Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daing
94. Dirhami laht
95. Donburi
96. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
97. Ebabootsiad (Parabotia)
98. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
99. Ebisu (jaapani kalajumal)
100. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
101. Eesti jõgede loend
102. Eesti järved
103. Eesti järvede loend
104. Eesti Kalur
105. Eesti lahed (tähestikuline loend)
106. Eesti Merekool
107. EFTTA
108. Elango, Julius
109. Emajõe Lodjaselts
110. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
111. Emakala (Zoarces viviparus)
112. End, Albert Arvo
113. Endla järvestik
114. Erikson, Juhan (kalatööstur)
115. Erinarkid (Heteronarce)
116. Erm Vaike
117. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
118. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
119. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
120. Fenkol (apteegitill)
121. Flambeau
122. Fotofoor
123. Friteerimine
124. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
125. Garum ja liquamen
126. Gupi (Poecilia reticulata)
127. Hõbesilmad (Chanodichthys)
128. Haamerhai (Eusphyra blochii)
129. Haid kulinaarias
130. Hailiha nimekujud
131. Hakk-kala
132. Hallhaid (Carcharhinus)
133. Hammassärg (Rutilus frisii)
134. Harilaid
135. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
136. Harilik meriangerjas (Conger conger)
137. Harilik merilohe (Trachinus draco)
138. Harilik mullauss (maauss)
139. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
140. Harilik pardkala (Barbus barbus)
141. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
142. Harilik taimen (Hucho taimen)
143. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
144. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
145. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
146. Harju alamvesikond
147. Hauapüük
148. Haug püügikalana
149. Haug toidukalana
150. Haugasraid (Aetobatus)
151. Heeringalised (Clupeiformes)
152. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
153. Heeringlased (Clupeidae)
154. Heik (Hake) kalanimedes
155. Heintz Karl
156. Helepardlikud (Mystacoleucus)
157. Heleraid (Leucoraja)
158. Hensen, Victor
159. Hi-Lo
160. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
161. Hiinatrullid (Yunnanilus)
162. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
163. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
164. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
165. Hobulaiuskraadid
166. Hollandi kaste
167. Homaarlased (Nephropidae)
168. Hulkharjasussid (Polychaeta)
169. Hõbekoger (Carassius gibelio)
170. Hõimkond
171. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
172. Hämarhaid (Scymnodalatias)
173. Hülgepüük
174. Iilastuli
175. Imiussid (Trematoda)
176. Indo-Vaikne ookeaniala
177. Invincible (Nilsu)
178. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
179. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
180. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
181. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
182. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
183. Jahumardika vastne (jahuuss)
184. Johannes Vares
185. Jussi järved
186. Juust õngesöödana
187. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
188. Jõehallhaid (Glyphis)
189. Jõemõisa-Kaiu järvestik
190. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
191. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
192. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
193. Jämesabaraid (Urolophus)
194. Järveelustik ehk limnobios
195. Järvekoletised
196. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
197. Jäseraid (Cruriraja)
198. Jääpüük
199. Jäärauad
200. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
201. Kaanid (Hirudinea)
202. Kaarmise järv (Karmise järv)
203. Kaaviari ajaloost
204. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
205. Kahvamine
206. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
207. Kalakaste
208. Kalakasvatus
209. Kalakasvatus Eestis
210. Kalamüüdid ja müütilised kalad
211. Kalandus
212. Kalanduskoda
213. Kalaparv
214. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
215. Kalurite loitse ja ütlusi
216. Kaluuga (Huso dauricus)
217. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
218. Karelestad (Hippoglossoides)
219. Kartul
220. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
221. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
222. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
223. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
224. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
225. Katsuobushi
226. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
227. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
228. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
