Otsingu tulemused:

1. Ähmlaik-teravsabaangerjas (Ophichthus hyposagmatus)
2. Aafrika jäserai (Cruriraja hulleyi)
3. aeratsioon
4. Ahasuim-teravsabaangerjas (Ophichthus stenopterus)
5. Ainuõõssed (Coelenterata)
6. Akagera mokkparrak (Labeobarbus claudinae)
7. Alaska süvarai (Bathyraja parmifera)
8. Alleni teravsabaangerjas (Ophichthus alleni)
9. Allikajärv (Peraküla Allikajärv, Allikjärv, Tantsujärv)
10. Ameerika härjapearai (Rhinoptera bonasus)
11. Andamani jäserai (Cruriraja andamanica)
12. Antilli teravsabaangerjas (Ophichthus spinicauda)
13. Asu järv (Taagepera Asu järv)
14. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
15. Atlandi nokistont (Rhinochimaera atlantica)
16. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
17. Atlantise jäserai (Cruriraja atlantis)
18. Austraalia härjapearai (Rhinoptera neglecta)
19. Batik-ebalameuim (Pseudohomaloptera batek)
20. Bigelowi väikerai (Rajella bigelowi)
21. Biwa idarünt (Biwia zezera)
22. Bonaparte'i teravsabaangerjas (Ophichthus bonaparti)
23. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
24. Brasiilia härjapearai (Rhinoptera brasiliensis)
25. Brasiilia sumerai (Malacoraja obscura)
26. Brasiilia taarnarai (Gurgesiella dorsalifera)
27. Brasiilia teravsabaangerjas (Ophichthus brasiliensis)
28. Brasiilia väikerai (Rajella sadowskii)
29. Cadenati jäserai (Cruriraja cadenati)
30. Challengeri väikerai (Rajella challengeri)
31. Chebera napplõug (Garra chebera)
32. Colombia teravsabaangerjas (Ophichthus melope)
33. Compagno helerai (Leucoraja compagnoi)
34. Coromandeli iliša (Ilisha filigera)
35. Cuanza aafrikaparrak (Enteromius brevilateralis)
36. dorsolateraalne
37. Ebalameuimed (Pseudohomaloptera)
38. Eera järved
39. Elera paelangerjas (Muraenichthys elerae)
40. Erabo-teravsabaangerjas (Ophichthus erabo)
41. Erak-partangerjas (Nettastoma solitarium)
42. Erastvere järv
43. Eren / Eran / Neren (lesgide veejumal)
44. Euroopa meritont (Chimaera monstrosa)
45. Evermanni teravsabaangerjas (Ophichthus lithinus)
46. Fera siig (Coregonus fera)
47. Florida manhua (Jenkinsia stolifera)
48. Fowleri teravsabaangerjas (Ophichthus fowleri)
49. Galapagose teravsabaangerjas (Ophichthus arneutes)
50. Galapagose väikerai (Rajella eisenhardti)
51. Giglioli vaal (Amphiptera pacifica)
52. Gomesi teravsabaangerjas (Ophichthus gomesii)
53. Hõberasboora (Rasbora argyrotaenia)
54. Haarduimed (Metahomaloptera)
55. Haietlik (piksemadu nutka mütoloogias; Põhja-Ameerika looderannik)
56. Hainani linihink (Liniparhomaloptera qiongzhongensis)
57. Hallikas väikerai (Rajella ravidula)
58. Halmahera huulhai (Hemiscyllium halmahera)
59. Harilik ebalameuim (Pseudohomaloptera vulgaris)
60. Harilik teravsabaangerjas (Ophichthus apicalis)
61. Hariuim-teravsabaangerjas (Ophichthus altipennis)
62. Havai teravsabaangerjas (Ophichthus kunaloa)
63. Heleraid (Leucoraja)
64. Hiina kivikarbik (Procypris mera)
65. Hiina köbertrulling (Triplophysa pseudoscleroptera)
66. Hiiu torupillimees mererahva pulmas (pärimus; Loorits)
67. Hink Cobitis sipahilerae
68. Humanni teravsabaangerjas (Ophichthus humanni)
69. Hunani linihink (Liniparhomaloptera macrostoma)
70. Hõbedane meritont (Chimaera phantasma)
71. Hõreoga-väikerai (Rajella paucispinosa)
72. Härjapearaid (Rhinoptera)
73. Hülgeraud
74. Ida-pakssabarai (Trygonoptera imitata)
