. Canvey saare elukas (veekrüptiid Inglismaal)
123. Castingu MM
124. Cenote ehk tsenoot (maiade 'püha kaev')
125. Chai nenesi (Türgi ja Azerbaidžaani jõevaldjas)
126. Chang Nam (veekrüptiid Tais)
127. Chessie (veekrüptiid USAs)
128. Chini järve naaga / Seri Gumum (nāga Malaisias)
129. Colapesce (tegelane Lõuna-Itaalia folklooris)
130. Cooki saared
131. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
132. Coulaine kaevu basilisk (olend prantsuse folklooris)
133. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
134. Creme
135. D.A.M.
136. Daaniod (Danio)
137. Daing
138. Dakuwaqa / Dakuwanga (hai-jumalus Fidžil)
139. Devaariod (Devario)
140. Devil's Lake koletis (järvekoletis USAs)
141. Dirhami laht
142. Donburi
143. Doom Bari merineitsi / Padstowi merineitsi (korni folkloor)
144. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
145. Drac ehk Le Drac (draakon Lõuna-Prantsusmaal)
146. Drangue / Drague / Drangoi (Albaania poolinimene-pooldraakon)
147. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
148. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
149. Ebabootsiad (Parabotia)
150. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
151. Ebisu (jaapani kalajumal)
152. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
153. Eesti jõgede loend
154. Eesti järved
155. Eesti järvede loend
156. Eesti Kalur
157. Eesti lahed (tähestikuline loend)
158. Eesti Merekool
159. EFTTA
160. Elango, Julius
161. Elbst (veevaim Šveitsis Seele järves)
162. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
163. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
164. Emajõe Lodjaselts
165. Emakala (Zoarces viviparus)
166. End, Albert Arvo
167. Endla järve tekkimine (pärimus; Eisen)
168. Endla järvestik
169. Erikson, Juhan (kalatööstur)
170. Erinarkid (Heteronarce)
171. Erm Vaike
172. Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)
173. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
174. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
175. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
176. Faro (veejumal ja demiurg bambara mütoloogias)
177. Fenkol (apteegitill)
178. Finfolk (Orkney näkkrahvas)
179. Flambeau
180. Fotofoor
181. Friteerimine
182. Ganga (jumalanna hinduismis, Gangese kehastus)
183. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
184. Garkain (Austraalia folkloor)
185. Garum ja liquamen
186. Geluchart / Testudo polypus (müütiline olend bestiaariumides)
187. Gonggong (veejumal Hiina mütoloogias)
188. Grootslang (müütiline olend Lõuna-Aafrikas)
189. Guariba-boia (veekrüptiid Lõuna-Ameerikas)
190. Gupi (Poecilia reticulata)
191. Hõbesilmad (Chanodichthys)
192. Haamerhai (Eusphyra blochii)
193. Haid kulinaarias
194. Hailiha nimekujud
195. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
196. Hakk-kala
197. Halirrhothius (Poseidoni poeg)
198. Hallhaid (Carcharhinus)
199. Hamaguri nyōbō (merikarp-naine Jaapani folklooris)
200. Hammassärg (Rutilus frisii)
201. Hantu Kotak (jõevaim Malaisias)
202. Harilaid
203. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
204. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
205. Harilik meriangerjas (Conger conger)
206. Harilik merilohe (Trachinus draco)
207. Harilik mullauss (maauss)
208. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
209. Harilik pardkala (Barbus barbus)
210. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
211. Harilik taimen (Hucho taimen)
212. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
213. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
214. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
215. Harju alamvesikond
216. Hauapüük
217. Haug komi pärimuses
218. Haug püügikalana
219. Haug toidukalana
220. Haugasraid (Aetobatus)
221. Heeringalised (Clupeiformes)
222. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
223. Heik (Hake) kalanimedes
224. Heintz Karl
225. Helepardlikud (Mystacoleucus)
226. Heleraid (Leucoraja)
227. Helkseljad (Chelaethiops)
228. Heng Gong Yu (inimkala Hiina mütoloogias)
229. Hensen, Victor
230. Heqet (egiptuse viljakusjumalanna)
231. Hi-Lo
232. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
233. Hiidlased Pärnu rannas kalastamas (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
234. Hiidlaste tohuselkäigust (pärimus, vanapagan, tont; Loorits)
235. Hiina draakon / loong / long / lung
236. Hiinatrullid (Yunnanilus)
237. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
238. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
239. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
240. Hobulaiuskraadid
241. Hollandi kaste
242. Homaarlased (Nephropidae)
243. Hulkharjasussid (Polychaeta)
244. Hõbekoger (Carassius gibelio)
245. Hõimkond
246. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
247. Hämarhaid (Scymnodalatias)
248. Hülgepüük
249. Iilastuli
250. Illhvelid (põrguvaalad Islandi folklooris)
251. Imihingud (Gastromyzon)
252. Imiussid (Trematoda)
253. Indo-Vaikne ookeaniala
254. Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)
255. Interpretatio Romana / Rooma tõlgendus
256. Invincible (Nilsu)
257. Ioskeha ja Tawiscara (huroonide vastandlikud kaksikvennad)
258. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
259. Järvekoletised
260. Järvelehmad (olendid Wales'i folklooris)
261. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
262. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
263. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
264. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
265. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
266. Jahumardika vastne (jahuuss)
267. Jengu (veevaim Aafrikas)
268. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
269. Johannes Vares
270. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
