Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. maailma jõed (loend)
336. Madumureenid (Uropterygius)
337. Maggot
338. Majak (kolhoos)
339. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
340. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
341. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
342. Man
343. Mannasöödad
344. Maskraid (Neotrygon)
345. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
346. meduus
347. Merehaigus
348. Merekoletised
349. Meremeeste uskumused
350. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
351. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
352. Merikeellased (Soleidae)
353. Merikogerlased (Sparidae)
354. Merikoha (Sander marinus)
355. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
356. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
357. Meriluts (Brosme brosme)
358. Merineitsi
359. Meripuugid (Scorpaena)
360. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
361. Merisutt (Petromyzon marinus)
362. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
363. Merluusid (Merluccius)
364. Metsprussakas
365. Miiu
366. Moiva (Mallotus villosus)
367. Mokkparrakad (Labeobarbus)
368. Morilased (Moridae)
369. muda
370. Mudaelustik ehk pelon
371. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
372. Mussie (järvekoletis Kanadas)
373. Mussoon
374. Must marliin (Istiompax indica)
375. Mustatäpitõbi
376. Musthaid (Apristurus)
377. Mustjõe alamvesikond
378. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
379. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
380. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
381. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
382. Mõrrapüük
383. Mõõkkala (Xiphias gladius)
384. Mägiründid (Psilorhynchus)
385. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
386. Määr, Aleksander
387. Mölder, August
388. Mügarninad (Hybopsis)
389. Müütilised veeolendid
390. Näkk (eesti)
391. Naaskelraid (Pastinachus)
392. Nahknark (Crassinarke dormitor)
393. Naissaar
394. Narmasmokad (Labeo)
395. Narva veehoidla
396. Nasv
397. Navaaga (Eleginus nawaga)
398. Nelikant-kaldauss
399. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
400. Niituimlutslased (Physidae)
401. Nipsviidikad (Hemiculter)
402. Nirkhailased (Hemigaleidae)
403. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
404. Nokisründid (Microphysogobio)
405. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
406. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
407. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
408. Nugishaid (Triakis)
409. Nuutraid (Himantura)
410. Oad, Jaan
411. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
412. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
413. Ogahaid (Squalus)
414. Ogasilmad (Pangio)
415. Ojamaa (Gotland)
416. Okasturilased (Notacanthidae)
417. Okishaid (Centroscyllium)
418. ondatra (piisamrott, biisamrott)
419. Osmussaar
420. Pakssabaraid (Trygonoptera)
421. Paljaslõuad (Acheilognathus)
422. paneerimine
423. Pardpuntiused (Barbodes)
424. Paunküla veehoidla
425. Peen kõduuss
426. Peipsi alamvesikond
427. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
428. Pettai, Elmar Voldemar
429. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
430. Pigo (Rutilus pigus)
431. Pihklased (Myxini)
432. Pihtla kalakasvandus
433. Piikraid (Urobatis)
434. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
435. Piimjas soouss
436. Piiskopikala (bishop fish)
437. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
438. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
439. Pimenarkid (Typhlonarke)
440. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
441. Poi
442. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
443. Polaarhaid (Somniosus)
444. Poola uss
445. Prespa forell (Salmo peristericus)
446. Prussakas ja tarakan
447. Psammon
448. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
449. Punane vihmauss (pool-ööuss)
450. Punapardlikud (Pseudobarbus)
451. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
452. Puntiused (Puntius)
453. Purikalalased (Istiophoridae)
454. Purjus krevetid
455. Puukala (Kuusamo puukala)
456. Põhjavee-elustik
457. Põishüljes (Cystophora cristata)
458. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
459. Põlula Kalakasvatuskeskus
460. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
461. Pärimus: Kaussjärv
462. Pärimus: Lutsu järv
463. Pärimus: Otepää Pühajärv
464. Pärimus: Raudjärve kullapütt
465. Pärimus: Uhtjärv
466. Pärimus: Verijärv
467. Pärnu alamvesikond
468. Pärnu Kalakombinaat
469. Pärnu kalanduskool
470. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
471. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
472. Rabakonn
473. Raid (Raja)
474. Rakfisk ehk norra hapukala
475. Rakonda (Raconda russeliana)
476. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
477. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
478. Rasboorad (Rasbora)
479. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
480. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
481. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
482. Reobiont
483. Riffhai (Triaenodon obesus)
484. Rihmsabaraid (Taeniura)
485. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
486. Riikoja Heinrich
487. Ristkok, Jüri
488. Robalod (Centropomus)
489. Roheline mullauss
490. Rohukonn
491. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
492. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
493. Rombkalad (Bothus)
494. Rombkalalased (Bothidae)
495. Roosa mullauss
496. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
497. Ruske käärtrull (Schistura russa)
498. Russalka
499. Rõbak Baltiki
500. Rõuge järvestik
501. Räimeõng
502. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
503. Saadjärv (Saadrejärv)
504. Saaghailised (Pristiophoriformes)
505. Saagsabahaid (Galeus)
506. Sagrits, Richard
507. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
508. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
509. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
510. Sammet, Jaak
511. Sannakji
512. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
513. Sardiinid
514. Sardiinikesed (Harengula)
515. Sardinellid (Sardinella)
516. Saunja laht
517. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
518. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
519. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
520. Sidrunhaid (Negaprion)
521. Siiad (Coregonus)
522. Siig - huvipüük Eestis
523. Siig spordikalana Skandinaavias
524. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
525. Silepeamureenid (Gymnothorax)
526. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
527. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
528. Sinakas soouss
529. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
530. siugkonnalised (apoodid)
531. Soomuskuked (Lepidotrigla)
532. Soomuslest (Limanda limanda)
533. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
534. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
535. Sovetskaja Rodina (laev)
536. Spinningisti kaksteist käsku
537. Staratel
538. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
539. Stroganina
540. Sump (kumm, pandur, märss)
541. Sumplaev
542. Susski, Vladimir
543. Suue
544. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
545. Suur mullauss
546. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
547. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
548. Suurallikas
549. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
550. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
551. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
552. Sõnnikuuss
553. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
554. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
555. Südvester
556. Sünkraid (Amblyraja)
557. Süvahaid (Centroscymnus)
558. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
559. Süvaraid (Bathyraja)
560. Šelfihaid (Halaelurus)
561. Zoobentos
562. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
563. Taaliku sadam
564. Tabadusekepp
565. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
566. Tainas angerjapüügiks
567. Tallinna Kalakombinaat
568. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
569. Tallinna Merekolledž
570. Tamm, Friedrich
571. Tamula järv (Tamla järv)
572. Tatrakakud
573. Temera (Temera hardwickii)
574. Tempura
575. Tiit Hunt. Eesti kalad
576. Tintlased (Osmeridae)
577. Tippviidikad (Alburnoides)
578. Tobiased (Ammodytes)
579. Tooder
580. Trüssad (Thryssa)
581. Traaler
582. Traalnoot
583. Traalpüük
584. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
585. Triivpüük
586. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
587. Trullinglased (Nemacheilidae)
588. Trullingud (Barbatula)
589. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
590. Tuletorn
591. Tume vihmauss
592. Tumehaid (Etmopterus)
593. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
594. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
595. Tursad (Gadus)
596. Tursamaks
597. Tursamaksa konserveerimine
598. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
599. Tuul
600. tuulekala (pärimus)
601. Tuur
602. Tuurlased (Acipenseridae)
603. Tõugjärv (Küünjärv)
604. Tõugussaare raba laugas
605. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
606. Tääkraid (Urotrygon)
607. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
608. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
609. Tömpninad (Pimephales)
610. Ukraina (baaslaev)
611. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
612. Unadon
613. Und
614. Undiin
615. Urbukse järv (Urbuse järv)
616. Ussikonks (säärekidadega konks)
617. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
618. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
619. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
620. Väitskõhud (Parachela)
621. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
622. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
623. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
624. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
625. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
626. Valgeninahai (Nasolamia velox)
627. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
628. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
629. Vasarhaid (Sphyrna)
630. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
631. Vastne
632. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
633. vesikond
634. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
635. Vihmauslased (Lumbricidae)
636. Vihmauss (liigid)
637. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
638. Viitina kuurits
639. Vimb (Vimba vimba)
640. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
641. Vinkelhaid (Oxynotus)
642. Vinnutatud räimed
643. Viru alamvesikond
644. Viuraid (Aetomylaeus)
645. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
646. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
647. Võldas (Cottus gobio)
648. Võrtsjärve alamvesikond
649. Väheharjasussid
650. Vähilaadsed
651. väike meriahven (Sebastes viviparus)
652. Väike ogahai (Squalus blainville)
653. Väike saagrai (Pristis clavata)
654. väike tobias (nigli, väiketobias)
655. Väikeraid (Rajella)
656. Väikesuulest (Microstomus kitt)
657. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
658. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
659. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
660. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
661. Vöötninad (Rhinichthys)
662. Õlikook
663. Õngekonksu ajaloost
664. Õngitsemine+
665. Õnne lõhe
666. Äntu järved
667. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
668. Ülemiste järv
669. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
670. Yam (mere ja kaose jumal)