75. Idahiina teravsabaangerjas Ophichthus tchangi)
76. Igikare hõbeteib (Notropis semperasper)
77. Ikepera järv (pärimus)
78. Ikepera oja
79. Ikeperä järv (Ikepera järv, Tikepera järv, Metsamatsi järv)
80. India peitsilmangerjas (Caecula pterygera)
81. India uurikangerjas (Bascanichthys deraniyagalai)
82. Indoneesia teravkoon-astelrai (Telatrygon biasa)
83. Indoneesia väikerai (Rajella annandalei)
84. Iraani teib (Leuciscus gaderanus)
85. Irvik-teravsabaangerjas (Ophichthus hirritus)
86. Itaalia teravsabaangerjas (Ophichthus maculatus)
87. Jõllsilm-teravsabaangerjas (Ophichthus megalops)
88. Jaapani teravsabaangerjas (Ophichthus asakusae)
89. Jaava härjapearai (Rhinoptera javanica)
90. Jiao Ren (mererahvas Hiina bestiaariumides)
91. Johore uuslameuim (Neohomaloptera johorensis)
92. Jutiline lameuim (Homaloptera bilineata)
93. Jõerailased (Potamotrygonidae)
94. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
95. Jäseraid (Cruriraja)
96. Kaerahelbed õngesöödana
97. Kaksikud ja lõhed looderanniku indiaanlastel
98. Kakstoon-teravsabaangerjas (Ophichthus bicolor)
99. Kalifornia teravsabaangerjas (Ophichthus triserialis)
100. Kalimantani kääbusrasboora (Boraras merah)
101. Kalkuim-köbertrulling (Triplophysa scleroptera)
102. Kare härjapearai (Rhinoptera adspersa)
103. Kare oganinarai (Brochiraja spinifera)
104. Karenina-jäserai (Cruriraja parcomaculata)
105. Karesaba-jäserai (Cruriraja rugosa)
106. Karesaba-väikerai (Rajella caudaspinosa)
107. Kareselg-sumerai (Malacoraja spinacidermis)
108. Karreri päisangerjas (Parabathymyrus karrerae)
109. Kerakalalased (Tetraodontidae)
110. Kerakalalised (Tetraodontiformes)
111. Kerala idamaimik (Oreichthys incognito)
112. Kerala kardsilm (Amblypharyngodon melettinus)
113. Kerala kivitrulling (Nemacheilus keralensis)
114. Kerala luumokk (Osteochilus longidorsalis)
115. Kerala mägiparrak (Hypselobarbus kurali)
116. Kerala mägipuntius (Sahyadria chalakkudiensis)
117. Kerala pardpuntius (Barbodes wynaadensis)
118. Kerala pethia (Pethia muvattupuzhaensis)
119. Kerala puntius (Puntius dolichopterus)
120. Kerama sileangerjas (Apterichtus keramanus)
121. Keskaafrika aafrikaparrak (Enteromius humeralis)
122. Keskatlandi väikerai (Rajella kukujevi)
123. Kirev helerai (Leucoraja wallacei)
124. Kirsspunane helkteibik (Luxilus cerasinus)
125. Kollane pakssabarai (Trygonoptera galba)
126. Konksu teravik ja kida
127. Konksude numeratsioon
128. Korallimere jämesabarai (Urolophus piperatus)
129. Kreffti sumerai (Malacoraja kreffti)
130. Kuldjas härjapearai (Rhinoptera steindachneri)
131. Kuning-teravsabaangerjas (Ophichthus rex)
132. Kurd-teravsabaangerjas (Ophichthus rugifer)
133. Kuuba jäserai (Cruriraja poeyi)
134. Kuuslaik-ebalameuim (Pseudohomaloptera sexmaculata)
135. Kõnnujärv (Kadaka järv, Kõrgeraba järv)
136. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
137. Kõveratipuline konks (nokk-konks)
138. Kägu-helerai (Leucoraja naevus)
139. Lõherahvad
140. Lüheldane teravsabaangerjas (Ophichthus brevicaudatus)
141. Lühikoon-teravsabaangerjas (Ophichthus brevirostris)
142. Lühilakk-liimukangerjas (Phaenomonas cooperae)
143. Lühipea-teravsabaangerjas (Ophichthus marginatus)
144. Lühiuim-teravsabaangerjas (Ophichthus brachynotopterus)
145. Lahepera järv (Lahe järv)
146. Laiguline helerai (Leucoraja leucosticta)