271. Jussi järved
272. Juust õngesöödana
273. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
274. Jõehallhaid (Glyphis)
275. Jõemõisa-Kaiu järvestik
276. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
277. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
278. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
279. Jämesabaraid (Urolophus)
280. Järveelustik ehk limnobios
281. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
282. Jäseraid (Cruriraja)
283. Jääpüük
284. Jäärauad
285. Kääbusrasboorad (Boraras)
286. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
287. Kaanid (Hirudinea)
288. Kaarmise järv (Karmise järv)
289. Kaaviari ajaloost
290. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
291. Kahvamine
292. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
293. Kalakaste
294. Kalakasvatus
295. Kalakasvatus Eestis
296. Kalamüüdid ja müütilised kalad
297. Kalandus
298. Kalanduskoda
299. Kalaparv
300. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
301. Kaltas-ekva (jumalanna obiugrilaste usundis)
302. Kalurite loitse ja ütlusi
303. Kaluuga (Huso dauricus)
304. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
305. Karelestad (Hippoglossoides)
306. Kartul
307. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
308. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
309. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
310. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
311. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
312. Kazõmi jõe haldjatar / Kassum-imi / Vut-imi (hantide kaitsevaim)
313. Katsuobushi
314. Katthveli (koletisvaal Islandi mütoloogias)
315. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
316. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
317. Kawauso (libasaarmas Jaapani folklooris)
318. Kelpie (veehobune šoti ja iiri folklooris)
319. Kenmun / kenmon / kawataro / yamawaro (veeyokai Jaapanis)
320. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
321. Kidata konks
322. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
323. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
324. Kiinide vastsed
325. Kiisk (pärimus)
326. Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
327. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
328. Kilu nimelugu
329. Kinnine haspelrull
330. Kinnise rulli ehitus
331. Kirptirgu sidumise sõlm 1
332. Kitska žonka (näkk Koola poolsaarel)
333. kiviahvenlased (Serranidae)
334. Kivitrullingud (Nemacheilus)
335. Knucker (veedraakon inglise mütoloogias)
336. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
337. Koerhaid (Scyliorhinus)
338. Koerhailased (Scyliorhinidae)
339. Koger (Carassius carassius)
340. Kogred (Carassius)
341. Koibraid (Sinobatis)
342. Koiliad (Coilia)
343. Kon (inkade-eelses mütoloogias vihma ja tuule jumal)
344. konks (õngekonks)
345. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
346. Konn jakuudi šamanismis
347. Koolmekalad (Erimyzon)
348. Koonhaid (Rhizoprionodon)
349. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
350. Koorküla järvestik
351. Kopskalad (Dipnoi)
352. Koromodako (kaheksajalg-yōkai Jaapanis)
353. Kosmoidsoomus
354. Kreeka merejumalad
355. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
356. Kuhu jäi vaarao sõjavägi (pärimus; Loorits)
357. Kuivatamine/vinnutamine
358. Kulšedra / Kuçedra (deemon Albaania mütoloogias)
359. Kuldkala (Carassius auratus)
360. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
361. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
362. Kullavähk (Galicia mütoloogia)
363. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
364. Kura säär
365. Kuremaa järv (Kurema järv)
366. Kussie (jaapani järvekoletis)
367. Kuusamon Uistin Oy
368. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
369. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
370. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
371. Kärbsed õngesöödana
372. Kärbsenukk (kärbsekookon)
373. Kärbsetõugud meditsiinis
374. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
375. Kärphaid (Mustelus)
376. Kärsshingud (Acantopsis)
377. Käsiõng
378. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
379. Käärtrullid (Schistura) 2
380. Käärtrullid (Schistura) 3
381. Lühirasboorad (Brevibora)
382. Lahtise rulli ehitus
383. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
384. Lahtise rulli vänt
385. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
386. Lakerda (türgipärane soolakala)
387. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
388. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
389. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
390. Lamia ehk lamina (olend baski mütoloogias)
391. Landilugu: dr Heintz
392. Landilugu: Kuusamo puukala
393. Landilugu: Nilsu
394. Lasa järv [Koorküla järvestik]
395. Lasnhaid (Scoliodon)
396. Lasnlõuad (Scaphognathops)
397. Laulev jõgi (legend Pascagoula jõest, USA)
398. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
399. Leevi jõgi
400. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
401. Leivast õngesöödad
402. Lenddaaniod (Esomus)
403. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
404. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
405. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
406. Lestad (Platichthys)
407. Liban / Lí Ban (merineitsi Iiri folklooris)
408. Libekala
409. Liblikate röövikud
410. Liblikraid (Gymnura)
411. Liftahvenad (Helicolenus)
412. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
413. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
414. Linajärv (Jussi Linajärv)
415. Linask (Tinca tinca)
416. Linné, Karl
417. Linnuroni (Ligula intestinalis)
418. Lintsabalased (Trichiuridae)
419. Llamhigyn Y Dwr / Water Leaper / Vesihüppaja (veekrütpiid kõmri rahvausundis)
420. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
421. Logardraid 3 (Pseudobatos)
422. Logardrailased (Rhinobatidae)
423. Longana / Anguana (veeolend Itaalia folklooris)
424. Lonthülged (Mirounga)
425. Loobu jõgi
426. Lophius budegassa (must merikurat)
427. Losi (hiiglane Samoa pärimuses)
428. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
429. Luts (Lota lota)
430. Lõunaraid (Zearaja)
431. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
432. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
433. Läänesaarte alamvesikond
434. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
435. Mölliangerjad (Panturichthys)
436. Müütilised veeolendid
437. maailma jõed (loend)
438. Madumureenid (Uropterygius)
439. Maggot
440. Majak (kolhoos)
441. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
442. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
443. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
444. Mamlambo (veekrüptiid Lõuna-Aafrikas)
445. Man
446. Mannasöödad
447. Maskraid (Neotrygon)
448. Mastopogon (kalaliik bestiaariumides)
449. Mazu ehk Matsu (Hiina merejumalanna)
450. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
451. meduus
452. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
453. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
454. Melikertes / Palaimon (kreeka merejumal)
455. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
456. Merehaigus
457. Merekoletised
458. Meremeeste uskumused
459. Mererohi paadi põhja küljes (pärimus, meretont; Loorits)
460. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
461. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
462. Merikeellased (Soleidae)
463. Merikogerlased (Sparidae)
464. Merikoha (Sander marinus)
465. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
466. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
467. Meriluts (Brosme brosme)
468. Merineitsi
469. Meripuugid (Scorpaena)
470. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
471. Merisutt (Petromyzon marinus)
472. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
473. Merluusid (Merluccius)
474. Metsprussakas
475. Miiu
476. Minhocão (krüptiid Brasiilias)
477. Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
478. Mohana / La Mojana (Kolumbia-Kariibi folkloor)
479. Moiva (Mallotus villosus)
480. Mokkparrakad (Labeobarbus)
481. Mondjoli (olend Kesk-Aafrika mütoloogias)
482. Morilased (Moridae)
483. Morzeczki / Mòrzëca (kašuubi merineitsi)
484. Mourioche / Guenne (veehobune Prantsusmaal)
485. muda
486. Mudaelustik ehk pelon
487. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
488. Mul Gwishin (veekummitus Korea folklooris)
489. Mussie (järvekoletis Kanadas)
490. Mussoon
491. Must marliin (Istiompax indica)
492. Mustatäpitõbi
493. Musthaid (Apristurus)
494. Mustjõe alamvesikond
495. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
496. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
497. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
498. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
499. Mõrrapüük
500. Mõõkkala (Xiphias gladius)
501. Mägiründid (Psilorhynchus)
502. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
503. Määr, Aleksander
504. Mölder, August
505. Mügarninad (Hybopsis)
506. Näkirahvas Filipiinidel
507. Näkk (eesti)
508. Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)
509. Naaskelraid (Pastinachus)
510. Naglfar (küüntest laev Põhjala mütoloogias)
511. Nahknark (Crassinarke dormitor)
512. Naissaar
513. Nakshatra Meenu (müütiline veeolend Indias)
514. Narmasmokad (Labeo)
515. Narva veehoidla
516. Nasv
517. Navaaga (Eleginus nawaga)
518. Nelikant-kaldauss
519. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
520. Niituimlutslased (Physidae)
521. Ningyo /gyohijn / hangyojin (jaapani näkk)
522. Nipsviidikad (Hemiculter)
523. Nirkhailased (Hemigaleidae)
524. Njuzu (veevaim Lõuna-Aafrikas)
525. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
526. Nokisründid (Microphysogobio)
527. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
528. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
529. Nootkonna omaaegsest kodukorrast (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
530. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
531. Nuggle (veehobune Shetlandi folklooris)
532. Nugishaid (Triakis)
533. Nuliajuk / Sedna (merejumalanna inuittide mütoloogias)
534. Nuudelangerjad (Neoconger)
535. Nuutraid (Himantura)
536. Oad, Jaan
537. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
538. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
539. Ogahaid (Squalus)
540. Ogasilmad (Pangio)
541. Ojamaa (Gotland)
542. Okasturilased (Notacanthidae)
543. Okishaid (Centroscyllium)
544. Ollipeist / Oillipheist / Uilefeist (veekoletis iiri mütoloogias ja folklooris)
545. ondatra (piisamrott, biisamrott)
546. Ononi (müütiline püüton Ašanti pärimuses; Ghana; Lääne-Aafrika)
547. Ontario järve koletis / Kiengstie (veeküpriid Kanadas)
548. Osmussaar
549. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
550. Pähkla tõusuallikas (Põhjatu, Pühatu, Pöhatu allik)
551. Pärimus: Otepää Pühajärv
552. Püha vesi komi mütoloogias
553. Pühad allikad vadja rahvausundis
554. Pakssabaraid (Trygonoptera)
555. Paljaslõuad (Acheilognathus)
556. paneerimine
557. Pania (merineitsi Uus-Meremaa folklooris)
558. Pardpuntiused (Barbodes)
559. Pariacaca (veejumal Peruu inkade mütoloogias)
560. Paunküla veehoidla
561. Pešapaj ja Gunu (lesgide vihmariitused)
562. Peen kõduuss
563. Peipsi alamvesikond
564. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
565. Pettai, Elmar Voldemar
566. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
567. Pigo (Rutilus pigus)
568. Pihklased (Myxini)
569. Pihtla kalakasvandus
570. Piikraid (Urobatis)
571. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
572. Piimjas soouss
573. Piiskopikala (bishop fish)
574. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
575. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
576. Pimenarkid (Typhlonarke)
577. Pinatubo koletis (veekrüptiid Filipiinidel)
578. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
579. Poi
580. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
581. Polaarhaid (Somniosus)
582. Ponaturid (olendid maoori mütoloogias)
583. Poola uss
584. Povodni mož / vodeni mož / gestrin / muk (sloveenia veemees)
585. Prespa forell (Salmo peristericus)
586. Prussakas ja tarakan
587. Psammon
588. Puimur (veedraakon nanai mütoloogias)
589. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
590. Puluga (jumalus Andamani saartel)
591. Punane vihmauss (pool-ööuss)
592. Punapardlikud (Pseudobarbus)
593. Punase allika vesineitsid
594. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
595. Puntiused (Puntius)
596. Purikalalased (Istiophoridae)
597. Purjus krevetid
598. Puukala (Kuusamo puukala)
599. Puutumata vesi / joomata vesi / tumm vesi (maagiline vesi slaavi rahvausus)
600. Põhjavee-elustik
601. Põishüljes (Cystophora cristata)
602. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
603. Põlula Kalakasvatuskeskus
604. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
605. Pärimus: Kaussjärv
606. Pärimus: Lutsu järv
607. Pärimus: Raudjärve kullapütt
608. Pärimus: Uhtjärv
609. Pärimus: Verijärv
610. Pärnu alamvesikond
611. Pärnu Kalakombinaat
612. Pärnu kalanduskool
613. Qianliyan (Hiina mere- ja uksejumal)
614. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
615. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
616. Rabakonn
617. Rafara / Fara / Faravari (veejumalanna Madagaskari mütoloogias)
618. Raid (Raja)
619. Rakfisk ehk norra hapukala
620. Rakonda (Raconda russeliana)
621. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
622. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
623. Rasboorad (Rasbora)
624. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
625. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
626. Redunica (kašuubi veehaldjas)
627. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
628. Reobiont
629. Riffhai (Triaenodon obesus)
630. Rihmsabaraid (Taeniura)
631. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
632. Riikoja Heinrich
633. Ristkok, Jüri
634. Robalod (Centropomus)
635. Roheline mullauss
636. Rohukonn
637. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
638. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
639. Rokugyo / roku (maakala Hiina ja Jaapani mütoloogias)
640. Rombkalad (Bothus)
641. Rombkalalased (Bothidae)
642. Roosa mullauss
643. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
644. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
645. Ruske käärtrull (Schistura russa)
646. Russalka
647. Rõbak Baltiki
648. Rõuge järvestik
649. Räimeõng
650. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
651. Saadjärv (Saadrejärv)
652. Saaghailised (Pristiophoriformes)
653. Saagsabahaid (Galeus)
654. Sagrits, Richard
655. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
656. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
657. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
658. Sammet, Jaak
659. Sannakji
660. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
661. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
662. Sardiinid
663. Sardiinikesed (Harengula)
664. Sardinellid (Sardinella)
665. Sarmaatia meretigu (müütiline veeolend bestiaariumides)
666. Saunja laht
667. Sea Mither / Mither o' the Sea (merevaim Orkney saarte mütoloogias)
668. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
669. Seonaidh (veevaim Hebriididel)
670. Seri Pahang (müütiline krokodill või naaga Malaisias)
671. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
672. Sheekol Buri / Jol-Pishach (bengali näkk-olendid)
673. Shen / chen (Hiinas ja Jaapanis veedraakon või merikarp)
674. Shenlong (Hiina draakon)
675. Shui gui (hiina veekummitus)
676. Shuimu / Shuimu Niangniang (hiina veedeemon)
677. Shuixian Zunwang / Viis Veejumalat (taoistlikud surematud hiina usundis)
678. Shussebora (meredraakon Jaapanis)
679. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
680. Sideak Parujar (bataki jumalanna; Sumatra; Lääne-Indoneesia)
681. Sidrunhaid (Negaprion)
682. Sihuanaba / La Sihuehuet / Siguanaba / Cigua / Cegua jm (näkilaadne olend Kesk-Ameerikas)
683. Siiad (Coregonus)
684. Siig - huvipüük Eestis
685. Siig spordikalana Skandinaavias
686. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
687. Silepeamureenid (Gymnothorax)
688. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
689. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
690. Sinakas soouss
691. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
692. siugkonnalised (apoodid)
693. Slaavi veemehed
694. Smetty (järvekoletis USAs)
695. Soomuskuked (Lepidotrigla)
696. Soomuslest (Limanda limanda)
697. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
698. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
699. Sovetskaja Rodina (laev)
700. Spinningisti kaksteist käsku
701. Szépasszony (ungari jumalanna)
702. Staratel
703. Știma Apei (Rumeenia vetehaldjas)
704. Storsjöni järve koletis / Storsöodjuret (veekrüptiid Rootsis)
705. Stroganina
706. Suhurmašu (kits-kala Mesopotaamia mütoloogias)
707. Sump (kumm, pandur, märss)
708. Sumplaev
709. Susski, Vladimir
710. Suue
711. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
712. Suur mullauss
713. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
714. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
715. Suurallikas
716. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
717. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
718. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
719. Svinnegarni allikas (püha allikas Rootsis)
720. Sõnnikuuss
721. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
722. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
723. Südvester
724. Sünkraid (Amblyraja)
725. Süvahaid (Centroscymnus)
726. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
727. Süvaraid (Bathyraja)
728. Šelfihaid (Halaelurus)
729. Zennori merineitsi (korni folkloor)
730. Zoobentos
731. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
732. Tölp (pärimus; allikavaldjas)
733. Taaliku sadam
734. Tabadusekepp
735. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
736. Tainas angerjapüügiks
737. Tallinna Kalakombinaat
738. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
739. Tallinna Merekolledž
740. Tamm, Friedrich
741. Tamula järv (Tamla järv)
742. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
743. Tatrakakud
744. Temera (Temera hardwickii)
745. Tempura
746. Temu / Temu edeni / Mutemuni / Tamhuni / Mudiko (peremees-vaim tunguusi-mandžu rahvastel)
747. Tiit Hunt. Eesti kalad
748. Tikokura ja Tumuitearetoka (Mangaia saare merekoletised)
749. Tintlased (Osmeridae)
750. Tippviidikad (Alburnoides)
751. Tobiased (Ammodytes)
752. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
753. Tooder
754. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
755. Trüssad (Thryssa)
756. Traîcousse ehk Trécouche (veekoletis Prantsusmaal ja Belgias)
757. Traaler
758. Traalnoot
759. Traalpüük
760. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
761. Triivpüük
762. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
763. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
764. Trullinglased (Nemacheilidae)
765. Trullingud (Barbatula)
766. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
767. Tuletorn
768. Tume vihmauss
769. Tumehaid (Etmopterus)
770. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
771. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
772. Tursad (Gadus)
773. Tursamaks
774. Tursamaksa konserveerimine
775. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
776. Tuul
777. tuulekala (pärimus)
778. Tuur
779. Tuurlased (Acipenseridae)
780. Tõugjärv (Küünjärv)
781. Tõugussaare raba laugas
782. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
783. Tääkraid (Urotrygon)
784. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
785. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
786. Tömpninad (Pimephales)
787. Udigul loz ehk Utkõl loz (sölkupi vetevaldjas)
788. Ugjuknarpak (koletis inuiti folklooris)
789. Ukraina (baaslaev)
790. Ukupanipo (Havai hai-jumal)
791. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
792. Unadon
793. Und
794. Undiin
795. Urbukse järv (Urbuse järv)
796. Ussikonks (säärekidadega konks)
797. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
798. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
799. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
800. Väätangerjad (Chlopsis)
801. Väitskõhud (Parachela)
802. Vadzjanik / vadzjanõ dzed (valgevene veemees)
803. Vagelangerlased (Moringuidae)
804. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
805. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
806. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
807. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
808. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
809. Valgeninahai (Nasolamia velox)
810. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
811. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
812. Vana Piljani Antsu kalaõnn (pärimus, järve hoidja; Loorits)
813. Vanapagan laevameheks (pärimus; Eisen)
814. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
815. Vasarhaid (Sphyrna)
816. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
817. Vastne
818. Veealune (veealune maailm komi muinasjuttudes)
819. Veehaldjad vadja rahvausundis
820. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
821. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
822. Vesi udmurdi maailmapildis
823. vesikond
824. Vetevaim komi mütoloogias
825. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
826. Vihmauslased (Lumbricidae)
827. Vihmauss (liigid)
828. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
829. Viikangerjad (Scolecenchelys)
830. Viitina kuurits
831. Vila / Samovila / Samodiva (naisvaim slaavi mütoloogias)
832. Vimb (Vimba vimba)
833. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
834. Vinkelhaid (Oxynotus)
835. Vinnutatud räimed
836. Viru alamvesikond
837. Viuraid (Aetomylaeus)
838. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
839. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
840. Võldas (Cottus gobio)
841. Võrtsjärve alamvesikond
842. Väheharjasussid
843. Vähilaadsed
844. väike meriahven (Sebastes viviparus)
845. Väike ogahai (Squalus blainville)
846. Väike saagrai (Pristis clavata)
847. väike tobias (nigli, väiketobias)
848. Väikeraid (Rajella)
849. Väikesuulest (Microstomus kitt)
850. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
851. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
852. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
853. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
854. Vöötninad (Rhinichthys)
855. Wandjina (pilve- ja vihmavaim Austraalias)
856. Witkəś / witkul (veeolend mansi mütoloogiast)
857. Õlikook
858. Õngitsemine+
859. Äntu järved
860. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
861. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
862. Xana / Anjana (Hispaania-keldi mütoloogia)
863. Xiao Gong (veevaldja hiina hilises mütoloogias)
864. Yu Shi (Hiina vihmajumal)
865. Yunak iyesi (türgi, tatari ja altai vanni- või vannitoavaim)

