Otsingu tulemused:

1. Ähmlaik-teravsabaangerjas (Ophichthus hyposagmatus)
2. Aafrika jäserai (Cruriraja hulleyi)
3. aeratsioon
4. Ahasuim-teravsabaangerjas (Ophichthus stenopterus)
5. Ainuõõssed (Coelenterata)
6. Akagera mokkparrak (Labeobarbus claudinae)
7. Alaska süvarai (Bathyraja parmifera)
8. Alleni teravsabaangerjas (Ophichthus alleni)
9. Allikajärv (Peraküla Allikajärv, Allikjärv, Tantsujärv)
10. Ameerika härjapearai (Rhinoptera bonasus)
11. Andamani jäserai (Cruriraja andamanica)
12. Antilli teravsabaangerjas (Ophichthus spinicauda)
13. Asu järv (Taagepera Asu järv)
14. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
15. Atlandi nokistont (Rhinochimaera atlantica)
16. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
17. Atlantise jäserai (Cruriraja atlantis)
18. Austraalia härjapearai (Rhinoptera neglecta)
19. Batik-ebalameuim (Pseudohomaloptera batek)
20. Bigelowi väikerai (Rajella bigelowi)
21. Biwa idarünt (Biwia zezera)
22. Bonaparte'i teravsabaangerjas (Ophichthus bonaparti)
23. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
24. Brasiilia härjapearai (Rhinoptera brasiliensis)
25. Brasiilia sumerai (Malacoraja obscura)
26. Brasiilia taarnarai (Gurgesiella dorsalifera)
27. Brasiilia teravsabaangerjas (Ophichthus brasiliensis)
28. Brasiilia väikerai (Rajella sadowskii)
29. Cadenati jäserai (Cruriraja cadenati)
30. Challengeri väikerai (Rajella challengeri)
31. Chebera napplõug (Garra chebera)
32. Colombia teravsabaangerjas (Ophichthus melope)
33. Compagno helerai (Leucoraja compagnoi)
34. Coromandeli iliša (Ilisha filigera)
35. Cuanza aafrikaparrak (Enteromius brevilateralis)
36. dorsolateraalne
37. Ebalameuimed (Pseudohomaloptera)
38. Eera järved
39. Elera paelangerjas (Muraenichthys elerae)
40. Erabo-teravsabaangerjas (Ophichthus erabo)
41. Erak-partangerjas (Nettastoma solitarium)
42. Erastvere järv
43. Eren / Eran / Neren (lesgide veejumal)
44. Euroopa meritont (Chimaera monstrosa)
45. Evermanni teravsabaangerjas (Ophichthus lithinus)
46. Fera siig (Coregonus fera)
47. Florida manhua (Jenkinsia stolifera)
48. Fowleri teravsabaangerjas (Ophichthus fowleri)
49. Galapagose teravsabaangerjas (Ophichthus arneutes)
50. Galapagose väikerai (Rajella eisenhardti)
51. Giglioli vaal (Amphiptera pacifica)
52. Gomesi teravsabaangerjas (Ophichthus gomesii)
53. Hõberasboora (Rasbora argyrotaenia)
54. Haarduimed (Metahomaloptera)
55. Haietlik (piksemadu nutka mütoloogias; Põhja-Ameerika looderannik)
56. Hainani linihink (Liniparhomaloptera qiongzhongensis)
57. Hallikas väikerai (Rajella ravidula)
58. Halmahera huulhai (Hemiscyllium halmahera)
59. Harilik ebalameuim (Pseudohomaloptera vulgaris)
60. Harilik teravsabaangerjas (Ophichthus apicalis)
61. Hariuim-teravsabaangerjas (Ophichthus altipennis)
62. Havai teravsabaangerjas (Ophichthus kunaloa)
63. Heleraid (Leucoraja)
64. Hiina kivikarbik (Procypris mera)
65. Hiina köbertrulling (Triplophysa pseudoscleroptera)
66. Hiiu torupillimees mererahva pulmas (pärimus; Loorits)
67. Hink Cobitis sipahilerae
68. Humanni teravsabaangerjas (Ophichthus humanni)
69. Hunani linihink (Liniparhomaloptera macrostoma)
70. Hõbedane meritont (Chimaera phantasma)
71. Hõreoga-väikerai (Rajella paucispinosa)
72. Härjapearaid (Rhinoptera)
73. Hülgeraud
74. Ida-pakssabarai (Trygonoptera imitata)