229. Kidata konks
230. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
231. Kiinide vastsed
232. Kiisk (pärimus)
233. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
234. Kilu nimelugu
235. Kinnine haspelrull
236. Kinnise rulli ehitus
237. Kirptirgu sidumise sõlm 1
238. kiviahvenlased (Serranidae)
239. Kivitrullingud (Nemacheilus)
240. Koerhaid (Scyliorhinus)
241. Koerhailased (Scyliorhinidae)
242. Koger (Carassius carassius)
243. Kogred (Carassius)
244. Koibraid (Sinobatis)
245. konks (õngekonks)
246. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
247. Koonhaid (Rhizoprionodon)
248. Koorküla järvestik
249. Kopskalad (Dipnoi)
250. Kosmoidsoomus
251. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
252. Kuivatamine/vinnutamine
253. Kuldkala (Carassius auratus)
254. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
255. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
256. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
257. Kura säär
258. Kuremaa järv (Kurema järv)
259. Kussie (jaapani järvekoletis)
260. Kuusamon Uistin Oy
261. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
262. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
263. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
264. Kärbsed õngesöödana
265. Kärbsenukk (kärbsekookon)
266. Kärbsetõugud meditsiinis
267. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
268. Kärphaid (Mustelus)
269. Kärsshingud (Acantopsis)
270. Käsiõng
271. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
272. Käärtrullid (Schistura) 2
273. Käärtrullid (Schistura) 3
274. Lahtise rulli ehitus
275. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
276. Lahtise rulli vänt
277. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
278. Lakerda (türgipärane soolakala)
279. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
280. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
281. Landilugu: dr Heintz
282. Landilugu: Kuusamo puukala
283. Landilugu: Nilsu
284. Lasa järv [Koorküla järvestik]
285. Lasnhaid (Scoliodon)
286. Lasnlõuad (Scaphognathops)
287. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
288. Leevi jõgi
289. Leivast õngesöödad
290. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
291. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
292. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
293. Lestad (Platichthys)
294. Libekala
295. Liblikate röövikud
296. Liblikraid (Gymnura)
297. Liftahvenad (Helicolenus)
298. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
299. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
300. Linajärv (Jussi Linajärv)
301. Linask (Tinca tinca)
302. Linné, Karl
303. Linnuroni (Ligula intestinalis)
304. Lintsabalased (Trichiuridae)
305. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
306. Logardraid 3 (Pseudobatos)
307. Logardrailased (Rhinobatidae)
308. Lonthülged (Mirounga)
309. Loobu jõgi
310. Lophius budegassa (must merikurat)
311. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
312. Luts (Lota lota)
313. Lõunaraid (Zearaja)
314. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
315. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
316. Läänesaarte alamvesikond
317. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
318. maailma jõed (loend)
319. Maggot
320. Majak (kolhoos)
321. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
322. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
323. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
324. Man
325. Mannasöödad
326. Maskraid (Neotrygon)
327. meduus
328. Merehaigus
329. Merekoletised
330. Meremeeste uskumused
331. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
332. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
333. Merikeellased (Soleidae)
334. Merikogerlased (Sparidae)
335. Merikoha (Sander marinus)
336. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
337. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
338. Meriluts (Brosme brosme)
339. Merineitsi
340. Meripuugid (Scorpaena)
341. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
342. Merisutt (Petromyzon marinus)
343. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
344. Merluusid (Merluccius)
345. Metsprussakas
346. Miiu
347. Moiva (Mallotus villosus)
348. Mokkparrakad (Labeobarbus)
349. Morilased (Moridae)
350. muda
351. Mudaelustik ehk pelon
352. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
353. Mussie (järvekoletis Kanadas)
354. Mussoon
355. Must marliin (Istiompax indica)
356. Mustatäpitõbi
357. Musthaid (Apristurus)
358. Mustjõe alamvesikond
359. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
360. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
361. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
362. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
363. Mõrrapüük