Raid (Raja)

Raid (Raja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) selts irailaste (Rajidae) sugukonnast. Hispaania rayas; veneромбовые скаты. Põhjaelulised, suurte rombikujuliste rinnauimedega. Saba on kehakettast lühem. Ninamik tihke, paindumatu. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Pikkus kuni 180 cm. Atlandi, India ja Vaikses ookeanis kuni 1600 m sügavusel. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonda kuulub 24 liiki (FishBase, 2019):

Raja ackleyi Garman, 1881 (Ocellate skate) – silmikrai. Lääne-Atlandi keskosas Floridast (USA) kuni Yucatanini (Mehhiko). Mereveline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 32-384 m. Pikkus kuni 51 cm. Pealt kollakaspruun tumedate ja heledate täppidega, kummalgi rinnauimel silmlaik; alt valge. Töönduslikult ei püüta.


Silmikrai

Raja africana Capapé, 1977 (African skate) – aafrika rai. Ida-Atlandis Tuneesia ja Mauritaania vetes. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 50-400 m. Pikkus kuni 80 cm. Pealt pruun, silmlaiguga kummalgi rinnauimel. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Töönduslikult ei püüta.


Aafrika rai

Raja asterias Delaroche, 1809 (Mediterranean starry ray) – vahemere rai. Ida-Atlandis: endeemne liik Vahemeres, kuid esineb puhuti ka Gibraltari väinas, Maroko põhjavetes ja või sattuda ka Mauritaania vetesse. Mereveeline, demersaalne, Mandrilava rannikulähedases piirkonnas sügavustel 2-343 m. Pikkus kuni 70 cm. Kahvatupruun, jämedakoelisel tumedal taustal hajutatud heledad täpid, alapool valge. Toitub bentosest. Sigib suvest varasügiseni, emaste viljakus kuni 100 muna. Töönduslikult ei püüta. Seisund: ohulähedane.


Vahemere rai

Raja bahamensis Bigelow & Schroeder, 1965 (Bahama skate) – bahama rai.Lääne-Atlandi keskosas Bahama saarte ja florida (USA) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrinõlva ülemises osas 388-412 m sügavusel. Pikkus kuni 54 cm. Töönduslikult ei püüta.


Bahama rai

Raja brachyura Lafont, 1873 (blonde ray) – valgetäpp-rai. Ida-Atlandis Shetlandi saartest kuni Madeira ja Rio de Oroni (Lääne-Sahara), sh ka Iiri meres, Põhjameres, La-Manche's ja Vahemeres. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 10-380 m (enamasti kuni 150 m). Eelistab kivist või kivist/liivast põhja. Pikkus kuni 125 cm. Kollakaspruun, keha servadel palju väikesi tumedaid täppe, mis mõnikord ümbritsevad üksikuid heledaid laike, alapool valge. Noored toituvad peamiselt kirpvähilistest, täiskasvanud isendid kaladest. Mõningane püügihuvi: 2005-2011. a väljapüük vahemikus 123-2028 t (Inglismaa, Portugal, Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa, Island). On ka huvikalastuses püügikalaks. Seisund: ohulähedane.


Valgetäpp-rai

Raja cervigoni Bigelow & Schroeder, 1964 (Finspot ray) – venetsueela rai. Lääne-Atlandi keskosas Kolumbia põhjavetes, Venetsueela, Moliivia, Trinidadi ja Tobago vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 30-180 m. Pikkus kuni 50 cm (tavapikkus 30 cm). Töönduslikult ei püüta. Suure kalastuskoormuse tõttu piirkonnas on seisund hinnatud ohulähedaseks. 

Raja clavata Linnaeus, 1758 (thornback ray) – ogarai. Ida-Atlandis ja India ookeani edelaosas: Islandist kuni Madagaskarini, sealhulga Vahemeres (ka Mustas meres ja Aasovis). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 5-1020 m. Pikkus kuni 139 cm (tavapikkus 85 cm), mass kuni 18 kg, eluiga kuni 15 a. Toitub põhja-selgrootuist, samuti pisikaladest. Värvusmuster muutlik, kuid selles pole selgeid suuri laike; alapool valge, paljudel keha servade pool hallikas. Keha ülapoolel rohkesti ogasid. Püütakse töönduslikult: väljapüük 2000-2011. a vahemikus 1263-5083 t (Suuremad püüdjad Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal ja Kreeka).


