Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daaniod (Danio)
94. Daing
95. Devaariod (Devario)
96. Dirhami laht
97. Donburi
98. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
99. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
100. Ebabootsiad (Parabotia)
101. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
102. Ebisu (jaapani kalajumal)
103. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
104. Eesti jõgede loend
105. Eesti järved
106. Eesti järvede loend
107. Eesti Kalur
108. Eesti lahed (tähestikuline loend)
109. Eesti Merekool
110. EFTTA
111. Elango, Julius
112. Emajõe Lodjaselts
113. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
114. Emakala (Zoarces viviparus)
115. End, Albert Arvo
116. Endla järvestik
117. Erikson, Juhan (kalatööstur)
118. Erinarkid (Heteronarce)
119. Erm Vaike
120. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
121. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
122. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
123. Fenkol (apteegitill)
124. Flambeau
125. Fotofoor
126. Friteerimine
127. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
128. Garum ja liquamen
129. Gupi (Poecilia reticulata)
130. Hõbesilmad (Chanodichthys)
131. Haamerhai (Eusphyra blochii)
132. Haid kulinaarias
133. Hailiha nimekujud
134. Hakk-kala
135. Hallhaid (Carcharhinus)
136. Hammassärg (Rutilus frisii)
137. Harilaid
138. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
139. Harilik meriangerjas (Conger conger)
140. Harilik merilohe (Trachinus draco)
141. Harilik mullauss (maauss)
142. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
143. Harilik pardkala (Barbus barbus)
144. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
145. Harilik taimen (Hucho taimen)
146. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
147. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
148. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
149. Harju alamvesikond
150. Hauapüük
151. Haug püügikalana
152. Haug toidukalana
153. Haugasraid (Aetobatus)
154. Heeringalised (Clupeiformes)
155. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
156. Heeringlased (Clupeidae)
157. Heik (Hake) kalanimedes
158. Heintz Karl
159. Helepardlikud (Mystacoleucus)
160. Heleraid (Leucoraja)
161. Helkseljad (Chelaethiops)
162. Hensen, Victor
163. Hi-Lo
164. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
165. Hiinatrullid (Yunnanilus)
166. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
167. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
168. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
169. Hobulaiuskraadid
170. Hollandi kaste
171. Homaarlased (Nephropidae)
172. Hulkharjasussid (Polychaeta)
173. Hõbekoger (Carassius gibelio)
174. Hõimkond
175. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
176. Hämarhaid (Scymnodalatias)
177. Hülgepüük
178. Iilastuli
179. Imiussid (Trematoda)
180. Indo-Vaikne ookeaniala
181. Invincible (Nilsu)
182. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
183. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
184. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
185. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
186. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
187. Jahumardika vastne (jahuuss)
188. Johannes Vares
189. Jussi järved
190. Juust õngesöödana
191. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
192. Jõehallhaid (Glyphis)
193. Jõemõisa-Kaiu järvestik
194. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
195. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
196. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
197. Jämesabaraid (Urolophus)
198. Järveelustik ehk limnobios
199. Järvekoletised
200. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
201. Jäseraid (Cruriraja)
202. Jääpüük
203. Jäärauad
204. Kääbusrasboorad (Boraras)
205. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
206. Kaanid (Hirudinea)
207. Kaarmise järv (Karmise järv)
208. Kaaviari ajaloost
209. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
210. Kahvamine
211. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
212. Kalakaste
213. Kalakasvatus
214. Kalakasvatus Eestis
215. Kalamüüdid ja müütilised kalad
216. Kalandus
217. Kalanduskoda
218. Kalaparv
219. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
220. Kalurite loitse ja ütlusi
221. Kaluuga (Huso dauricus)
222. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
223. Karelestad (Hippoglossoides)
224. Kartul
225. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
226. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
227. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
228. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
229. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
230. Katsuobushi
231. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
232. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
233. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
234. Kidata konks
235. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
236. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
237. Kiinide vastsed
238. Kiisk (pärimus)
239. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
240. Kilu nimelugu
241. Kinnine haspelrull
242. Kinnise rulli ehitus
243. Kirptirgu sidumise sõlm 1
244. kiviahvenlased (Serranidae)
245. Kivitrullingud (Nemacheilus)
246. Koerhaid (Scyliorhinus)
247. Koerhailased (Scyliorhinidae)
248. Koger (Carassius carassius)
249. Kogred (Carassius)
250. Koibraid (Sinobatis)
251. konks (õngekonks)
252. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
253. Koolmekalad (Erimyzon
254. Koonhaid (Rhizoprionodon)
255. Koorküla järvestik
256. Kopskalad (Dipnoi)
257. Kosmoidsoomus
258. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
259. Kuivatamine/vinnutamine
260. Kuldkala (Carassius auratus)
261. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
262. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
263. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
264. Kura säär
265. Kuremaa järv (Kurema järv)
266. Kussie (jaapani järvekoletis)
267. Kuusamon Uistin Oy
268. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
269. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
270. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
271. Kärbsed õngesöödana
272. Kärbsenukk (kärbsekookon)
273. Kärbsetõugud meditsiinis
274. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
275. Kärphaid (Mustelus)
276. Kärsshingud (Acantopsis)
277. Käsiõng
278. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
279. Käärtrullid (Schistura) 2
280. Käärtrullid (Schistura) 3
281. Lühirasboorad (Brevibora)
282. Lahtise rulli ehitus
283. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
284. Lahtise rulli vänt
285. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
286. Lakerda (türgipärane soolakala)
287. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
288. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
289. Landilugu: dr Heintz
290. Landilugu: Kuusamo puukala
291. Landilugu: Nilsu
292. Lasa järv [Koorküla järvestik]
293. Lasnhaid (Scoliodon)
294. Lasnlõuad (Scaphognathops)
295. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
296. Leevi jõgi
297. Leivast õngesöödad
298. Lenddaaniod (Esomus)
299. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
300. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
301. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
302. Lestad (Platichthys)
303. Libekala
304. Liblikate röövikud
305. Liblikraid (Gymnura)
306. Liftahvenad (Helicolenus)
307. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
308. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
309. Linajärv (Jussi Linajärv)
310. Linask (Tinca tinca)
311. Linné, Karl
312. Linnuroni (Ligula intestinalis)
313. Lintsabalased (Trichiuridae)
314. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
315. Logardraid 3 (Pseudobatos)
316. Logardrailased (Rhinobatidae)
317. Lonthülged (Mirounga)
318. Loobu jõgi
319. Lophius budegassa (must merikurat)
320. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
321. Luts (Lota lota)
322. Lõunaraid (Zearaja)
323. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
324. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
325. Läänesaarte alamvesikond
326. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
327. maailma jõed (loend)
328. Maggot
329. Majak (kolhoos)
330. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
331. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
332. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
333. Man
334. Mannasöödad
335. Maskraid (Neotrygon)
336. meduus
337. Merehaigus
338. Merekoletised
339. Meremeeste uskumused
340. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
341. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
342. Merikeellased (Soleidae)
343. Merikogerlased (Sparidae)
344. Merikoha (Sander marinus)
345. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
346. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
347. Meriluts (Brosme brosme)
348. Merineitsi
349. Meripuugid (Scorpaena)
350. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
351. Merisutt (Petromyzon marinus)
352. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
353. Merluusid (Merluccius)
354. Metsprussakas
355. Miiu
356. Moiva (Mallotus villosus)
357. Mokkparrakad (Labeobarbus)
358. Morilased (Moridae)
359. muda
360. Mudaelustik ehk pelon
361. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
362. Mussie (järvekoletis Kanadas)
363. Mussoon
364. Must marliin (Istiompax indica)
365. Mustatäpitõbi
366. Musthaid (Apristurus)
367. Mustjõe alamvesikond
368. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
369. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
370. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
371. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
372. Mõrrapüük
373. Mõõkkala (Xiphias gladius)
374. Mägiründid (Psilorhynchus)
375. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
376. Määr, Aleksander
377. Mölder, August
378. Mügarninad (Hybopsis)
379. Müütilised veeolendid
380. Näkk (eesti)
381. Naaskelraid (Pastinachus)
382. Nahknark (Crassinarke dormitor)
383. Naissaar
384. Narmasmokad (Labeo)
385. Narva veehoidla
386. Nasv
387. Navaaga (Eleginus nawaga)
388. Nelikant-kaldauss
389. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
390. Niituimlutslased (Physidae)
391. Nipsviidikad (Hemiculter)
392. Nirkhailased (Hemigaleidae)
393. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
394. Nokisründid (Microphysogobio)
395. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
396. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
397. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
398. Nugishaid (Triakis)
399. Nuutraid (Himantura)
400. Oad, Jaan
401. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
402. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
403. Ogahaid (Squalus)
404. Ogasilmad (Pangio)
405. Ojamaa (Gotland)
406. Okasturilased (Notacanthidae)
407. Okishaid (Centroscyllium)
408. ondatra (piisamrott, biisamrott)
409. Osmussaar
410. Pakssabaraid (Trygonoptera)
411. Paljaslõuad (Acheilognathus)
412. paneerimine
413. Pardpuntiused (Barbodes)
414. Paunküla veehoidla
415. Peen kõduuss
416. Peipsi alamvesikond
417. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
418. Pettai, Elmar Voldemar
419. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
420. Pigo (Rutilus pigus)
421. Pihklased (Myxini)
422. Pihtla kalakasvandus
423. Piikraid (Urobatis)
424. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
425. Piimjas soouss
426. Piiskopikala (bishop fish)
427. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
428. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
429. Pimenarkid (Typhlonarke)
430. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
431. Poi
432. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
433. Polaarhaid (Somniosus)
434. Poola uss
435. Prespa forell (Salmo peristericus)
436. Prussakas ja tarakan
437. Psammon
438. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
439. Punane vihmauss (pool-ööuss)
440. Punapardlikud (Pseudobarbus)
441. Puntiused (Puntius)
442. Purikalalased (Istiophoridae)
443. Purjus krevetid
444. Puukala (Kuusamo puukala)
445. Põhjavee-elustik
446. Põishüljes (Cystophora cristata)
447. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
448. Põlula Kalakasvatuskeskus
449. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
450. Pärimus: Kaussjärv
451. Pärimus: Lutsu järv
452. Pärimus: Otepää Pühajärv
453. Pärimus: Raudjärve kullapütt
454. Pärimus: Uhtjärv
455. Pärimus: Verijärv
456. Pärnu alamvesikond
457. Pärnu Kalakombinaat
458. Pärnu kalanduskool
459. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
460. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
461. Rabakonn
462. Raid (Raja)
463. Rakfisk ehk norra hapukala
464. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
465. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
466. Rasboorad (Rasbora)
467. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
468. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
469. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
470. Reobiont
471. Riffhai (Triaenodon obesus)
472. Rihmsabaraid (Taeniura)
473. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
474. Riikoja Heinrich
475. Ristkok, Jüri
476. Robalod (Centropomus)
477. Roheline mullauss
478. Rohukonn
479. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
480. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
481. Rombkalad (Bothus)
482. Rombkalalased (Bothidae)
483. Roosa mullauss
484. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
485. Ruske käärtrull (Schistura russa)
486. Russalka
487. Rõbak Baltiki
488. Rõuge järvestik
489. Räimeõng
490. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
491. Saadjärv (Saadrejärv)
492. Saaghailised (Pristiophoriformes)
493. Saagsabahaid (Galeus)
494. Sagrits, Richard
495. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
496. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
497. Sammet, Jaak
498. Sannakji
499. Sardiin (Sardina pilchardus)
500. Sardiinid
501. Sardinellid (Sardinella)
502. Saunja laht
503. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
504. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
505. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
506. Sidrunhaid (Negaprion)
507. Siiad (Coregonus)
508. Siig - huvipüük Eestis
509. Siig spordikalana Skandinaavias
510. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
511. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
512. Sinakas soouss
513. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
514. siugkonnalised (apoodid)
515. Soomuskuked (Lepidotrigla)
516. Soomuslest (Limanda limanda)
517. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
518. Sovetskaja Rodina (laev)
519. Spinningisti kaksteist käsku
520. Staratel
521. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
522. Stroganina
523. Sump (kumm, pandur, märss)
524. Sumplaev
525. Susski, Vladimir
526. Suue
527. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
528. Suur mullauss
529. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
530. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
531. Suurallikas
532. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
533. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
534. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
535. Sõnnikuuss
536. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
537. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
538. Südvester
539. Sünkraid (Amblyraja)
540. Süvahaid (Centroscymnus)
541. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
542. Süvaraid (Bathyraja)
543. Šelfihaid (Halaelurus)
544. Zoobentos
545. Taaliku sadam
546. Tabadusekepp
547. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
548. Tainas angerjapüügiks
549. Tallinna Kalakombinaat
550. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
551. Tallinna Merekolledž
552. Tamm, Friedrich
553. Tamula järv (Tamla järv)
554. Tatrakakud
555. Temera (Temera hardwickii)
556. Tempura
557. Tiit Hunt. Eesti kalad
558. Tintlased (Osmeridae)
559. Tippviidikad (Alburnoides)
560. Tobiased (Ammodytes)
561. Tooder
562. Traaler
563. Traalnoot
564. Traalpüük
565. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
566. Triivpüük
567. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
568. Trullinglased (Nemacheilidae)
569. Trullingud (Barbatula)
570. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
571. Tuletorn
572. Tume vihmauss
573. Tumehaid (Etmopterus)
574. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
575. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
576. Tursad (Gadus)
577. Tursamaks
578. Tursamaksa konserveerimine
579. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
580. Tuul
581. tuulekala (pärimus)
582. Tuur
583. Tuurlased (Acipenseridae)
584. Tõugjärv (Küünjärv)
585. Tõugussaare raba laugas
586. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
587. Tääkraid (Urotrygon)
588. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
589. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
590. Tömpninad (Pimephales)
591. Ukraina (baaslaev)
592. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
593. Unadon
594. Und
595. Undiin
596. Urbukse järv (Urbuse järv)
597. Ussikonks (säärekidadega konks)
598. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
599. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
600. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
601. Väitskõhud (Parachela)
602. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
603. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
604. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
605. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
606. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
607. Valgeninahai (Nasolamia velox)
608. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
609. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
610. Vasarhaid (Sphyrna)
611. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
612. Vastne
613. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
614. vesikond
615. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
616. Vihmauslased (Lumbricidae)
617. Vihmauss (liigid)
618. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
619. Viitina kuurits
620. Vimb (Vimba vimba)
621. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
622. Vinkelhaid (Oxynotus)
623. Vinnutatud räimed
624. Viru alamvesikond
625. Viuraid (Aetomylaeus)
626. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
627. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
628. Võldas (Cottus gobio)
629. Võrtsjärve alamvesikond
630. Väheharjasussid
631. Vähilaadsed
632. väike meriahven (Sebastes viviparus)
633. Väike ogahai (Squalus blainville)
634. Väike saagrai (Pristis clavata)
635. väike tobias (nigli, väiketobias)
636. Väikeraid (Rajella)
637. Väikesuulest (Microstomus kitt)
638. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
639. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
640. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
641. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
642. Vöötninad (Rhinichthys)
643. Õlikook
644. Õngekonksu ajaloost
645. Õngitsemine+
646. Õnne lõhe
647. Äntu järved
648. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
649. Ülemiste järv
650. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
651. Yam (mere ja kaose jumal)