147. Laikuim-pisikarbik (Cyprinella spiloptera)
148. Laisilm-teravsabaangerjas (Ophichthus macrops)
149. Laiuim-liibhink (Hemimyzon macroptera)
150. Lakk-teravsabaangerjas Ophichthus urolophus)
151. Lameuim-mägirünt (Psilorhynchus homaloptera)
152. Lameuimed (Homaloptera)
153. Langtso paljaskarbik (Gymnocypris scleracanthus)
154. Lateraalsed märgid
155. Leht-väikerai (Rajella fyllae)
156. Leonardi ebalameuim (Pseudohomaloptera leonardi)
157. Leopard-koontrulling (Oxynoemacheilus panthera)
158. Leopard-süvarai (Bathyraja panthera)
159. Leopard-väikerai (Rajella leoparda)
160. Libliklaik-süvarai (Bathyraja papilionifera)
161. Limkoy teravsabaangerjas (Ophichthus limkouensis)
162. Linihingud (Liniparhomaloptera)
163. Lodev nansenikala (Nansenia tenera)
164. Losera-kihvtrissa (Odaxothrissa losera)
165. Luits-nokistont (Rhinochimaera africana)
166. Lusitaania härjapearai (Rhinoptera marginata)
167. Lääne-pakssabarai (Trygonoptera mucosa)
168. Lääneaafrika süvarai (Bathyraja hesperafricana)
169. Lühiuim-köbertrulling (Triplophysa brachyptera)
170. Madaluim-udeangerjas (Cirrhimuraena tapeinoptera)
171. Maia-helerai (Leucoraja caribbaea)
172. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
173. Malai lameuim (Homaloptera parclitella)
174. Maldiivi teravsabaangerjas (Ophichthus genie)
175. Malihkaia (Malihkaia aligera)
176. Malta helerai (Leucoraja melitensis)
177. Manila teravsabaangerjas (Ophichthus manilensis)
178. Mask-pakssabarai (Trygonoptera personata)
179. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
180. Menezesi teravsabaangerjas (Ophichthus menezesi)
181. Merihein (Zostera)
182. Meritondid (Chimaera)
183. Mesefen (gruusia mererahvas)
184. Mesopotaamia turb (Squalius berak)
185. Mintaid (Theragra)
186. Muda-teravsabaangerjas (Ophichthus rutidoderma)
187. Mustalapiline teravsabaangerjas (Ophichthus ophis)
188. Mustjas väikerai (Rajella nigerrima)
189. Mustjärv (Peraküla Mustjärv; Nõva Mustjärv)
190. Mustpoorjas teravsabaangerjas (Ophichthus melanoporus
191. Nelipoor-teravsabaangerjas (Ophichthus tetratrema)
192. Niituim-antšoa (Anchoa filifera)
193. Nokistondid (Rhinochimaera)
194. Nujiangi poorpuntius (Poropuntius opisthoptera)
195. Nõgi-väikerai (Rajella fuliginea)
196. Ogasilm-sumerai (Malacoraja senta)
197. Oja-lameuim (Homaloptera ogilviei)
198. Oja-linihink (Liniparhomaloptera disparis)
199. Omaani härjapearai (Rhinoptera jayakari)
200. Omei haarduim (Metahomaloptera omeiensis)
201. Ovaal-pakssabarai (Trygonoptera ovalis)
202. Paapulpea-käärtrull (Schistura papulifera)
203. Pakssabaraid (Trygonoptera)
204. Peen teravsabaangerjas (Ophichthus apachus)
205. Peruu liblikrai (Gymnura afuerae)
206. Peräjärv (Ähijärve Peräjärv, Ähi Perajärv)
207. Perätsjärv (Peratsjärv, Peratjärv)
208. Pfeifferi kivitrulling (Nemacheilus pfeifferae)
209. Pikane järv (Tuksi järv, Pikkana järv, Soonde järv, Peraküla järv)
210. Pikk nõidangerjas (Venefica procera)
211. Pikksaba-haarduim (Metahomaloptera longicauda)
212. Pikkuim-teravsabaangerjas (Ophichthus mecopterus)
213. Pikkuim-vigelhin (Vaillantella euepiptera)
214. Pikkuim-viikangerjas (Scolecenchelys macroptera)
215. Pipar-saagsabahai (Galeus piperatus)
216. Piparkiri-ogasilm (Pangio piperata)
217. Piprakirju mägirünt (Psilorhynchus piperatus)
218. Pisipoorjas teravsabaangerjas (Ophichthus microstictus)
