Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Heleraid (Leucoraja)

Heleraid (Leucoraja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) seltsi railaste (Rajidae) sugukonnast. Põhjaelulised, suurte rombikujuliste rinnauimedega. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Saba pikk ja peenike. Mandrilaval ja mandrinõlval Loode-Atlandis ja Ida-Atlandis, ka Vahemeres, India ookeani edelaosas ja Austraalia vetes. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonda kuulub 15 liiki (FishBase, 2019):

Leucoraja caribbaea (McEachran, 1977) (maya skate) – maia-helerai. Lääne-Atlandis Mehhiko vetes.Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 329- 457 m. Andmed vähesed.

Leucoraja circularis (Couch, 1838) (sandy skate) – ümar helerai. Ida-Atlandis: Island, Lõuna-Norra, Skagerrak, Vahemeri, Senegal. Kadunud Fääri saartelt, Mustast ja Aadria merest. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 70-676 m. Pikkus kuni 120 cm (tavapikkus 70 cm). Ülapool enam või vähem punaka alatooniga pruun, „tiibadel“ ja kõhuuimedel 4-6 väikest tumedaservalist valget laiku, laikude muster kogu kehal ühetaoline; alapool valge. Toitub põhja-selgrootuist. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana, liha kasutatakse inimtoiduks. Väljapüük 2000-2011. a vahemikus 46 – 369 t (Prantsus,aa, Portugal, Belgia). Seisund: eriti ohustatud.


Ümar helerai

Leucoraja compagnoi (Stehmann, 1995) (tigertail skate) – compagno helerai. Kagu-Atlandis LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 480-625 m. Pukkus kuni 51,7 cm. Sihipäraselt ei püüta. Andmed vähesed.


Compagno helerai

Leucoraja erinacea (Mitchill, 1825) (little skate) – siil-helerai. Lääne-Atlandis Saint Lawrence'i lahest ja Nova Scotia poolsaarest Kanadas kuni Põhja-Karolinani (USA). Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 0-329 m. Pikkus kuni 54 cm. Pealt kaetud ogakestega, pea, õlad ja saba suuremate ogadega. Pealt hallikas või pruunikas rohkete tumedate täppidega, alt valge või hall. Eluviis öine, päeval kaevuvad põhja. Liiguvad merepõhjal kõhuuimede abil, mille eesmine serv on muutunud „jalgadeks“. Toitub peamiselt kümnejalalistest vähikestest ja kirpvähkidest, samuti hulkharjasussidest. Mõningane püügihuvi, liha on söödav. Kasutatakse ka söödana homaaride ja angerjate püügil. Seisund: ohulähedane.


Siil-helerai

Leucoraja fullonica (Linnaeus, 1758) (shagreen skate) – šagrään-helerai. Ida-Atland: Murmanskist, Norrast, Islandi lõunavetest, Fääri saartest, Põhjamere põhjaosast ja Skagerrakist kuni Maroko põhjaveteni, sealhulgas Vahemere lääneosas ja Madeira vetes. Mereveeline, Batüdemersaalne, sügavustel 30-550 m. Mandrilava välisserval jahedamates vetes, eriti kivisel põhjal. Pikkus kuni 120 cm. Ninamik terav, ülalõug mediaansälguga. Pealt ühtlaselt tuhkhall, alt valge. Toitub põhjaselgrootust ja kaladest. Mõningane püügihuvi, kasutatakse inimtoiduks. 2000-2011. a väljapüük vahemikus 19-434 t (Prantsusmaa, Island, Hispaania jt). Seisund: ohustatud.


Šagrään-helerai

Leucoraja garmani (Whitley, 1939) (rosette skate) – rosett-helerai. Lääne-Atlandis Ameerika rannameres Uus-Inglismaast Florida lõunaosani (USA). Mereveeline, riffieluline, okeanodroomne, sügavustel 55-530 m. Eelistab liiva- või mudapõhja. Pikkus kuni 57 cm, ketta laius kuni 26 cm. Seljal muster tumedatest rosettidest helepruunil taustal ja arvukalt tumedaid ning heledaid täppe. Alt valge või kollakas. Toitub peamiselt dekapoodidest, ka kirpvähkidest, hulkharjasussidest, kalmaaridest ja kaladest. Mõningane püügihuvi, liha kasutatakse toiduks, samuti söödana teiste kalade püüdmisel. Liik ei ole ohustatud.