364. Mõõkkala (Xiphias gladius)
365. Mägiründid (Psilorhynchus)
366. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
367. Määr, Aleksander
368. Mölder, August
369. Mügarninad (Hybopsis)
370. Müütilised veeolendid
371. Naaskelraid (Pastinachus)
372. Nahknark (Crassinarke dormitor)
373. Naissaar
374. Narva veehoidla
375. Nasv
376. Navaaga (Eleginus nawaga)
377. Nelikant-kaldauss
378. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
379. Niituimlutslased (Physidae)
380. Nipsviidikad (Hemiculter)
381. Nirkhailased (Hemigaleidae)
382. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
383. Nokisründid (Microphysogobio)
384. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
385. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
386. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
387. Nugishaid (Triakis)
388. Nuutraid (Himantura)
389. Näkk (eesti)
390. Oad, Jaan
391. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
392. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
393. Ogahaid (Squalus)
394. Ogasilmad (Pangio)
395. Ojamaa (Gotland)
396. Okasturilased (Notacanthidae)
397. Okishaid (Centroscyllium)
398. ondatra (piisamrott, biisamrott)
399. Osmussaar
400. Pakssabaraid (Trygonoptera)
401. Paljaslõuad (Acheilognathus)
402. paneerimine
403. Pardpuntiused (Barbodes)
404. Paunküla veehoidla
405. Peen kõduuss
406. Peipsi alamvesikond
407. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
408. Pettai, Elmar Voldemar
409. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
410. Pigo (Rutilus pigus)
411. Pihklased (Myxini)
412. Pihtla kalakasvandus
413. Piikraid (Urobatis)
414. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
415. Piimjas soouss
416. Piiskopikala (bishop fish)
417. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
418. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
419. Pimenarkid (Typhlonarke)
420. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
421. Poi
422. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
423. Polaarhaid (Somniosus)
424. Poola uss
425. Prespa forell (Salmo peristericus)
426. Prussakas ja tarakan
427. Psammon
428. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
429. Punane vihmauss (pool-ööuss)
430. Punapardlikud (Pseudobarbus)
431. Puntiused (Puntius)
432. Purikalalased (Istiophoridae)
433. Purjus krevetid
434. Puukala (Kuusamo puukala)
435. Põhjavee-elustik
436. Põishüljes (Cystophora cristata)
437. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
438. Põlula Kalakasvatuskeskus
439. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
440. Pärimus: Kaussjärv
441. Pärimus: Lutsu järv
442. Pärimus: Otepää Pühajärv
443. Pärimus: Raudjärve kullapütt
444. Pärimus: Uhtjärv
445. Pärimus: Verijärv
446. Pärnu alamvesikond
447. Pärnu Kalakombinaat
448. Pärnu kalanduskool
449. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
450. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
451. Rabakonn
452. Raid (Raja)
453. Rakfisk ehk norra hapukala
454. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
455. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
456. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
457. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
458. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
459. Reobiont
460. Riffhai (Triaenodon obesus)
461. Rihmsabaraid (Taeniura)
462. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
463. Riikoja Heinrich
464. Ristkok, Jüri
465. Robalod (Centropomus)
466. Roheline mullauss
467. Rohukonn
468. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
469. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
470. Rombkalad (Bothus)
471. Rombkalalased (Bothidae)
472. Roosa mullauss
473. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
474. Ruske käärtrull (Schistura russa)
475. Russalka
476. Rõbak Baltiki
477. Rõuge järvestik
478. Räimeõng
479. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
480. Saadjärv (Saadrejärv)
481. Saaghailised (Pristiophoriformes)
482. Saagsabahaid (Galeus)
483. Sagrits, Richard
484. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
485. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
486. Sammet, Jaak
487. Sannakji
488. Sardiin (Sardina pilchardus)
489. Sardiinid
490. Sardinellid (Sardinella)
491. Saunja laht
492. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
493. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
494. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
495. Sidrunhaid (Negaprion)
496. Siiad (Coregonus)
497. Siig - huvipüük Eestis
498. Siig spordikalana Skandinaavias
499. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
500. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
501. Sinakas soouss
502. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
503. siugkonnalised (apoodid)