219. Pointoni teravkõht (Oxygaster pointoni)
220. Porimokk-teravsabaangerjas Ophichthus aniptocheilos)
221. Pruunikas teravsabaangerjas (Ophichthus unicolor)
222. Punase mere teravsabaangerjas (Ophichthus echeloides)
223. Purisanaagia (Sanagia velifera)
224. Purpurkõht-väikerai (Rajella purpuriventralis)
225. Pärimus: Peratjärv
226. Pärlitera-astelrai (Fontitrygon margaritella)
227. Päästjärv (Perajärv)
228. Redelangerjas (Scalanago lateralis)
229. Regani ebalameuim Pseudohomaloptera tatereganii)
230. Roosa teravsabaangerjas (Ophichthus roseus)
231. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
232. Rosett-helerai (Leucoraja garmani)
233. Rotund-teravsabaangerjas (Ophichthus rotundus)
234. Rästik-merilohe (Echiichthys vipera)
235. Säravpea-sisalangerjas (Saurenchelys fierasfer)
236. Sünk teravsabaangerjas (Ophichthus aphotistos)
237. Sünkvöötjas teravsabaangerjas (Ophichthus frontalis)
238. Saagselg-helerai (Leucoraja pristispina)
239. Sadul-lameuim (Homaloptera orthogoniata)
240. Sale käärtrull (Schistura procera)
241. Sale teravsabaangerjas (Ophichthus serpentinus)
242. Sarviline napplõug (Garra cornigera)
243. Savikoja paisjärv (Savikoja veehoidla, Erala paisjärv)
244. Segavööt-lameuim (Homaloptera confuzona)
245. Shao teravsabaangerjas (Ophichthus shaoi)
246. Sierraleone teravsabaangerjas (Ophichthus leonensis)
247. Siil-helerai (Leucoraja erinacea)
248. Silenina-jäserai (Cruriraja durbanensis)
249. Silinderjas teravsabaangerjas (Ophichthus cylindroideus)
250. Silmik-helerai (Leucoraja ocellata)
251. Silmik-lameuim (Homaloptera ocellata)
252. Silmik-teravsabaangerjas (Ophichthus polyophthalmus)
253. Singapuri teravsabaangerjas (Ophichthus singapurensis)
254. Sinivaal (Balaenoptera musculus)
255. Sisiutl (meremadu Põhja-Ameerika looderanniku mütoloogias)
256. Siugjas teravsabaangerjas (Ophichthus longipenis)
257. Somaali teravsabaangerjas (Ophichthus ishiyamorum)
258. soolajärv (mineraaljärv)
259. Sulawesi teravsabaangerjas (Ophichthus celebicus)
260. Sumeraid (Malacoraja)
261. Suudmeiliša (Ilisha megaloptera)
262. Suuroga-väikerai (Rajella barnardi)
263. Suursilm-teravsabaangerjas (Ophichthus grandoculis)
264. Suuruim-teravsabaangerjas (Ophichthus macrochir)
265. Süva-väikerai (Rajella bathyphila)
266. Šagrään-helerai (Leucoraja fullonica)
267. Tähniline teravsabaangerjas (Ophichthus puncticeps)
268. Täpikjoon-teravsabaangerjas (Ophichthus omorgmus)
269. Tõmmu teravsabaangerjas (Ophichthus pullus)
270. Tömpkoon-linihink (Liniparhomaloptera obtusirostris)
271. Tšiili teravsabaangerjas (Ophichthus remiger)
272. Taanduim-teravsabaangerjas (Ophichthus retrodorsalis)
273. Tellispruun pakssabarai (Trygonoptera testacea)
274. Temera (Temera hardwickii)
275. Terashall pisikarbik (Cyprinella whipplei)
276. Terastriip-hõbeteib (Notropis chalybaeus)
277. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
278. Teravhammas-nugishai (Triakis scyllium)
279. Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
280. Teravkõhud (Oxygaster)
281. Teravkoon-astelrai (Telatrygon acutirostra)
282. Teravkoon-lauskmokk (Neolissochilus acutirostris)
283. Teravkoon-mokkparrak (Labeobarbus acutirostris)
284. Teravkoon-naaskelangerjas (Ophisurus macrorhynchos)
285. Teravkoon-poorpuntius (Poropuntius consternans)