Süvaraid (Bathyraja)

Süvaraid (Bathyraja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) selts iüksuimrailaste (Arhynchobatidae) sugukonnast. Vene глубоководные скаты. Kõikides ookeanides. Võivad elada sügavamal kui 2900 m. Pikkus kuni 161 cm. Enamusel liikidest on nahk kaetud ogadega, mis on sageli rivis piki selgroogu. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonnas on 54 liiki (FishBase, 2019):

Bathyraja abyssicola (Gilbert, 1896) (Deep-sea skate) – vagumiku süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas: Venemaa vetes (Beringi ja Ohhota meri, Kuriilid), Jaapani Vaikse ookeani poolsel rannikul ja Briti Columbiast (Kanada) kuni Mehhikoni. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 362-2910 m. Pikkus kuni 157 cm. Hallist lillakaspruunini. Toitub kaladest, kalmaaridest, vähilaadsetest. Inimkasutust ei leia.


Vagumiku süvarai

Bathyraja aguja (Kendall & Radcliffe, 1912) (Aguja skate) – aguja süvarai. Endeeme liik Vaikse ookeani kaguosas Peruu (Point Aguja) vetes. Tabatud vaid mõni üksik isend. Mereveeline, batüdemersaalne, holotüüp püüti 981 m sügavuselt, selle pikkus oli 48 cm.


Aguja süvarai

Bathyraja albomaculata (Norman, 1937) (White-dotted skate) – valgetäpiline süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Guamblini saare juures (Tšiili); Edelea-Atlandis Patagoonia ja Falklandi saarte vetes, ka Uruguai vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 130-434 m. Pikkus kuni 96 cm. Pealt hall, rohkete heledate ja tumedate täppidega. Toitub põhjaelulistest vähilaadsetest ja hulkharjasussidest. Neid on püütud töönduslikult; praegu kehtib piirkonnas railaadsete püügi moratoorium. Seisund: ohustatud.


Valgetäpiline süvarai

Bathyraja aleutica (Gilbert, 1896) (Aleutian skate) – aleuudi süvarai. Jaapani põhjaosast Aleuudi saarteni ja Alaska kaguosani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 15-1602 m. Pikkus kuni 161 cm. Mass kuni 23,1 kg. Rumehall või tumepruun, vahel hägusate heledamate laikudega; alt valge, servadelt hallikas, vahel tumedate täppidega. Toitub peamiselt põhjaelulistest vähilaadsetest. Mõningane püügihuvi. Liik ei ole ohustatud.