504. Soomuskuked (Lepidotrigla)
505. Soomuslest (Limanda limanda)
506. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
507. Sovetskaja Rodina (laev)
508. Spinningisti kaksteist käsku
509. Staratel
510. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
511. Stroganina
512. Sump (kumm, pandur, märss)
513. Sumplaev
514. Susski, Vladimir
515. Suue
516. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
517. Suur mullauss
518. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
519. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
520. Suurallikas
521. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
522. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
523. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
524. Sõnnikuuss
525. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
526. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
527. Südvester
528. Sünkraid (Amblyraja)
529. Süvahaid (Centroscymnus)
530. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
531. Süvaraid (Bathyraja)
532. Šelfihaid (Halaelurus)
533. Zoobentos
534. Taaliku sadam
535. Tabadusekepp
536. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
537. Tainas angerjapüügiks
538. Tallinna Kalakombinaat
539. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
540. Tallinna Merekolledž
541. Tamm, Friedrich
542. Tamula järv (Tamla järv)
543. Tatrakakud
544. Temera (Temera hardwickii)
545. Tempura
546. Tiit Hunt. Eesti kalad
547. Tintlased (Osmeridae)
548. Tippviidikad (Alburnoides)
549. Tobiased (Ammodytes)
550. Tooder
551. Traaler
552. Traalnoot
553. Traalpüük
554. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
555. Triivpüük
556. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
557. Trullinglased (Nemacheilidae)
558. Trullingud (Barbatula)
559. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
560. Tuletorn
561. Tume vihmauss
562. Tumehaid (Etmopterus)
563. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
564. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
565. Tursad (Gadus)
566. Tursamaks
567. Tursamaksa konserveerimine
568. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
569. Tuul
570. tuulekala (pärimus)
571. Tuur
572. Tuurlased (Acipenseridae)
573. Tõugjärv (Küünjärv)
574. Tõugussaare raba laugas
575. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
576. Tääkraid (Urotrygon)
577. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
578. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
579. Tömpninad (Pimephales)
580. Ukraina (baaslaev)
581. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
582. Unadon
583. Und
584. Undiin
585. Urbukse järv (Urbuse järv)
586. Ussikonks (säärekidadega konks)
587. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
588. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
589. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
590. Väitskõhud (Parachela)
591. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
592. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
593. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
594. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
595. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
596. Valgeninahai (Nasolamia velox)
597. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
598. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
599. Vasarhaid (Sphyrna)
600. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
601. Vastne
602. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
603. vesikond
604. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
605. Vihmauslased (Lumbricidae)
606. Vihmauss (liigid)
607. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
608. Viitina kuurits
609. Vimb (Vimba vimba)
610. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
611. Vinkelhaid (Oxynotus)
612. Vinnutatud räimed
613. Viru alamvesikond
614. Viuraid (Aetomylaeus)
615. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
616. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
617. Võldas (Cottus gobio)
618. Võrtsjärve alamvesikond
619. Väheharjasussid
620. Vähilaadsed
621. väike meriahven (Sebastes viviparus)
622. Väike ogahai (Squalus blainville)
623. Väike saagrai (Pristis clavata)
624. väike tobias (nigli, väiketobias)
625. Väikeraid (Rajella)
626. Väikesuulest (Microstomus kitt)
627. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
628. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
629. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
630. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
631. Vöötninad (Rhinichthys)
632. Õlikook
633. Õngekonksu ajaloost
634. Õngitsemine+
635. Õnne lõhe
636. Äntu järved
637. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
638. Ülemiste järv
639. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
640. Yam (mere ja kaose jumal)