75. Idahiina teravsabaangerjas Ophichthus tchangi)
76. Igikare hõbeteib (Notropis semperasper)
77. Ikepera järv (pärimus)
78. Ikepera oja
79. Ikeperä järv (Ikepera järv, Tikepera järv, Metsamatsi järv)
80. India peitsilmangerjas (Caecula pterygera)
81. India uurikangerjas (Bascanichthys deraniyagalai)
82. Indoneesia teravkoon-astelrai (Telatrygon biasa)
83. Indoneesia väikerai (Rajella annandalei)
84. Iraani teib (Leuciscus gaderanus)
85. Irvik-teravsabaangerjas (Ophichthus hirritus)
86. Itaalia teravsabaangerjas (Ophichthus maculatus)
87. Jõllsilm-teravsabaangerjas (Ophichthus megalops)
88. Jaapani teravsabaangerjas (Ophichthus asakusae)
89. Jaava härjapearai (Rhinoptera javanica)
90. Jiao Ren (mererahvas Hiina bestiaariumides)
91. Johore uuslameuim (Neohomaloptera johorensis)
92. Jutiline lameuim (Homaloptera bilineata)
93. Jõerailased (Potamotrygonidae)
94. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
95. Jäseraid (Cruriraja)
96. Kaerahelbed õngesöödana
97. Kaksikud ja lõhed looderanniku indiaanlastel
98. Kakstoon-teravsabaangerjas (Ophichthus bicolor)
99. Kalifornia teravsabaangerjas (Ophichthus triserialis)
100. Kalimantani kääbusrasboora (Boraras merah)
101. Kalkuim-köbertrulling (Triplophysa scleroptera)
102. Kare härjapearai (Rhinoptera adspersa)
103. Kare oganinarai (Brochiraja spinifera)
104. Karenina-jäserai (Cruriraja parcomaculata)
105. Karesaba-jäserai (Cruriraja rugosa)
106. Karesaba-väikerai (Rajella caudaspinosa)
107. Kareselg-sumerai (Malacoraja spinacidermis)
108. Karreri päisangerjas (Parabathymyrus karrerae)
109. Kerakalalased (Tetraodontidae)
110. Kerakalalised (Tetraodontiformes)
111. Kerala idamaimik (Oreichthys incognito)
112. Kerala kardsilm (Amblypharyngodon melettinus)
113. Kerala kivitrulling (Nemacheilus keralensis)
114. Kerala luumokk (Osteochilus longidorsalis)
115. Kerala mägiparrak (Hypselobarbus kurali)
116. Kerala mägipuntius (Sahyadria chalakkudiensis)
117. Kerala pardpuntius (Barbodes wynaadensis)
118. Kerala pethia (Pethia muvattupuzhaensis)
119. Kerala puntius (Puntius dolichopterus)
120. Kerama sileangerjas (Apterichtus keramanus)
121. Keskaafrika aafrikaparrak (Enteromius humeralis)
122. Keskatlandi väikerai (Rajella kukujevi)
123. Kirev helerai (Leucoraja wallacei)
124. Kirsspunane helkteibik (Luxilus cerasinus)
125. Kollane pakssabarai (Trygonoptera galba)
126. Konksu teravik ja kida
127. Konksude numeratsioon
128. Korallimere jämesabarai (Urolophus piperatus)
129. Kreffti sumerai (Malacoraja kreffti)
130. Kuldjas härjapearai (Rhinoptera steindachneri)
131. Kuning-teravsabaangerjas (Ophichthus rex)
132. Kurd-teravsabaangerjas (Ophichthus rugifer)
133. Kuuba jäserai (Cruriraja poeyi)
134. Kuuslaik-ebalameuim (Pseudohomaloptera sexmaculata)
135. Kõnnujärv (Kadaka järv, Kõrgeraba järv)
136. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
137. Kõveratipuline konks (nokk-konks)
138. Kägu-helerai (Leucoraja naevus)
139. Lõherahvad
140. Lüheldane teravsabaangerjas (Ophichthus brevicaudatus)
141. Lühikoon-teravsabaangerjas (Ophichthus brevirostris)
142. Lühilakk-liimukangerjas (Phaenomonas cooperae)
143. Lühipea-teravsabaangerjas (Ophichthus marginatus)
144. Lühiuim-teravsabaangerjas (Ophichthus brachynotopterus)
145. Lahepera järv (Lahe järv)
146. Laiguline helerai (Leucoraja leucosticta)