286. Teravkoon-tiibrai (Dipturus oxyrinchus)
287. Teravkoon-viikangerjas (Scolecenchelys acutirostris)
288. Teravkoonangerjas (Oxyconger leptognathus)
289. Teravlõug-nuudelkala (Salanx prognathus)
290. Teravnina-hõbeteib (Notropis oxyrhynchus)
291. Teravnina-jõetrissa (Potamothrissa acutirostris)
292. Teravnina-piugangerjas (Ichthyapus acuticeps)
293. Teravnina-sileangerjas (Apterichtus klazingai)
294. Teravnina-teib (Leuciscus oxyrrhis)
295. Teravoga-nöbirai (Okamejei acutispina)
296. Teravpea-devaario (Devario acuticephala)
297. Teravpea-krihveltrull (Homatula acuticephala)
298. Teravpea-käärtrull (Schistura acuticephala)
299. Teravpea-mokkparrak (Labeobarbus acuticeps)
300. Teravpea-sõõrhuul (Sinocyclocheilus oxycephalus)
301. Teravsaba-nokisangerjas (Rhynchoconger ectenurus)
302. Teravsaba-odaangerjas (Myrichthys breviceps)
303. Teravsaba-sisalangerjas Saurenchelys stylura)
304. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
305. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
306. Teravuim-karpkala (Cyprinus acutidorsalis)
307. Teravuim-koolmekala (Erimyzon tenuis)
308. Teravuim-nugishai (Triakis acutipinna)
309. Teravuim-rünt (Gobio acutipinnatus)
310. Teravuim-turblepits (Zacco acutipinnis)
311. Tessaalia rünt (Gobio feraeensis)
312. Tikand-lasnuim (Sewellia albisuera)
313. Tomio teravsabaangerjas (Ophichthus tomioi)
314. Tont-väikerai (Rajella dissimilis)
315. Triipsaba-teravkõht (Oxygaster anomalura)
316. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
317. Tsuchida teravsabaangerjas (Ophichthus tsuchidae)
318. Tuamotu teravsabaangerjas (Ophichthus congroides)
319. Tumeuim-teravsabaangerjas (Ophichthus zophochir)
320. Tähniline helerai (Leucoraja lentiginosa)
321. Täppuim-käärtrull (Schistura spiloptera)
322. Udenina-teravsabaangerjas (Ophichthus mystacinus)
323. Uuskaledoonia teravsabaangerjas (Ophichthus exourus)
324. Uuskerala mägiparrak (Hypselobarbus keralaensis)
325. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
326. Väikesuu-lämpuim (Parhomaloptera microstoma)
327. Võrkjas mureen (Muraena retifera)
328. Vöödiline sardiinike (Harengula humeralis)
329. Vöödiline teravsabaangerjas (Ophichthus fasciatus)
330. Vöötpea-teravsabaangerjas (Ophichthus cephalozona)
331. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
332. Vaikse ookeani nokistont (Rhinochimaera pacifica)
333. Valgekoon-väikerai (Rajella lintea)
334. Valgenina-odaangerjas (Myrichthys paleracio)
335. Valgerai (Rostroraja alba)
336. Valgerant-kilbikhai (Parmaturus albimarginatus)
337. Valgerant-saabelmureen (Enchelycore schismatorhynchus)
338. Valgerant-silepeamureen (Gymnothorax albimarginatus)
339. Valgeuim-ehisangerjas (Callechelys leucoptera)
340. Valgeuim-lahitshai (Hemitriakis leucoperiptera)
341. Vanuatu teravsabaangerjas (Ophichthus lentiginosus)
342. Verekarva teravsabaangerjas (Ophichthus cruentifer)
343. Vietnami linihink (Liniparhomaloptera monoloba)
344. viljatera [kirptirk]
345. Virginia helerai (Leucoraja virginica)
346. Väike oganinarai (Brochiraja microspinifera)
347. Väikeraid (Rajella)
348. Woo teravsabaangerjas (Ophichthus woosuitingi)
349. Ümar helerai (Leucoraja circularis)
350. Ümaruim-köbertrulling (Triplophysa coniptera)
351. Yucatani helerai (Leucoraja yucatanensis)
352. Yunnani ebalameuim (Pseudohomaloptera yunnanensis)