Raid (Raja)

Raid (Raja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) selts irailaste (Rajidae) sugukonnast. Hispaania rayas; veneромбовые скаты. Põhjaelulised, suurte rombikujuliste rinnauimedega. Saba on kehakettast lühem. Ninamik tihke, paindumatu. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Pikkus kuni 180 cm. Atlandi, India ja Vaikses ookeanis kuni 1600 m sügavusel. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonda kuulub 24 liiki (FishBase, 2019):

Raja ackleyi Garman, 1881 (Ocellate skate) – silmikrai. Lääne-Atlandi keskosas Floridast (USA) kuni Yucatanini (Mehhiko). Mereveline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 32-384 m. Pikkus kuni 51 cm. Pealt kollakaspruun tumedate ja heledate täppidega, kummalgi rinnauimel silmlaik; alt valge. Töönduslikult ei püüta.


Silmikrai

Raja africana Capapé, 1977 (African skate) – aafrika rai. Ida-Atlandis Tuneesia ja Mauritaania vetes. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 50-400 m. Pikkus kuni 80 cm. Pealt pruun, silmlaiguga kummalgi rinnauimel. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Töönduslikult ei püüta.


Aafrika rai

Raja asterias Delaroche, 1809 (Mediterranean starry ray) – vahemere rai. Ida-Atlandis: endeemne liik Vahemeres, kuid esineb puhuti ka Gibraltari väinas, Maroko põhjavetes ja või sattuda ka Mauritaania vetesse. Mereveeline, demersaalne, Mandrilava rannikulähedases piirkonnas sügavustel 2-343 m. Pikkus kuni 70 cm. Kahvatupruun, jämedakoelisel tumedal taustal hajutatud heledad täpid, alapool valge. Toitub bentosest. Sigib suvest varasügiseni, emaste viljakus kuni 100 muna. Töönduslikult ei püüta. Seisund: ohulähedane.


Vahemere rai

Raja bahamensis Bigelow & Schroeder, 1965 (Bahama skate) – bahama rai.Lääne-Atlandi keskosas Bahama saarte ja florida (USA) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrinõlva ülemises osas 388-412 m sügavusel. Pikkus kuni 54 cm. Töönduslikult ei püüta.


Bahama rai

Raja brachyura Lafont, 1873 (blonde ray) – valgetäpp-rai. Ida-Atlandis Shetlandi saartest kuni Madeira ja Rio de Oroni (Lääne-Sahara), sh ka Iiri meres, Põhjameres, La-Manche's ja Vahemeres. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 10-380 m (enamasti kuni 150 m). Eelistab kivist või kivist/liivast põhja. Pikkus kuni 125 cm. Kollakaspruun, keha servadel palju väikesi tumedaid täppe, mis mõnikord ümbritsevad üksikuid heledaid laike, alapool valge. Noored toituvad peamiselt kirpvähilistest, täiskasvanud isendid kaladest. Mõningane püügihuvi: 2005-2011. a väljapüük vahemikus 123-2028 t (Inglismaa, Portugal, Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa, Island). On ka huvikalastuses püügikalaks. Seisund: ohulähedane.


Valgetäpp-rai

Raja cervigoni Bigelow & Schroeder, 1964 (Finspot ray) – venetsueela rai. Lääne-Atlandi keskosas Kolumbia põhjavetes, Venetsueela, Moliivia, Trinidadi ja Tobago vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 30-180 m. Pikkus kuni 50 cm (tavapikkus 30 cm). Töönduslikult ei püüta. Suure kalastuskoormuse tõttu piirkonnas on seisund hinnatud ohulähedaseks. 

Raja clavata Linnaeus, 1758 (thornback ray) – ogarai. Ida-Atlandis ja India ookeani edelaosas: Islandist kuni Madagaskarini, sealhulga Vahemeres (ka Mustas meres ja Aasovis). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 5-1020 m. Pikkus kuni 139 cm (tavapikkus 85 cm), mass kuni 18 kg, eluiga kuni 15 a. Toitub põhja-selgrootuist, samuti pisikaladest. Värvusmuster muutlik, kuid selles pole selgeid suuri laike; alapool valge, paljudel keha servade pool hallikas. Keha ülapoolel rohkesti ogasid. Püütakse töönduslikult: väljapüük 2000-2011. a vahemikus 1263-5083 t (Suuremad püüdjad Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal ja Kreeka).


Ogarai


Raja eglanteria L. A. G. Bosc (Clearnose Skate) – klaasnina-rai. Lääne-Atlandis Massachusetsist Florida (USA) lõunaosani, samuti Mehhiko lahe lõunaosas. Mere- ja riimveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 0-330 m (enamasti 0-50 m). Eelistab pehmet merepõhja. Pikkus kuni 84 cm. Pealt pruun või hall tumedate joonte ja täppidega, alt valge. Toitub limustest, vähilaadsetest ja pisikaladest. Mõningane püügihuvi; liha kasutatakse söödana kalpüügil. Liik ei ole ohustatud.


Klaasnina-rai

Raja equatorialis Jordan & Bollman, 1890 (Equatorial skate) – ekvatoriaalrai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest ja Kosatriikast kuni Peruunu, sealhulgas ka Galapagose saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-200 m. Pikkus kuni 50 cm (teistel andmetel kuni 88 cm). Püügihuvi puudub.