147. Laikuim-pisikarbik (Cyprinella spiloptera)
148. Laisilm-teravsabaangerjas (Ophichthus macrops)
149. Laiuim-liibhink (Hemimyzon macroptera)
150. Lakk-teravsabaangerjas Ophichthus urolophus)
151. Lameuim-mägirünt (Psilorhynchus homaloptera)
152. Lameuimed (Homaloptera)
153. Langtso paljaskarbik (Gymnocypris scleracanthus)
154. Lateraalsed märgid
155. Leht-väikerai (Rajella fyllae)
156. Leonardi ebalameuim (Pseudohomaloptera leonardi)
157. Leopard-koontrulling (Oxynoemacheilus panthera)
158. Leopard-süvarai (Bathyraja panthera)
159. Leopard-väikerai (Rajella leoparda)
160. Libliklaik-süvarai (Bathyraja papilionifera)
161. Limkoy teravsabaangerjas (Ophichthus limkouensis)
162. Linihingud (Liniparhomaloptera)
163. Lodev nansenikala (Nansenia tenera)
164. Losera-kihvtrissa (Odaxothrissa losera)
165. Luits-nokistont (Rhinochimaera africana)
166. Lusitaania härjapearai (Rhinoptera marginata)
167. Lääne-pakssabarai (Trygonoptera mucosa)
168. Lääneaafrika süvarai (Bathyraja hesperafricana)
169. Lühiuim-köbertrulling (Triplophysa brachyptera)
170. Madaluim-udeangerjas (Cirrhimuraena tapeinoptera)
171. Maia-helerai (Leucoraja caribbaea)
172. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
173. Malai lameuim (Homaloptera parclitella)
174. Maldiivi teravsabaangerjas (Ophichthus genie)
175. Malihkaia (Malihkaia aligera)
176. Malta helerai (Leucoraja melitensis)
177. Manila teravsabaangerjas (Ophichthus manilensis)
178. Mask-pakssabarai (Trygonoptera personata)
179. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
180. Menezesi teravsabaangerjas (Ophichthus menezesi)
181. Merihein (Zostera)
182. Meritondid (Chimaera)
183. Mesefen (gruusia mererahvas)
184. Mesopotaamia turb (Squalius berak)
185. Mintaid (Theragra)
186. Muda-teravsabaangerjas (Ophichthus rutidoderma)
187. Mustalapiline teravsabaangerjas (Ophichthus ophis)
188. Mustjas väikerai (Rajella nigerrima)
189. Mustjärv (Peraküla Mustjärv; Nõva Mustjärv)
190. Mustpoorjas teravsabaangerjas (Ophichthus melanoporus
191. Nelipoor-teravsabaangerjas (Ophichthus tetratrema)
192. Niituim-antšoa (Anchoa filifera)
193. Nokistondid (Rhinochimaera)
194. Nujiangi poorpuntius (Poropuntius opisthoptera)
195. Nõgi-väikerai (Rajella fuliginea)
196. Ogasilm-sumerai (Malacoraja senta)
197. Oja-lameuim (Homaloptera ogilviei)
198. Oja-linihink (Liniparhomaloptera disparis)
199. Omaani härjapearai (Rhinoptera jayakari)
200. Omei haarduim (Metahomaloptera omeiensis)
201. Ovaal-pakssabarai (Trygonoptera ovalis)
202. Paapulpea-käärtrull (Schistura papulifera)
203. Pakssabaraid (Trygonoptera)
204. Peen teravsabaangerjas (Ophichthus apachus)
205. Peruu liblikrai (Gymnura afuerae)
206. Peräjärv (Ähijärve Peräjärv, Ähi Perajärv)
207. Perätsjärv (Peratsjärv, Peratjärv)
208. Pfeifferi kivitrulling (Nemacheilus pfeifferae)
209. Pikane järv (Tuksi järv, Pikkana järv, Soonde järv, Peraküla järv)
210. Pikk nõidangerjas (Venefica procera)
211. Pikksaba-haarduim (Metahomaloptera longicauda)
212. Pikkuim-teravsabaangerjas (Ophichthus mecopterus)
213. Pikkuim-vigelhin (Vaillantella euepiptera)
214. Pikkuim-viikangerjas (Scolecenchelys macroptera)
215. Pipar-saagsabahai (Galeus piperatus)
216. Piparkiri-ogasilm (Pangio piperata)
217. Piprakirju mägirünt (Psilorhynchus piperatus)
218. Pisipoorjas teravsabaangerjas (Ophichthus microstictus)