Aleuudi süvarai

Bathyraja andriashevi Dolganov, 1985 (Little-eyed skate) – väikesilm-süvarai. Vaikse ookeanis Venemaa (Ohhoota meri, Kuriilid), Jaapani ja Indoneesia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 1390-2004 m. Pikkus kuni 75,6 cm (teisal 120 cm). Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Bathyraja bergi Dolganov, 1983 (Bottom skate) – Bergi süvarai. Venemaa (Kuriilid), Jaapani ja Lõuna-Korea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 300-1800 m sügavusel. Pikkus kuni 102 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Bergi süvarai

Bathyraja brachyurops (Fowler, 1910) (Broadnose skate) – lainina-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas ja Edela-Atlandis Tšiilist Argentiinani ning Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 81-313 m. Pikkus kuni 64,2 cm (teistel andmetel kuni 125 cm). Rinnauimedel võib olla 2 suurt silmlaiku. Toitub noorena põhjaelulistest vähilaadsetest ja hulkharjasussidest, täiskasvanuna peamiselt kaladest. Püütakse sihipäraselt, Falklandil moodustab kuni 20% kogusaakidest. Liik ei ole ohustatud.


Lainina-süvarai

Bathyraja caeluronigricans Ishiyama & Ishihara, 1977 (Purple-black skate) – lillakasmust süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani põhjavetes ja Venemaa vetes (Ohhota meri, Kuriilid). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 200-400 m. Laius kuni 74,4 cm, pikkus kuni 126 cm. Pealt lillakaspruun, alt hele ja sile. Toitub kaladest ja peajalgsetest. Püütakse mõnevõrra Jaapanis.


Lillakasmust süvrai

Bathyraja cousseauae Díaz de Astarloa & Mabragaña, 2004 (Joined-fins skate) – Cousseau süvarai. Edela-Atlandis Patagoonia põhjaosas ja Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, mandrilava välissserval sügavustel 119-28 m. Pikkus kuni 86 cm (teistes andmestikes kuni 120 cm). Pealt liivakaspruun rohkete heledate ja tumedate täppidega. Mõningane püügihuvi. Seisund: ohulähedane.


Cousseau süvarai

Bathyraja diplotaenia (Ishiyama, 1952) (Dusky-pink skate) – tumeroosa süvarai. Endeemne liik Hokkaido (Jaapan) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 400-800 m. Pikkus kuni 87,7 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud. 

Bathyraja eatonii (Günther, 1876) (Eaton's skate) – Eatoni süvarai. Lõuna-Jäämere vetes, laialdaselt (varasemalt peetud circumantarktiliseks); ka Vaikses ookeanis Rossi meres ja Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, 200-300 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (andmestikes ka 120 cm). Sihipäraselt ei püüta.



Bathyraja fedorovi Dolganov, 1985 (Cinnamon skate) – kaneelpruun süvarai. Vaikse ookeani loodeosas: Ohhoota meri, Jaapani Vaikse ookeani poolne rannik. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 447-2025 m Pikkus kuni 73,3 cm (mõnedes andmestikes kuni 150 cm). Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud. 

Bathyraja griseocauda (Norman, 1937) (Graytail skate) – hallsaba-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas ja Edela-Atlandis Lõuna-Ameerika vetes Uruguaist Patagooniani, ka Falklandi saartel; Lõunaookeanis Scotia ahelikust Lõuna-Shetlandi saarte ja Antarktika poolsaareni. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 94-585 m Pikkus (ketta laius?) kuni 49 cm (teisal andmestikes kuni 157 cm). Pealt mustjaspruun, kaetud soomustega, ogad puuduvad. Alt kollakas mõne tumeda laiguga saba lähedal. Püütakse sihipäraselt (Falklandi saartel kuni 24% kogusaakidest). Seisund: eriti ohustatud.



Bathyraja hesperafricana Stehmann, 1995 (West African skate) – lääneaafrika süvarai. Ida-Atlandi keskosas Aafrika läänerannikul Mauritaaniast kuni Gabonini. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 750-2000 m. Pikkus kuni 34,2 cm. Sihipärselt ei püüta. 

Bathyraja interrupta (Gill & Townsend, 1897) (Sandpaper skate) – beringi süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas: Beringi mere idaosas, Alaska lahes, võimalik ka Aleuudi sartel, Ameerika rannikul kuni Cortezi madalani Kalifornia lõunaosas (USA). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavutel 23-1500 m. Pikkus kuni 86 cm. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Pealt sinakasmust, alt valge. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Beringi süvarai

Bathyraja irras aHureau & Ozouf-Costaz, 1980 (Kerguelen sandpaper skate) – kergueleni süvarai. Lõuna-Jäämeres Kergueleni saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 565-1218 m. Pikkus kuni 120 cm. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: ohulähedane.