Süvaraid (Bathyraja)

Süvaraid (Bathyraja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) selts iüksuimrailaste (Arhynchobatidae) sugukonnast. Vene глубоководные скаты. Kõikides ookeanides. Võivad elada sügavamal kui 2900 m. Pikkus kuni 161 cm. Enamusel liikidest on nahk kaetud ogadega, mis on sageli rivis piki selgroogu. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonnas on 54 liiki (FishBase, 2019):

Bathyraja abyssicola (Gilbert, 1896) (Deep-sea skate) – vagumiku süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas: Venemaa vetes (Beringi ja Ohhota meri, Kuriilid), Jaapani Vaikse ookeani poolsel rannikul ja Briti Columbiast (Kanada) kuni Mehhikoni. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 362-2910 m. Pikkus kuni 157 cm. Hallist lillakaspruunini. Toitub kaladest, kalmaaridest, vähilaadsetest. Inimkasutust ei leia.


Vagumiku süvarai

Bathyraja aguja (Kendall & Radcliffe, 1912) (Aguja skate) – aguja süvarai. Endeeme liik Vaikse ookeani kaguosas Peruu (Point Aguja) vetes. Tabatud vaid mõni üksik isend. Mereveeline, batüdemersaalne, holotüüp püüti 981 m sügavuselt, selle pikkus oli 48 cm.


Aguja süvarai

Bathyraja albomaculata (Norman, 1937) (White-dotted skate) – valgetäpiline süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Guamblini saare juures (Tšiili); Edelea-Atlandis Patagoonia ja Falklandi saarte vetes, ka Uruguai vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 130-434 m. Pikkus kuni 96 cm. Pealt hall, rohkete heledate ja tumedate täppidega. Toitub põhjaelulistest vähilaadsetest ja hulkharjasussidest. Neid on püütud töönduslikult; praegu kehtib piirkonnas railaadsete püügi moratoorium. Seisund: ohustatud.


Valgetäpiline süvarai

Bathyraja aleutica (Gilbert, 1896) (Aleutian skate) – aleuudi süvarai. Jaapani põhjaosast Aleuudi saarteni ja Alaska kaguosani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 15-1602 m. Pikkus kuni 161 cm. Mass kuni 23,1 kg. Rumehall või tumepruun, vahel hägusate heledamate laikudega; alt valge, servadelt hallikas, vahel tumedate täppidega. Toitub peamiselt põhjaelulistest vähilaadsetest. Mõningane püügihuvi. Liik ei ole ohustatud.


Aleuudi süvarai

Bathyraja andriashevi Dolganov, 1985 (Little-eyed skate) – väikesilm-süvarai. Vaikse ookeanis Venemaa (Ohhoota meri, Kuriilid), Jaapani ja Indoneesia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 1390-2004 m. Pikkus kuni 75,6 cm (teisal 120 cm). Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Bathyraja bergi Dolganov, 1983 (Bottom skate) – Bergi süvarai. Venemaa (Kuriilid), Jaapani ja Lõuna-Korea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, 300-1800 m sügavusel. Pikkus kuni 102 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Bergi süvarai

Bathyraja brachyurops (Fowler, 1910) (Broadnose skate) – lainina-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas ja Edela-Atlandis Tšiilist Argentiinani ning Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 81-313 m. Pikkus kuni 64,2 cm (teistel andmetel kuni 125 cm). Rinnauimedel võib olla 2 suurt silmlaiku. Toitub noorena põhjaelulistest vähilaadsetest ja hulkharjasussidest, täiskasvanuna peamiselt kaladest. Püütakse sihipäraselt, Falklandil moodustab kuni 20% kogusaakidest. Liik ei ole ohustatud.


Lainina-süvarai

Bathyraja caeluronigricans Ishiyama & Ishihara, 1977 (Purple-black skate) – lillakasmust süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani põhjavetes ja Venemaa vetes (Ohhota meri, Kuriilid). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 200-400 m. Laius kuni 74,4 cm, pikkus kuni 126 cm. Pealt lillakaspruun, alt hele ja sile. Toitub kaladest ja peajalgsetest. Püütakse mõnevõrra Jaapanis.