Heleraid (Leucoraja)

Heleraid (Leucoraja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) seltsi railaste (Rajidae) sugukonnast. Põhjaelulised, suurte rombikujuliste rinnauimedega. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Saba pikk ja peenike. Mandrilaval ja mandrinõlval Loode-Atlandis ja Ida-Atlandis, ka Vahemeres, India ookeani edelaosas ja Austraalia vetes. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonda kuulub 15 liiki (FishBase, 2019):

Leucoraja caribbaea (McEachran, 1977) (maya skate) – maia-helerai. Lääne-Atlandis Mehhiko vetes.Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 329- 457 m. Andmed vähesed.

Leucoraja circularis (Couch, 1838) (sandy skate) – ümar helerai. Ida-Atlandis: Island, Lõuna-Norra, Skagerrak, Vahemeri, Senegal. Kadunud Fääri saartelt, Mustast ja Aadria merest. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 70-676 m. Pikkus kuni 120 cm (tavapikkus 70 cm). Ülapool enam või vähem punaka alatooniga pruun, „tiibadel“ ja kõhuuimedel 4-6 väikest tumedaservalist valget laiku, laikude muster kogu kehal ühetaoline; alapool valge. Toitub põhja-selgrootuist. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana, liha kasutatakse inimtoiduks. Väljapüük 2000-2011. a vahemikus 46 – 369 t (Prantsus,aa, Portugal, Belgia). Seisund: eriti ohustatud.


Ümar helerai

Leucoraja compagnoi (Stehmann, 1995) (tigertail skate) – compagno helerai. Kagu-Atlandis LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 480-625 m. Pukkus kuni 51,7 cm. Sihipäraselt ei püüta. Andmed vähesed.


Compagno helerai

Leucoraja erinacea (Mitchill, 1825) (little skate) – siil-helerai. Lääne-Atlandis Saint Lawrence'i lahest ja Nova Scotia poolsaarest Kanadas kuni Põhja-Karolinani (USA). Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 0-329 m. Pikkus kuni 54 cm. Pealt kaetud ogakestega, pea, õlad ja saba suuremate ogadega. Pealt hallikas või pruunikas rohkete tumedate täppidega, alt valge või hall. Eluviis öine, päeval kaevuvad põhja. Liiguvad merepõhjal kõhuuimede abil, mille eesmine serv on muutunud „jalgadeks“. Toitub peamiselt kümnejalalistest vähikestest ja kirpvähkidest, samuti hulkharjasussidest. Mõningane püügihuvi, liha on söödav. Kasutatakse ka söödana homaaride ja angerjate püügil. Seisund: ohulähedane.


Siil-helerai

Leucoraja fullonica (Linnaeus, 1758) (shagreen skate) – šagrään-helerai. Ida-Atland: Murmanskist, Norrast, Islandi lõunavetest, Fääri saartest, Põhjamere põhjaosast ja Skagerrakist kuni Maroko põhjaveteni, sealhulgas Vahemere lääneosas ja Madeira vetes. Mereveeline, Batüdemersaalne, sügavustel 30-550 m. Mandrilava välisserval jahedamates vetes, eriti kivisel põhjal. Pikkus kuni 120 cm. Ninamik terav, ülalõug mediaansälguga. Pealt ühtlaselt tuhkhall, alt valge. Toitub põhjaselgrootust ja kaladest. Mõningane püügihuvi, kasutatakse inimtoiduks. 2000-2011. a väljapüük vahemikus 19-434 t (Prantsusmaa, Island, Hispaania jt). Seisund: ohustatud.


Šagrään-helerai

Leucoraja garmani (Whitley, 1939) (rosette skate) – rosett-helerai. Lääne-Atlandis Ameerika rannameres Uus-Inglismaast Florida lõunaosani (USA). Mereveeline, riffieluline, okeanodroomne, sügavustel 55-530 m. Eelistab liiva- või mudapõhja. Pikkus kuni 57 cm, ketta laius kuni 26 cm. Seljal muster tumedatest rosettidest helepruunil taustal ja arvukalt tumedaid ning heledaid täppe. Alt valge või kollakas. Toitub peamiselt dekapoodidest, ka kirpvähkidest, hulkharjasussidest, kalmaaridest ja kaladest. Mõningane püügihuvi, liha kasutatakse toiduks, samuti söödana teiste kalade püüdmisel. Liik ei ole ohustatud.