Ogarai


Raja eglanteria L. A. G. Bosc (Clearnose Skate) – klaasnina-rai. Lääne-Atlandis Massachusetsist Florida (USA) lõunaosani, samuti Mehhiko lahe lõunaosas. Mere- ja riimveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 0-330 m (enamasti 0-50 m). Eelistab pehmet merepõhja. Pikkus kuni 84 cm. Pealt pruun või hall tumedate joonte ja täppidega, alt valge. Toitub limustest, vähilaadsetest ja pisikaladest. Mõningane püügihuvi; liha kasutatakse söödana kalpüügil. Liik ei ole ohustatud.


Klaasnina-rai

Raja equatorialis Jordan & Bollman, 1890 (Equatorial skate) – ekvatoriaalrai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest ja Kosatriikast kuni Peruunu, sealhulgas ka Galapagose saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-200 m. Pikkus kuni 50 cm (teistel andmetel kuni 88 cm). Püügihuvi puudub.


Ekvatoriaalrai

 

Raja herwigi G. Krefft, 1965 (Cape Verde skate) – roheneeme rai. Endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Roheneemesaarte juures. Mereveeline, demersaalne, Mandrilaval- ja nõlval sügavustel 55-102 m. Pikkus kuni 50 cm. Mõlemal pool saba rööpsed ogaread. Pealt pruun, silmalaikudega rinnauimedel. Püügihuvi puudub.


Roheneeme rai


Raja maderensis R. T. Lowe, 1838 (Madeiran ray) – madeira rai. Endeemne liik Ida-Atlandis Madeira saarestikus; võimalik, et ka Assori saarte juures. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 150-500 m. Pikkus kuni 80 cm. Pealt tumepruun ebaühtlaste heledate täppidega, alt valge; kuid ninamik ja tiibade ääred hallikad. Suured ogad ulatuvad peaosast esimese seljauimeni. Toitub põhjaloomastikust. Mõningane püügihuvi. Seisund: ohustatud.


Madeira rai

Raja microocellata Montagu, 1818 (small-eyed ray) – peentäpp-rai.Ida-Atlandis Indglismaast ja Iirimaast kagusse kuni Riro de Oroni Lääne-Saharas; eksikülalistena ka Vahemeres ja Põhjameres.Mereveeline, demersaalne, kuni 100 m sügavusel. Eelistab liivapõhja. Pikkus kuni 87 cm, mass kuni 4,5 kg. Hallikas, oliivroheline või helepruun, „tiibade“ servadel peened heledad pikitriibud; alapool valge. Noored isendid toituvad vähilaadsetest, täiskasvanud peamiselt kalast. Mõningane püügihuvi (Inglismaa, Prantsusmaa), väljapüük 2003-20112. a vahemikus 13-334 t.


Peentäpp-rai

Raja miraletus Linnaeus, 1758 (brown ray) – peegelrai. Ida-Atlandis Portugali põhjaosast ja Vahemerest kuni Madeira ja LAVini. Teateid ka Kanaari saartelt, samuti India ookeani loodeosast. Mere- ja riimveeline, demersaalne, sügavustel 17-462 m (tavaliselt 50-150 m). Pikkus kuni 63 cm (tavapikkus 35 cm). Keha kollakast punakaspruunini, kummagi „tiiva“ aluse keskosas kahvatusinise, tumesinise ja kollakasoranžiga piiristatud laik; altpoolt valge. Toitub vähilaadsetest, luukaladest, hulkharjasussidest. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha kasutatakse inimtoiduks.


Peegelrai

Raja montagui Fowler, 1910 (spotted ray) – täpiline rai. Ida-Atlandis Shetlandi saartest, Põhjamere lõunaosast ja Läänemere lääneosast (Taani väinadest) kuni Mauritaaniani, sealhulgas Vahemere lääneosas Tuneesia ja Lääne-Kreekani. Mereveeline, demersaalne, rannapiirkonnas ja mandrilava rannapoolses osas sügavustel 8-530 m (tavaliselt 100-500 m). Pikkus kuni 83,5 cm (tavapikkus 50 cm). Kahvatupruunikal taustal rohkesti väikesi tumedaid laike, mis ei ulatu „tiibade“ servani, paljudel kummalgi rinnauimel ka hele, katkendliku tumeda vöödiga ümbritsetud laik; altpoolt valge. Elektritundlik, suudab ka ise genereerida nõrga elektrivälja. Toitub peajalgsetest, luukaladest, hulkharjasussidest. Püügikala (Prantsusmaa, Portugal, Belgia jt); väljapüük 2000-2011 vahemikus 625-1563 t. Liha kasutatakse inimtoiduks. Liik ei ole ohustatud.