219. Pointoni teravkõht (Oxygaster pointoni)
220. Porimokk-teravsabaangerjas Ophichthus aniptocheilos)
221. Pruunikas teravsabaangerjas (Ophichthus unicolor)
222. Punase mere teravsabaangerjas (Ophichthus echeloides)
223. Purisanaagia (Sanagia velifera)
224. Purpurkõht-väikerai (Rajella purpuriventralis)
225. Pärimus: Peratjärv
226. Pärlitera-astelrai (Fontitrygon margaritella)
227. Päästjärv (Perajärv)
228. Redelangerjas (Scalanago lateralis)
229. Regani ebalameuim Pseudohomaloptera tatereganii)
230. Roosa teravsabaangerjas (Ophichthus roseus)
231. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
232. Rosett-helerai (Leucoraja garmani)
233. Rotund-teravsabaangerjas (Ophichthus rotundus)
234. Rästik-merilohe (Echiichthys vipera)
235. Säravpea-sisalangerjas (Saurenchelys fierasfer)
236. Sünk teravsabaangerjas (Ophichthus aphotistos)
237. Sünkvöötjas teravsabaangerjas (Ophichthus frontalis)
238. Saagselg-helerai (Leucoraja pristispina)
239. Sadul-lameuim (Homaloptera orthogoniata)
240. Sale käärtrull (Schistura procera)
241. Sale teravsabaangerjas (Ophichthus serpentinus)
242. Sarviline napplõug (Garra cornigera)
243. Savikoja paisjärv (Savikoja veehoidla, Erala paisjärv)
244. Segavööt-lameuim (Homaloptera confuzona)
245. Shao teravsabaangerjas (Ophichthus shaoi)
246. Sierraleone teravsabaangerjas (Ophichthus leonensis)
247. Siil-helerai (Leucoraja erinacea)
248. Silenina-jäserai (Cruriraja durbanensis)
249. Silinderjas teravsabaangerjas (Ophichthus cylindroideus)
250. Silmik-helerai (Leucoraja ocellata)
251. Silmik-lameuim (Homaloptera ocellata)
252. Silmik-teravsabaangerjas (Ophichthus polyophthalmus)
253. Singapuri teravsabaangerjas (Ophichthus singapurensis)
254. Sinivaal (Balaenoptera musculus)
255. Sisiutl (meremadu Põhja-Ameerika looderanniku mütoloogias)
256. Siugjas teravsabaangerjas (Ophichthus longipenis)
257. Somaali teravsabaangerjas (Ophichthus ishiyamorum)
258. soolajärv (mineraaljärv)
259. Sulawesi teravsabaangerjas (Ophichthus celebicus)
260. Sumeraid (Malacoraja)
261. Suudmeiliša (Ilisha megaloptera)
262. Suuroga-väikerai (Rajella barnardi)
263. Suursilm-teravsabaangerjas (Ophichthus grandoculis)
264. Suuruim-teravsabaangerjas (Ophichthus macrochir)
265. Süva-väikerai (Rajella bathyphila)
266. Šagrään-helerai (Leucoraja fullonica)
267. Tähniline teravsabaangerjas (Ophichthus puncticeps)
268. Täpikjoon-teravsabaangerjas (Ophichthus omorgmus)
269. Tõmmu teravsabaangerjas (Ophichthus pullus)
270. Tömpkoon-linihink (Liniparhomaloptera obtusirostris)
271. Tšiili teravsabaangerjas (Ophichthus remiger)
272. Taanduim-teravsabaangerjas (Ophichthus retrodorsalis)
273. Tellispruun pakssabarai (Trygonoptera testacea)
274. Temera (Temera hardwickii)
275. Terashall pisikarbik (Cyprinella whipplei)
276. Terastriip-hõbeteib (Notropis chalybaeus)
277. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
278. Teravhammas-nugishai (Triakis scyllium)
279. Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
280. Teravkõhud (Oxygaster)
281. Teravkoon-astelrai (Telatrygon acutirostra)
282. Teravkoon-lauskmokk (Neolissochilus acutirostris)
283. Teravkoon-mokkparrak (Labeobarbus acutirostris)
284. Teravkoon-naaskelangerjas (Ophisurus macrorhynchos)
285. Teravkoon-poorpuntius (Poropuntius consternans)