Rosett-helerai

Leucoraja lentiginosa (Bigelow & Schroeder, 1951) (speckled skate) – tähniline helerai. Lääne-Atlandis Mehhiko lahe põhjaosast kuni Nikaraaguani. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 53-457 m. Pikkus kuni 43 cm. Pealt kaetud rohkete tumepruunide ja valgete täppidega. Alt hele. Sabal täppidest 5-6 joont. Sihipäraselt ei püüta.


Tähniline helerai

Leucoraja leucosticta (Stehmann, 1971) (whitedappled skate) – laiguline helerai. Ida-Atlandis Aafrika rannikumeres Mauritaaniast Gabonini. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 70-600 m. Pikkus kuni 80 cm. Sihipäraselt ei püüta.

Leucoraja melitensis (R. S. Clark, 1926) (Maltese skate) – malta helerai. Endeemne liik Vahemeres Tuneesia ja Malta vetes, vähesel määral ka Itaalia vetes, haruharva Alžeeria vetes.Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 60-600 m. Pikkus kuni 50 cm. Ninamikul esileulatuv tipp. Keha pruun, „tiibade“ aluse keskosas suur iseloomulik muster (tumedal taustal kollane usjas muster ning laigud). Alakülg valge. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: äärmiselt ohustatud.


Malta helerai

Leucoraja naevus (J. P. Müller & Henle, 1841) (cuckoo skate) – kägu-helerai. Ida-Atlandis Kattegatist ja Põhjamerest ümber Briti saarte ja Iirimaa kuni Maroko ja Senegalini, ka Vahemeres. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-500 m (enamasti 20-250 m). Pikkus kuni 71 cm (tavapikkus 40 cm). Keha kollakast pruunikashallini, kummagi „tiiva“ aluse keskosas mõni üksik suur laik (kollane muster tumedal taustal), altpoolt valge. Sigib igal aastaajal, 70-150 muna. Püütakse sihipäraselt, liha kasutatakse inimtoiduks. 2000-2011. a väljapüük vahemikus 436-5419 t (peamiselt Prantsusmaa). Liik ei ole ohustatud.


Kägu-helerai

Leucoraja ocellata (Mitchill, 1815) (winter skate) – silmik-helerai. Lääne-Atlandis Newfoundlandi madalast ja Saint-Lawrence'i lahest (Kanada) kuni Põhja-Karolinani (USA). Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 0-317 m Enamasti sügavusel umbes 150 m). Pikkus kuni 110 cm, eluiga kuni 21 a. Ülapoolel rohkelt väikesi tumedaid täppe, rinnauimedel 1-4 tumeda servaga heledat laiku. Alt valge, helepruunide laikudega. Sigib aastaringselt, 18-35 muna. Mõningane püügihuvi, kasutatakse inimtoiduna ja söödana homaaride ning angerjate püüdmisel. Seisund: eriti ohustatud.


Silmik-helerai

Leucoraja pristispina Last, Stehmann & Séret, 2008 (sawback skate) – saagselg-helerai. Endeemne liik India ookeani idaosas Austraalia läänevetes ja Indoneesia idavetes. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 202-504 m. Pikkus kuni 40,1 cm. Pealt helehall või pruunikas, alt hele. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Saagselg-helerai

Leucoraja virginica (McEachran, 1977) (Virginia skate) – virginia helerai. Loode-Atlandis Põhja-Karolina (USA) vetes. Mereveeline, betnopelaagiline, sügavustel 104-117 m. Andmed vähesed.

Leucoraja wallacei (Hulley, 1970) (yellow-spotted skate) – kirev helerai. Kagu-Atlandis ja India ookeani lääneosas Aafrika lõunaosa vetes: Namiibia, Mosambiik, LAV. Mere- ja riimveeline, batüdemersaalne, sügavustel 70-450 m. Pikkus kuni 100 cm. Pealt kollakaspruun eredate kollaste täppidega, mis võivad koonduda rosettideks või „silamdeks“, altpoolt valge. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.


Kirev helerai

Leucoraja yucatanensis (Bigelow & Schroeder, 1950) (Yucatán skate) – yucatani helerai. Lääne-Atlandis üksnes Yucatani (Mehhiko) kirdepoolsel mandrinõlval. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 192-457 m. Pikkus kuni 30 cm. Pealt pruunikashall, alt kollakas. Inimkasutust ei leia.


Yucatani helerai

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Railased (Rajidae)