Kergueleni süvarai

Bathyraja ishiharai Stehmann, 2005 – Ishihara süvarai. India ookeani idaosas Edela-Austraalia vetes, levila katkendlik. Mereveeline, demersaalne, kuni 2300 m sügavusel. Pikkus kuni 123 cm. Sihipäraselt ei püüta.


Ishihara süvarai

Bathyraja isotrachys (Günther, 1877) (Raspback skate) – raspel-süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Ohhoota merest kuni Jaapani lõunaosani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 370-2000 m. Pikkus kuni 76,2 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Raspel-süvarai

Bathyraja leucomelanos Iglésias & Lévy-Hartmann, 2012 (Domino Skate) – mustvalge süvarai. Vaikse ookeani edelaosas Korallimeres (Uus-Kaledoonia läheduses). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 953-1022 m. Pikkus kuni 88,8 cm. Pealt kaetud üleni väikeste peenikeste ogadega, alt sile. Pealt valge, musta äärisega. Sihipäraselt ei püüta.


Mustvalge süvarai

Bathyraja lindbergi Ishiyama & Ishihara, 1977 (Commander skate) – Lindbergi süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas Ohhoota meres ja Beringi meres. Mereveeline, demersaalne, kuni 2000 m sügavusel. Pikkus kuni 60,7 cm. Pealt tume. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Lindbergi süvarai

Bathyraja longicauda (F. de Buen, 1959) (Slimtail skate) – pikksaba-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, 580-735 m sügavusel. Pikkus kuni 29,2 cm. Sihipäraselt ei püüta.

Bathyraja maccaini Springer, 1971 (McCain's skate) – McCaini süvarai. Lõunaookeanis: Orkney saared, Lõuna-Shetlandi saared Weddelli meri, Rossi meri ja ka mujal. Vaikses ookeanis Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 167-500 m. Pikkus kuni 120 cm. Sihipäraselt ei püüta, kuid sageli tabatakse kaaskalana. Liik ei ole ohustatud.



Bathyraja macloviana (Norman, 1937) (Patagonian skate) – patagoonia süvarai. Edela-Atlandis Uruguai, Argentiina ja Tšiili vetes, ka Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, kuni 514 m sügavusel. Pikkus kuni 77 cm. Pealt hall või liivapruun, sdageli tumedate laikudega. Toitub põhjaelulistest vähilaadsetest ja luukaladest. Moodustab suuri parvi, püütakse töönduslikult, tänapäeval Falklandil püük limiteeritud. Seisund: ohulähedane.



Bathyraja maculata Ishiyama & Ishihara, 1977 (White-blotched skate) – laiguline süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Beringi meres, Ohhota meres, Kuriili saarte juures, ka Jaapani vetes ja Alaskal ning Aleuudi saarte juures. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 70-1193 m. Pikkus kuni 115 cm. Toitub kaladest, krabidest, krevettidest, kalmaaridest ja kaheksajalgadest. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Laiguline süvarai

Bathyraja magellanica (Philippi {Krumweide}, 1902) (Magellan skate) – magalhãesi süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Magalhãesi väinas Tšiilist kuni Argentiinani; Edela-Atlandis Argentiina ja Falklandi saarte vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 51-600 m. Pikkus kuni 105 cm. Pealt tuhkhall, rohkete tumedate täppide ja triipudega., mis moodustavad ringe, alt hele. Toitub vähilaadsetest, hulkharjasussidest ja kaladest. Sihipäraselt ei püüta, esinevad võrdlemisi harvalt.


Magalhãesi süvarai

Bathyraja mariposa Stevenson, Orr, Hoff & McEachran, 2004 (Butterfly skate) – liblik-süvarai. Põhja-AtlandisBeringi meres ja Aleuudi saarte juures. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 90-448 m. Pikkus kuni 76 cm. Keha kaetud pealt väikeste soomustega. Sihipäraselt ei püüta.


Liblik-süvarai

Bathyraja matsubarai (Ishiyama, 1952) (Dusky-purple skate) – Matsubara süvarai. Kirde-Atlandis Põhja-Jaapani vetes, Ohhoota meres, Komandori ja Aleuudi saarte juures, Alaska vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 120-2000 m. Pikkus kuni 126 cm. Pealt tumehall või hallikaspruun, alt märksa heledam. Toitub vähilaadsetest ja kaladestm samuti kaheksajalgadest. Sihipäraselt ei püüta.


Matsubara süvarai

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Süvaraid (Bathyraja) 2
Üksuimrailased (Arhynchobatidae)