286. Teravkoon-tiibrai (Dipturus oxyrinchus)
287. Teravkoon-viikangerjas (Scolecenchelys acutirostris)
288. Teravkoonangerjas (Oxyconger leptognathus)
289. Teravlõug-nuudelkala (Salanx prognathus)
290. Teravnina-hõbeteib (Notropis oxyrhynchus)
291. Teravnina-jõetrissa (Potamothrissa acutirostris)
292. Teravnina-piugangerjas (Ichthyapus acuticeps)
293. Teravnina-sileangerjas (Apterichtus klazingai)
294. Teravnina-teib (Leuciscus oxyrrhis)
295. Teravoga-nöbirai (Okamejei acutispina)
296. Teravpea-devaario (Devario acuticephala)
297. Teravpea-krihveltrull (Homatula acuticephala)
298. Teravpea-käärtrull (Schistura acuticephala)
299. Teravpea-mokkparrak (Labeobarbus acuticeps)
300. Teravpea-sõõrhuul (Sinocyclocheilus oxycephalus)
301. Teravsaba-nokisangerjas (Rhynchoconger ectenurus)
302. Teravsaba-odaangerjas (Myrichthys breviceps)
303. Teravsaba-sisalangerjas Saurenchelys stylura)
304. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
305. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
306. Teravuim-karpkala (Cyprinus acutidorsalis)
307. Teravuim-koolmekala (Erimyzon tenuis)
308. Teravuim-nugishai (Triakis acutipinna)
309. Teravuim-rünt (Gobio acutipinnatus)
310. Teravuim-turblepits (Zacco acutipinnis)
311. Tessaalia rünt (Gobio feraeensis)
312. Tikand-lasnuim (Sewellia albisuera)
313. Tomio teravsabaangerjas (Ophichthus tomioi)
314. Tont-väikerai (Rajella dissimilis)
315. Triipsaba-teravkõht (Oxygaster anomalura)
316. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
317. Tsuchida teravsabaangerjas (Ophichthus tsuchidae)
318. Tuamotu teravsabaangerjas (Ophichthus congroides)
319. Tumeuim-teravsabaangerjas (Ophichthus zophochir)
320. Tähniline helerai (Leucoraja lentiginosa)
321. Täppuim-käärtrull (Schistura spiloptera)
322. Udenina-teravsabaangerjas (Ophichthus mystacinus)
323. Uuskaledoonia teravsabaangerjas (Ophichthus exourus)
324. Uuskerala mägiparrak (Hypselobarbus keralaensis)
325. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
326. Väikesuu-lämpuim (Parhomaloptera microstoma)
327. Võrkjas mureen (Muraena retifera)
328. Vöödiline sardiinike (Harengula humeralis)
329. Vöödiline teravsabaangerjas (Ophichthus fasciatus)
330. Vöötpea-teravsabaangerjas (Ophichthus cephalozona)
331. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
332. Vaikse ookeani nokistont (Rhinochimaera pacifica)
333. Valgekoon-väikerai (Rajella lintea)
334. Valgenina-odaangerjas (Myrichthys paleracio)
335. Valgerai (Rostroraja alba)
336. Valgerant-kilbikhai (Parmaturus albimarginatus)
337. Valgerant-saabelmureen (Enchelycore schismatorhynchus)
338. Valgerant-silepeamureen (Gymnothorax albimarginatus)
339. Valgeuim-ehisangerjas (Callechelys leucoptera)
340. Valgeuim-lahitshai (Hemitriakis leucoperiptera)
341. Vanuatu teravsabaangerjas (Ophichthus lentiginosus)
342. Verekarva teravsabaangerjas (Ophichthus cruentifer)
343. Vietnami linihink (Liniparhomaloptera monoloba)
344. viljatera [kirptirk]
345. Virginia helerai (Leucoraja virginica)
346. Väike oganinarai (Brochiraja microspinifera)
347. Väikeraid (Rajella)
348. Woo teravsabaangerjas (Ophichthus woosuitingi)
349. Ümar helerai (Leucoraja circularis)
350. Ümaruim-köbertrulling (Triplophysa coniptera)
351. Yucatani helerai (Leucoraja yucatanensis)
352. Yunnani ebalameuim (Pseudohomaloptera yunnanensis)