Ekvatoriaalrai

 

Raja herwigi G. Krefft, 1965 (Cape Verde skate) – roheneeme rai. Endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Roheneemesaarte juures. Mereveeline, demersaalne, Mandrilaval- ja nõlval sügavustel 55-102 m. Pikkus kuni 50 cm. Mõlemal pool saba rööpsed ogaread. Pealt pruun, silmalaikudega rinnauimedel. Püügihuvi puudub.


Roheneeme rai


Raja maderensis R. T. Lowe, 1838 (Madeiran ray) – madeira rai. Endeemne liik Ida-Atlandis Madeira saarestikus; võimalik, et ka Assori saarte juures. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 150-500 m. Pikkus kuni 80 cm. Pealt tumepruun ebaühtlaste heledate täppidega, alt valge; kuid ninamik ja tiibade ääred hallikad. Suured ogad ulatuvad peaosast esimese seljauimeni. Toitub põhjaloomastikust. Mõningane püügihuvi. Seisund: ohustatud.


Madeira rai

Raja microocellata Montagu, 1818 (small-eyed ray) – peentäpp-rai.Ida-Atlandis Indglismaast ja Iirimaast kagusse kuni Riro de Oroni Lääne-Saharas; eksikülalistena ka Vahemeres ja Põhjameres.Mereveeline, demersaalne, kuni 100 m sügavusel. Eelistab liivapõhja. Pikkus kuni 87 cm, mass kuni 4,5 kg. Hallikas, oliivroheline või helepruun, „tiibade“ servadel peened heledad pikitriibud; alapool valge. Noored isendid toituvad vähilaadsetest, täiskasvanud peamiselt kalast. Mõningane püügihuvi (Inglismaa, Prantsusmaa), väljapüük 2003-20112. a vahemikus 13-334 t.


Peentäpp-rai

Raja miraletus Linnaeus, 1758 (brown ray) – peegelrai. Ida-Atlandis Portugali põhjaosast ja Vahemerest kuni Madeira ja LAVini. Teateid ka Kanaari saartelt, samuti India ookeani loodeosast. Mere- ja riimveeline, demersaalne, sügavustel 17-462 m (tavaliselt 50-150 m). Pikkus kuni 63 cm (tavapikkus 35 cm). Keha kollakast punakaspruunini, kummagi „tiiva“ aluse keskosas kahvatusinise, tumesinise ja kollakasoranžiga piiristatud laik; altpoolt valge. Toitub vähilaadsetest, luukaladest, hulkharjasussidest. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha kasutatakse inimtoiduks.


Peegelrai

Raja montagui Fowler, 1910 (spotted ray) – täpiline rai. Ida-Atlandis Shetlandi saartest, Põhjamere lõunaosast ja Läänemere lääneosast (Taani väinadest) kuni Mauritaaniani, sealhulgas Vahemere lääneosas Tuneesia ja Lääne-Kreekani. Mereveeline, demersaalne, rannapiirkonnas ja mandrilava rannapoolses osas sügavustel 8-530 m (tavaliselt 100-500 m). Pikkus kuni 83,5 cm (tavapikkus 50 cm). Kahvatupruunikal taustal rohkesti väikesi tumedaid laike, mis ei ulatu „tiibade“ servani, paljudel kummalgi rinnauimel ka hele, katkendliku tumeda vöödiga ümbritsetud laik; altpoolt valge. Elektritundlik, suudab ka ise genereerida nõrga elektrivälja. Toitub peajalgsetest, luukaladest, hulkharjasussidest. Püügikala (Prantsusmaa, Portugal, Belgia jt); väljapüük 2000-2011 vahemikus 625-1563 t. Liha kasutatakse inimtoiduks. Liik ei ole ohustatud.


Täpiline rai

Raja parva Last & Séret, 2016 (African brown skate) aafrika pruunrai. (Hiljuti avastatud liik, ametliku eestikeelse nimeta, siinkohal nimetatud aafrika pruunraiks Kalapeedia toimetaja poolt). Ida-Atlandi keskosas Kibeeria, Senegali ja Angoola vetes. Mereveeline, betnopelaagiline, kuni 27 (?) m sügavusel. Pikkus kuni 41,1 cm.