Täpiline rai

Raja parva Last & Séret, 2016 (African brown skate) aafrika pruunrai. (Hiljuti avastatud liik, ametliku eestikeelse nimeta, siinkohal nimetatud aafrika pruunraiks Kalapeedia toimetaja poolt). Ida-Atlandi keskosas Kibeeria, Senegali ja Angoola vetes. Mereveeline, betnopelaagiline, kuni 27 (?) m sügavusel. Pikkus kuni 41,1 cm.


Aafrika pruunrai holotüüp (isane)

Raja pita Fricke & Al-Hassan, 1995 (pita ray) – pita-nöbirai (ka Okamejei pita). Taksonoomiline staatus insertae sedis (ebakindla paigutusega). India ookeani lääneosas, ainus isend on tabatud Pärsia lahe põhjaosas Iraagi vetes 15 m sügavuselt. Pikkus 46 cm.


Pita-nöbirai

Raja polystigma Regan, 1923 (speckled ray) – tähnikrai. Endeemne liik Vahemere lääneosas, tavalisem Aafrika rannikul. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 100-400 m. Eelistab pehmet põhja. Pikkus kuni 60 cm. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. „Tiibadel“ silmatorkav tumeda keskosa ning äärealaga laik. Püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.


Tähnikrai

Raja radula Delaroche, 1809 (rough ray) – tömpkoon-rai. Ainult Vahemeres, peamiselt selle idaosas Baleaari saarte ümbruses kuid eksikülalistena võivad sjõuda ka Gibraltari väina ja Maroko põhjarannikule. Mereveeline, demersaalne, rannapiirkonnast mandrinõlva ülaosani kuni 300 m sügavusel (tavaliselt kuni 40 m). Pikkus kuni 70 cm. Hallikaspruunil taustal ebakorrapärased tumedad vöödid ning täpid, „tiibadel“ väike, kuid silmatorkav laik, altpoolt enamasti valge, „tiivaservad“ hallid. Sigib igal aastaajal, enamasti siiski hiliskevadel või suvel. Toitub põhjaloomaderst. Mõningane püügihuvi. Seisund: eriti ohustatud.


Tömpkoon-rai

Raja rondeleti Bougis, 1959 (Rondelet's ray) – Rondelet'i rai. Vahemeres Prantsusmaa rannikult kuni Genova laheni (Itaalia). Mereveeline, demersaalne. Pikkus kuni 40 cm.


Rondelet'i rai

Raja rouxi Capapé, 1977 – guinea rai. Liik on tuntud vaid mõne isendi põhjal, mis on tabatud Mauritaania vetes Guinea lahest. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm.


Guinea rai

Raja straeleni Poll, 1951 (spotted skate) – präänikrai. Ida-Atlandis Rio de Orost (Lääne-Sahara) kuni LAVi veteni. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 80-800 m (tavaliselt 100-300 m). Pikkus kuni 70 cm. Teostab hooajalisi rändeid, suvel on rannale lähemal, talvel sügavamas vees. Pealt hall või hallikaspruun, kaetud mustade täppide ja ogadega, vahel kehal ka silmlaigud; alt valge. Võrdlemisi jäme saba. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Püütakse mõnevõrra töönduslikult, on ka huvipüügikalaks. „Tiibasid“ kasutatakse inimtoiduks. Toitub peamiselt krevettidest, sööb ka luukalu. Vähene püügihuvi. Liha kasutatakse söödana kalapüügil.


Präänikrai

Raja texana Chandler, 1921 (Roundel skate) – texase rai. Lääne-Atlandi keskosas Floridas (USA) ja Mehhiko lahes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 1-183 cm. Pikkus kuni 53 cm. Pealt šokolaad- või kohvipruun, ninamik poolenisti läbipaistev.


Texase rai

Raja undulata Lacépède, 1802 (undulate ray) – laineline rai. Ida-Atlandis Briti saartest kuni Senegalini, sealhulgas ka Vahemeres ja Kanaari saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 50-200 cm. Eelistab peeneteralise settega põhja. Pikkus kuni 100 cm. Kollakast hallikaspruunini, jämedakoeline valgete täppide ridadest ja tumedatest joontest muster järgib „tiibade“ kontuuri; alapool valge. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Mõningane püügihuvi, kasutatakse inimtoiduks. Seisund: eriti ohustatud.


Laineline rai

Raja velezi Chirichigno, 1973 (Velez ray) – Velezi rai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest ja Kostariikast kuni Kolumbia ja Peruuni. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval sügavustel 35-300 m (tavaliselt 35-140 m). Pikkus kuni 83 cm (tavapikkus 60 cm). Sööb vähilaadseid, hulkharjasusse ja kalu. Püügihuvi puudub.

  

Velezi rai

 

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Railased (Rajidae)




Hotmedia.ee