Väikeraid (Rajella)

Väikeraid (Rajella), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) seltsi railaste (Rajidae) sugukonnast. Põhjaelulised, suurte rombikujuliste rinnauimedega. Saba pikk ja peenike. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Pikkus kuni 123 cm. Atlandi, India ja Vaikses ookeani mandrilavadel ja -nõlvadel kuni 4156 m sügavusel. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonnas on 18 liiki (FishBase, 2019):

Rajella annandalei M. C. W. Weber, 1913 (Annandale's skate) – indoneesia väikerai. Vaikses ookeanis Indoneesia idavetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 400-830 m. Pikkus kuni 33 cm. Püügihuvi puudub.


Indoneesia väikerai

Rajella barnardi Norman, 1935 (Bigthorn skate) – suuroga-väikerai. Ida-Atlandis Mauritaaniast kuni LAVini. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 170-1700 m. Pikkus kuni 70 cm. Pealt helehall, kaetud ogadega; alt valge tumedate laikudega. Toitub väikestest vähilaadsetest, kalmaaridest, hulkharjasussidest.Püügihuvi puudub.

Rajella bathyphila Holt & Byrne, 1908 (Deep-water ray) – süva-väikerai. Atlandi ookean: Kanada, USA, Gröönimaa, Island, Taani, Iirinaa, Biskaia laht, Rio de Oro (Lääne-Sahara). Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 600-2300 m (enamasti 1300-1400 m). Pikkus kuni 90 cm. Pealt helepruun, alt valge; mõned isendid üleni valged. Toitub väikestest vähilaadsetest, kalmaaridest, hulkharjasussidest. Püügihuvi puudub.


Süva-väikerai

Rajella bigelowi Stehmann, 1978 (Bigelow's ray) – Bigelowi väikerai. Ida-Atlandis Rockalli süvikus, Biskaia lahe põhjaosas, Maroco põhjaosas, Assooridel, Lääne-Sahara vetes; Lääne-Atlandis Newfaundlandi madalikust lõuna poole kuni Mehhiko lahe loodeosani. Mereveeline, batüdemersaalne, Mandrinõlval ja abüssaaltasandikul sügavustel 650-4156 m (enamasti sügavamal kui 1500 m). Pikkus kuni 55 cm. Pealt helepruun, alt valge; mõned isendid üleni valged. Toitub väikestest vähilaadsetest, kalmaaridest, hulkharjasussidest. Püügihuvi puudub.


Bigelowi väikerai

Rajella caudaspinosa von Bonde & Swart, 1923 (Munchkin skate) – karesaba-väikerai. Kagu-Atlandis Namiibiast LAVini. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 310-718 m. Pikkus kuni 32 cm. Hall või pruunikas, tumedate täppidega, alt valge. Saba väga kare. Toitub müsiidiest, pisikaladest ja hulkharjasussidest. Püügihuvi puudub.


Karesaba-väikerai

Rajella challengeri Last & Stehmann, 2008 (Challenger Skate) – Challengeri väikerai. Austraalia vetes Uus-Lõuna-Wales'ist kuni Suure Austraalia laheni. Merteveeline, bentopelaagiline, mandrinõlval sügavustel 860-1500 m. Pikkus kuni 56,1 cm. Püügihuvi puudub.


Challengeri väikerai alt- ja pealtvaates


Rajella dissimilis Hulley, 1970 (Ghost skate) – tont-väikerai. Ida-Atlandis Lääne-Sahara, Namiibia ja LAVi vetes, ka Kanaari saartel. Mereveeline batüdemersaalne, mandrinõlval sügavustel 719-1620 m Pikkus kuni 39 cm. Hallist tumehallini, alapoolel tumedad laigud. Toitub peajalgsetest, müsiididest ja väikestest luukaladest. Püügihuvi puudub.