Lillakasmust süvrai

Bathyraja cousseauae Díaz de Astarloa & Mabragaña, 2004 (Joined-fins skate) – Cousseau süvarai. Edela-Atlandis Patagoonia põhjaosas ja Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, mandrilava välissserval sügavustel 119-28 m. Pikkus kuni 86 cm (teistes andmestikes kuni 120 cm). Pealt liivakaspruun rohkete heledate ja tumedate täppidega. Mõningane püügihuvi. Seisund: ohulähedane.


Cousseau süvarai

Bathyraja diplotaenia (Ishiyama, 1952) (Dusky-pink skate) – tumeroosa süvarai. Endeemne liik Hokkaido (Jaapan) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 400-800 m. Pikkus kuni 87,7 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud. 

Bathyraja eatonii (Günther, 1876) (Eaton's skate) – Eatoni süvarai. Lõuna-Jäämere vetes, laialdaselt (varasemalt peetud circumantarktiliseks); ka Vaikses ookeanis Rossi meres ja Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, 200-300 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (andmestikes ka 120 cm). Sihipäraselt ei püüta.



Bathyraja fedorovi Dolganov, 1985 (Cinnamon skate) – kaneelpruun süvarai. Vaikse ookeani loodeosas: Ohhoota meri, Jaapani Vaikse ookeani poolne rannik. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 447-2025 m Pikkus kuni 73,3 cm (mõnedes andmestikes kuni 150 cm). Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud. 

Bathyraja griseocauda (Norman, 1937) (Graytail skate) – hallsaba-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas ja Edela-Atlandis Lõuna-Ameerika vetes Uruguaist Patagooniani, ka Falklandi saartel; Lõunaookeanis Scotia ahelikust Lõuna-Shetlandi saarte ja Antarktika poolsaareni. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 94-585 m Pikkus (ketta laius?) kuni 49 cm (teisal andmestikes kuni 157 cm). Pealt mustjaspruun, kaetud soomustega, ogad puuduvad. Alt kollakas mõne tumeda laiguga saba lähedal. Püütakse sihipäraselt (Falklandi saartel kuni 24% kogusaakidest). Seisund: eriti ohustatud.



Bathyraja hesperafricana Stehmann, 1995 (West African skate) – lääneaafrika süvarai. Ida-Atlandi keskosas Aafrika läänerannikul Mauritaaniast kuni Gabonini. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 750-2000 m. Pikkus kuni 34,2 cm. Sihipärselt ei püüta. 

Bathyraja interrupta (Gill & Townsend, 1897) (Sandpaper skate) – beringi süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas: Beringi mere idaosas, Alaska lahes, võimalik ka Aleuudi sartel, Ameerika rannikul kuni Cortezi madalani Kalifornia lõunaosas (USA). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavutel 23-1500 m. Pikkus kuni 86 cm. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Pealt sinakasmust, alt valge. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Beringi süvarai

Bathyraja irras aHureau & Ozouf-Costaz, 1980 (Kerguelen sandpaper skate) – kergueleni süvarai. Lõuna-Jäämeres Kergueleni saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 565-1218 m. Pikkus kuni 120 cm. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: ohulähedane.


Kergueleni süvarai

Bathyraja ishiharai Stehmann, 2005 – Ishihara süvarai. India ookeani idaosas Edela-Austraalia vetes, levila katkendlik. Mereveeline, demersaalne, kuni 2300 m sügavusel. Pikkus kuni 123 cm. Sihipäraselt ei püüta.


Ishihara süvarai

Bathyraja isotrachys (Günther, 1877) (Raspback skate) – raspel-süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Ohhoota merest kuni Jaapani lõunaosani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 370-2000 m. Pikkus kuni 76,2 cm. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Raspel-süvarai

Bathyraja leucomelanos Iglésias & Lévy-Hartmann, 2012 (Domino Skate) – mustvalge süvarai. Vaikse ookeani edelaosas Korallimeres (Uus-Kaledoonia läheduses). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 953-1022 m. Pikkus kuni 88,8 cm. Pealt kaetud üleni väikeste peenikeste ogadega, alt sile. Pealt valge, musta äärisega. Sihipäraselt ei püüta.