Rosett-helerai

Leucoraja lentiginosa (Bigelow & Schroeder, 1951) (speckled skate) – tähniline helerai. Lääne-Atlandis Mehhiko lahe põhjaosast kuni Nikaraaguani. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 53-457 m. Pikkus kuni 43 cm. Pealt kaetud rohkete tumepruunide ja valgete täppidega. Alt hele. Sabal täppidest 5-6 joont. Sihipäraselt ei püüta.


Tähniline helerai

Leucoraja leucosticta (Stehmann, 1971) (whitedappled skate) – laiguline helerai. Ida-Atlandis Aafrika rannikumeres Mauritaaniast Gabonini. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 70-600 m. Pikkus kuni 80 cm. Sihipäraselt ei püüta.

Leucoraja melitensis (R. S. Clark, 1926) (Maltese skate) – malta helerai. Endeemne liik Vahemeres Tuneesia ja Malta vetes, vähesel määral ka Itaalia vetes, haruharva Alžeeria vetes.Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 60-600 m. Pikkus kuni 50 cm. Ninamikul esileulatuv tipp. Keha pruun, „tiibade“ aluse keskosas suur iseloomulik muster (tumedal taustal kollane usjas muster ning laigud). Alakülg valge. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: äärmiselt ohustatud.


Malta helerai

Leucoraja naevus (J. P. Müller & Henle, 1841) (cuckoo skate) – kägu-helerai. Ida-Atlandis Kattegatist ja Põhjamerest ümber Briti saarte ja Iirimaa kuni Maroko ja Senegalini, ka Vahemeres. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-500 m (enamasti 20-250 m). Pikkus kuni 71 cm (tavapikkus 40 cm). Keha kollakast pruunikashallini, kummagi „tiiva“ aluse keskosas mõni üksik suur laik (kollane muster tumedal taustal), altpoolt valge. Sigib igal aastaajal, 70-150 muna. Püütakse sihipäraselt, liha kasutatakse inimtoiduks. 2000-2011. a väljapüük vahemikus 436-5419 t (peamiselt Prantsusmaa). Liik ei ole ohustatud.


Kägu-helerai

Leucoraja ocellata (Mitchill, 1815) (winter skate) – silmik-helerai. Lääne-Atlandis Newfoundlandi madalast ja Saint-Lawrence'i lahest (Kanada) kuni Põhja-Karolinani (USA). Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 0-317 m Enamasti sügavusel umbes 150 m). Pikkus kuni 110 cm, eluiga kuni 21 a. Ülapoolel rohkelt väikesi tumedaid täppe, rinnauimedel 1-4 tumeda servaga heledat laiku. Alt valge, helepruunide laikudega. Sigib aastaringselt, 18-35 muna. Mõningane püügihuvi, kasutatakse inimtoiduna ja söödana homaaride ning angerjate püüdmisel. Seisund: eriti ohustatud.


Silmik-helerai

Leucoraja pristispina Last, Stehmann & Séret, 2008 (sawback skate) – saagselg-helerai. Endeemne liik India ookeani idaosas Austraalia läänevetes ja Indoneesia idavetes. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 202-504 m. Pikkus kuni 40,1 cm. Pealt helehall või pruunikas, alt hele. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Saagselg-helerai

Leucoraja virginica (McEachran, 1977) (Virginia skate) – virginia helerai. Loode-Atlandis Põhja-Karolina (USA) vetes. Mereveeline, betnopelaagiline, sügavustel 104-117 m. Andmed vähesed.

Leucoraja wallacei (Hulley, 1970) (yellow-spotted skate) – kirev helerai. Kagu-Atlandis ja India ookeani lääneosas Aafrika lõunaosa vetes: Namiibia, Mosambiik, LAV. Mere- ja riimveeline, batüdemersaalne, sügavustel 70-450 m. Pikkus kuni 100 cm. Pealt kollakaspruun eredate kollaste täppidega, mis võivad koonduda rosettideks või „silamdeks“, altpoolt valge. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.


Kirev helerai

Leucoraja yucatanensis (Bigelow & Schroeder, 1950) (Yucatán skate) – yucatani helerai. Lääne-Atlandis üksnes Yucatani (Mehhiko) kirdepoolsel mandrinõlval. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 192-457 m. Pikkus kuni 30 cm. Pealt pruunikashall, alt kollakas. Inimkasutust ei leia.


Yucatani helerai

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Railased (Rajidae)