Aafrika pruunrai holotüüp (isane)

Raja pita Fricke & Al-Hassan, 1995 (pita ray) – pita-nöbirai (ka Okamejei pita). Taksonoomiline staatus insertae sedis (ebakindla paigutusega). India ookeani lääneosas, ainus isend on tabatud Pärsia lahe põhjaosas Iraagi vetes 15 m sügavuselt. Pikkus 46 cm.


Pita-nöbirai

Raja polystigma Regan, 1923 (speckled ray) – tähnikrai. Endeemne liik Vahemere lääneosas, tavalisem Aafrika rannikul. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 100-400 m. Eelistab pehmet põhja. Pikkus kuni 60 cm. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. „Tiibadel“ silmatorkav tumeda keskosa ning äärealaga laik. Püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.


Tähnikrai

Raja radula Delaroche, 1809 (rough ray) – tömpkoon-rai. Ainult Vahemeres, peamiselt selle idaosas Baleaari saarte ümbruses kuid eksikülalistena võivad sjõuda ka Gibraltari väina ja Maroko põhjarannikule. Mereveeline, demersaalne, rannapiirkonnast mandrinõlva ülaosani kuni 300 m sügavusel (tavaliselt kuni 40 m). Pikkus kuni 70 cm. Hallikaspruunil taustal ebakorrapärased tumedad vöödid ning täpid, „tiibadel“ väike, kuid silmatorkav laik, altpoolt enamasti valge, „tiivaservad“ hallid. Sigib igal aastaajal, enamasti siiski hiliskevadel või suvel. Toitub põhjaloomaderst. Mõningane püügihuvi. Seisund: eriti ohustatud.


Tömpkoon-rai

Raja rondeleti Bougis, 1959 (Rondelet's ray) – Rondelet'i rai. Vahemeres Prantsusmaa rannikult kuni Genova laheni (Itaalia). Mereveeline, demersaalne. Pikkus kuni 40 cm.


Rondelet'i rai

Raja rouxi Capapé, 1977 – guinea rai. Liik on tuntud vaid mõne isendi põhjal, mis on tabatud Mauritaania vetes Guinea lahest. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm.


Guinea rai

Raja straeleni Poll, 1951 (spotted skate) – präänikrai. Ida-Atlandis Rio de Orost (Lääne-Sahara) kuni LAVi veteni. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 80-800 m (tavaliselt 100-300 m). Pikkus kuni 70 cm. Teostab hooajalisi rändeid, suvel on rannale lähemal, talvel sügavamas vees. Pealt hall või hallikaspruun, kaetud mustade täppide ja ogadega, vahel kehal ka silmlaigud; alt valge. Võrdlemisi jäme saba. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Püütakse mõnevõrra töönduslikult, on ka huvipüügikalaks. „Tiibasid“ kasutatakse inimtoiduks. Toitub peamiselt krevettidest, sööb ka luukalu. Vähene püügihuvi. Liha kasutatakse söödana kalapüügil.


Präänikrai

Raja texana Chandler, 1921 (Roundel skate) – texase rai. Lääne-Atlandi keskosas Floridas (USA) ja Mehhiko lahes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 1-183 cm. Pikkus kuni 53 cm. Pealt šokolaad- või kohvipruun, ninamik poolenisti läbipaistev.


Texase rai

Raja undulata Lacépède, 1802 (undulate ray) – laineline rai. Ida-Atlandis Briti saartest kuni Senegalini, sealhulgas ka Vahemeres ja Kanaari saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 50-200 cm. Eelistab peeneteralise settega põhja. Pikkus kuni 100 cm. Kollakast hallikaspruunini, jämedakoeline valgete täppide ridadest ja tumedatest joontest muster järgib „tiibade“ kontuuri; alapool valge. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Mõningane püügihuvi, kasutatakse inimtoiduks. Seisund: eriti ohustatud.


Laineline rai

Raja velezi Chirichigno, 1973 (Velez ray) – Velezi rai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest ja Kostariikast kuni Kolumbia ja Peruuni. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval sügavustel 35-300 m (tavaliselt 35-140 m). Pikkus kuni 83 cm (tavapikkus 60 cm). Sööb vähilaadseid, hulkharjasusse ja kalu. Püügihuvi puudub.

  

Velezi rai

 

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Railased (Rajidae)




Hotmedia.ee