Mustvalge süvarai

Bathyraja lindbergi Ishiyama & Ishihara, 1977 (Commander skate) – Lindbergi süvarai. Vaikse ookeani põhjaosas Ohhoota meres ja Beringi meres. Mereveeline, demersaalne, kuni 2000 m sügavusel. Pikkus kuni 60,7 cm. Pealt tume. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Lindbergi süvarai

Bathyraja longicauda (F. de Buen, 1959) (Slimtail skate) – pikksaba-süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, 580-735 m sügavusel. Pikkus kuni 29,2 cm. Sihipäraselt ei püüta.

Bathyraja maccaini Springer, 1971 (McCain's skate) – McCaini süvarai. Lõunaookeanis: Orkney saared, Lõuna-Shetlandi saared Weddelli meri, Rossi meri ja ka mujal. Vaikses ookeanis Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 167-500 m. Pikkus kuni 120 cm. Sihipäraselt ei püüta, kuid sageli tabatakse kaaskalana. Liik ei ole ohustatud.



Bathyraja macloviana (Norman, 1937) (Patagonian skate) – patagoonia süvarai. Edela-Atlandis Uruguai, Argentiina ja Tšiili vetes, ka Falklandi saartel. Mereveeline, demersaalne, kuni 514 m sügavusel. Pikkus kuni 77 cm. Pealt hall või liivapruun, sdageli tumedate laikudega. Toitub põhjaelulistest vähilaadsetest ja luukaladest. Moodustab suuri parvi, püütakse töönduslikult, tänapäeval Falklandil püük limiteeritud. Seisund: ohulähedane.



Bathyraja maculata Ishiyama & Ishihara, 1977 (White-blotched skate) – laiguline süvarai. Vaikse ookeani loodeosas Beringi meres, Ohhota meres, Kuriili saarte juures, ka Jaapani vetes ja Alaskal ning Aleuudi saarte juures. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 70-1193 m. Pikkus kuni 115 cm. Toitub kaladest, krabidest, krevettidest, kalmaaridest ja kaheksajalgadest. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Laiguline süvarai

Bathyraja magellanica (Philippi {Krumweide}, 1902) (Magellan skate) – magalhãesi süvarai. Vaikse ookeani kaguosas Magalhãesi väinas Tšiilist kuni Argentiinani; Edela-Atlandis Argentiina ja Falklandi saarte vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 51-600 m. Pikkus kuni 105 cm. Pealt tuhkhall, rohkete tumedate täppide ja triipudega., mis moodustavad ringe, alt hele. Toitub vähilaadsetest, hulkharjasussidest ja kaladest. Sihipäraselt ei püüta, esinevad võrdlemisi harvalt.


Magalhãesi süvarai

Bathyraja mariposa Stevenson, Orr, Hoff & McEachran, 2004 (Butterfly skate) – liblik-süvarai. Põhja-AtlandisBeringi meres ja Aleuudi saarte juures. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 90-448 m. Pikkus kuni 76 cm. Keha kaetud pealt väikeste soomustega. Sihipäraselt ei püüta.


Liblik-süvarai

Bathyraja matsubarai (Ishiyama, 1952) (Dusky-purple skate) – Matsubara süvarai. Kirde-Atlandis Põhja-Jaapani vetes, Ohhoota meres, Komandori ja Aleuudi saarte juures, Alaska vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 120-2000 m. Pikkus kuni 126 cm. Pealt tumehall või hallikaspruun, alt märksa heledam. Toitub vähilaadsetest ja kaladestm samuti kaheksajalgadest. Sihipäraselt ei püüta.


Matsubara süvarai

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Süvaraid (Bathyraja) 2
Üksuimrailased (Arhynchobatidae)




Hotmedia.ee