Tont-väikerai

Rajella eisenhardti Long & McCosker, 1999 (Galápagos grey skate) – galapagose väikerai. Vaikse ookeani kaguosas Galapagose saarte vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 757-907 m. Pikkus kuni 38,5 cm.


Galapagose väikerai röntgenfoto

Rajella fuliginea Bigelow & Schroeder, 1954 (Sooty skate) – nõgi-väikerai. Lääne-Atlandis Prantsuse Guinea vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 732-824 m. Andmed vähesed.


Nõgi-väikerai

Rajella fyllae Lütken, 1887 (Round ray) – leht-väikerai. Kirde-Atlandis Spitsbergenist Norra lõunaveteni, Gröönimaa lõunavetest, Islandist ja Fääri saartest kuni Shetlandi saarteni, Briti saarte läänevetes ja Biskaia laehs; Loode-Atlandis Gröönimaast kuni Nova Scotiani (Kanada). Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 170-2050 m Pikkus kuni 60 cm. „Tiibade“ otsad väga ümarad. Ülapool hallikast tumepruunini, ebakorrapäraste laikudega, alapool valge, „tiibade“ servad hallid või pruunid. Toitub põhjaloomastikust, peamiselt selgrootuist (aerjalgsed, müsiidid). Inimkasutust ei leia.


Leht-väikerai

Rajella kukujevi Dolganov, 1985 (Mid-Atlantic Skate) – keskatlandi väikerai. Väheuuritud liik Loode-Atlandis: 49° 50' N, 29° 33' W. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 750-800 m.


Keskatlandi väikerai

Rajella leoparda von Bonde & Swart, 1923 (Leopard skate) – leopard-väikerai. Ida-Atlandis Guinea, Mauritaania, Senegali, Lõuna-Sahara ja Lääne-Sahara vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilava serval ja mandrinõlval sügavustel 170-1920 m. Hallist pruunini, rohkete täppidega. Pikkus kuni 65 cm. Toitub bentilistest koorikloomadest, hulkharjasussidest, seepiatest, merluusidest.


Leopard-väikerai

Rajella lintea Fries, 1838 (Sailray) – valgekoon-väikerai. Kirde-Atlandis Island, Fääri saared, Norra, Skagerrak; Loode-Atlandis Gröönlandi lääneveed. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 150 1170 m. Pikkus kuni 123 cm. Ülalt ühtlaselt hall, alt valge, „tiibade“ tagumisel serval lai tume vööt ja kloaagi ümber laigud. Toitub põhjaloomastikust. Vähene väljapüük (Island), on ka spordikalaks.


Valgekoon-väikerai alt ja pealtvaates

Rajella nigerrima F. de Buen, 1960 (Blackish skate) – mustjas väikerai. Vaikse ookeani kaguosas Peruu ja Tšiili vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 780-960 m. Pukkus kuni 27, 3 cm.


Mustjas väikerai

Rajella paucispinosa Weigmann, Stehmann & Thiel, 2014 (Sparsely-thorned skate) – hõreoga-väikerai. (Eestikeelse ametliku liiginime puudumisel nimetaud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosas Lõuna-Mosambiigi vetes. Mereveeline, batüpelaagiline, kuni 1230 m sügavusel. Pikkus kuni 47,1 cm. Inimkasutust ei leia.


Hõreoga-väikerai

Rajella purpuriventralis Bigelow & Schroeder, 1962 (Purplebelly skate) – purpurkõht-väikerai. Lääne-Atlandi keskosas Mehhiko lahe põhjaosas ja Lõuna-Ameerika ranniku põhjaosas. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 922 m sügavusel. Pikkus kuni 17, 4 cm. Inimkasutust ei leia.


Purpurkõht-väikerai

Rajella ravidula Hulley, 1970 (Smoothback skate) – hallikas väikerai. Kagu-Atlandis LAVi ja Maroko vetes. Tabatud vaid 3 isendit. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 496-1250 m. Pikkus kuni 70 cm.


Hallikas väikerai

Rajella sadowskii G. Krefft & Stehmann, 1974 (Brazilian skate) – brasiilia väikerai. Edela-Atlandis Brasiilia rannikul ja Vaikse ookeani kaguosas Tšiili rannikul. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 1067-1353 m. Andmed vähesed.


Brasiilia väikerai pealt- ja altvaates

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Railased (Rajidae)