Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Nöbiraid (Okamejei)

Nöbiraid (Okamejei), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) seltsi railaste (Rajidae) sugukonnast. Põhjaelulised, suurte rombikujuliste rinnauimedega. Saba pikk ja peenike. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Pikkus kuni 55,5 cm. India ja Vaikses ookeanis kuni 500 m sügavusel. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonda kuulub 13 liiki (FishBase, 2019):

Okamejei acutispina (Ishiyama, 1958) (Sharpspine skate) – teravoga-nöbirai. Vaikse ookeani lääneosas Lõuna-Hiina meres Sarawakist (Kalimantan) kuni Taiwanini, Hiina rannavetes, Ida-Hiina meres, Jaapani meres. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 30-118 m. Mereveeline, demersaalne. Eelistab liivast või mudast põhja. Toitub selgrootuist ja kaladest. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Töödeldakse kalajahuks, Jaapanis kasutatakse „tiibu“ inimtoiduks.


Teravoga-nöbirai

Okamejei arafurensis Last & Gledhill, 2008 (Arafura skate) – arafura nöbirai. Lääne-Austraalia vetes Arafura meres. Mereveeline, bentopelaagiline. Sügavustel 179-298 m. Pikkus kuni 40,7 m. Pealt hallikaspruun, alt hele, vahel poolläbipaistev. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.


Arafura nöbirai

Okamejei boesemani (Ishihara, 1987) (Boeseman's skate) – Boesemani nöbirai. Vaikse ookeani kesk-lääneosas Ida-Hiina meres ja Lõuna-Hiina meres Shanghaist kuni Kuchingini Sarawakis (Malaisia). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 70-90 m. Pikkus kuni 55 cm. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Kasutatakse inimtoiduks.


Boesemani nöbirai alt- ja pealtvaates

Okamejei cairae Last, Fahmi & Ishihara, 2010 (Borneo sand skate) – borneo nöbirai. Vaikse ookeani lääneosas Lõuna-Hiina meres Borneo läänevetes. Mereveeline, betnopelaagiline. Pikkus kuni 39 cm. Pealt kollakaspruun rohkete pruunide täppidega. Alt hele, pruunikashall. Sihipäraselt ei püüta.


Borneo nöbirai alt- ja pealtvaates

Okamejei heemstrai (McEachran & Fechhelm, 1982) (East African skate) – aafrika nöbirai. Aafrika idarannikul Keeniast ja Tansaaniast kuni Mosambiigi lõunaosani. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 260-500 m. Pikkus kuni 51,5 cm. Sihipäraselt ei püüta.


Okamejei hollandi (D. S. Jordan & R. E. Richardson, 1909) (Yellow-spotted skate) – kollatäpp-nöbirai. Vaikse ookeani lääneosas Jaapani lõunavetes, Ida-Hiina meres, Taiwani vetes ja Lõuna-Hiina meres. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 67-87 m. Eelistab liivast või mudast põhja. Pikkus kuni 42 cm. Sihipäraselt ei püüta. Toitub peamiselt krevettidest, samuti luukaladest.

Kollatäpp-nöbirai alt- ja pealtvaates

Okamejei kenojei (J. P. Müller & Henle, 1841) (Ocellate spot skate) – silmik-nöbirai. Vaikse ookeani loodeosas Hiina, Taiwani, Korea ja Jaapani vetes: Ohhota mere põhjaosa, Jaapani meri, Kollane meri, Ida-Hiina meri, Lõuna-Hiina meri. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 20-120 m. Eelistab liivast või mudast põhja. Pikkus kuni 57 cm. Korea ja Jaapani vetes, eriti Kollases meres, püütakse sihipäraselt. Töödeldakse kalajahuks, Jaapanis on „tiivad“ inimtoiduks.


Silmik-nöbirai

Okamejei leptoura Last & Gledhill, 2008 (Thin-tail skate) – nöörsaba-nöbirai. Lääne-Austraalia vetes ja Arafura meres. Mereveeline, bentopelaagiline, mandrilava serval sügavustel 202-735 m. Pikkus kuni 55,5 cm. Pealt hallikaspruun, alt heledam või ka läbikumav. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.


Nöörsaba-nöbirai alt- ja pealtvaates

Okamejei meerdervoortii(Bleeker, 1860) (Bigeye skate) – suursilm-nöbirai. Vaikse ookeani lääneosas Shizuokast (Jaapan) kuni Ida-Hiina mereni; Korea poolsaare, Hiina ja Taiwani rannavetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 70-90 m. Eelistab liivast/mudast põhja. Pikkus kuni 37 cm. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Jaapanis ja Taiwanil kasutatakse „tiibu“ inimtoiduna.


Suursilm-nöbirai

Okamejei mengae Jeong, Nakabo & H. L. Wu, 2007 – Mengi nöbirai. Lõuna-Hiina meres. Mereveeline, demersaalne. Andmed vähesed.

Okamejei ornata Weigmann, Stehmann & Thiel, 2015 (Ornate skate) – eestikeelse nimeta. Hiljutiavastatud liik India ookeani loodeosas Sokotra saarte saarenõlva ülaosas, Jeemeni lõunavetes ja Aafrika Sarve idavetes. Mereveeline, bentopelaagiline, kuni 390 m sügavusel. Pikkus kuni 50,9 cm.


Nöbirai Okamejei ornata


Okamejei philipi (Lloyd, 1906) – Philipi nöbirai. India ookeani lääneosas Adeni lahes. Mereveeline, demersaalne. Andmed vähesed.


Okamejei schmidti (Ishiyama, 1958) (Browneye skate) – pruunsilm-nöbirai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani vetes (Honshu, Kyushu, Shikoku saared). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 30-60 m. Eelistab liivast/mudast põhja. Pikkus kuni 51 cm. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Kuivatatud „tiibu“ kasutatakse toiduks.

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Nöbiraid 2 (Orbiraja)
Railased (Rajidae)