Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Tiibraid (Dipturus) 2

Artikli Tiibraid (Dipturus) järg


Dipturus lanceorostratus (J. H. Wallace, 1967) (rattail skate) – rotisaba-tiibrai. Endeemne liik India ookeani lääneosas Mosambiigi vetes Limpopo jõe suudmealal. Mere- ja riimveeline, batüdemersaalne, kuni 439 m sügavusel. Pikkus kuni 82 cm. Pealt tumehall rohkete heledate täppidega, alt hall.


Rotisaba-tiibrai

Dipturus leptocauda (G. Krefft & Stehmann, 1975) (thintail skate) – salehänd-tiibrai. Edela-Atlandis Brasiilia ja Uruguai vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 400-521 m. Pikkus kuni 67 cm. Sihipäraselt ei püüta.


Salehänd-tiibrai

Dipturus macrocauda (Ishiyama, 1955) (bigtail skate) – jämehänd-tiibrai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani meres ja Ida-Hiina meres. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 300-400 m. Eelistab liiva- või mudapõhja. Pikkus kuni 120 cm. Sihipäraselt ei püüta.


Jämehänd-tiibrai

Dipturus melanospilus Last, W. T. White & Pogonoski, 2008 (blacktip skate) – mustlaik-tiibrai. Endeemne liik Austraalia idaranniku vetes Queenslandis. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 239-695 m. Pikkus kuni 78 cm. Hallikaspruun. Sihipäraselt ei püüta.


Mustlaik-tiibrai

Dipturus mennii U. L. Gomes & Paragó, 2001 (South Brazilian skate) – Menni tiibrai. Edela-Atlandis Brasiilia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 135-550 m. Pikkus kuni 167 cm. Pealt ja alt pruun. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: ohustatud.


Menni tiibrai

Dipturus nidarosiensis (Storm, 1881) (Norwegian skate) – mustkõht-tiibrai. Ida-Atlandis: Kesk- ja Lõuna-Norra fjordides, Islandi lõunavetes, Iirimaa ja Šotimaa läänevetes, piki Kesk-Atlandi mäestiku harjasid, Biskaia lahes. Tabatud ka Vahemerest Sardiinia ümbrusest. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 125-1420 m. Pikkus kuni 200 cm. Sarnaneb sileda tiibraiga, kuid värvusmuster on harilikult peidus musta püsiva limakihi all. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Seisund: ohulähedane.


Mustkõht-tiibrai

Dipturus olseni (Bigelow & Schroeder, 1951) (spreadfin skate) – laiuim-tiibrai. Lääne-Atlandis Mehhiko lahe põhjaosast kuni Floridani (Mehhiko). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 55-385 m. Pikkus kuni 69 cm. Pealt oliivpruun tumedate täppidega, alt hall või must. Sihipäraselt ei püüta.


Laiuim-tiibrai

Dipturus oregoni (Bigelow & Schroeder, 1958) (hooktail skate) – konkssaba tiibraiLääne-Atlandis Mehhiko lahe põhjaosas USA vetes (Alabama, Florida, Texas, Lousiana, Mississipi). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 475-1080 m. Pikkus kuni 144 cm. Sabal 3 rida ogasid. Pealt pruun, alt hallikas-sinakas. Sihipäraselt ei püüta.


Konkssaba-tiibrai

Dipturus oxyrinchus (Linnaeus, 1758) (longnosed skate) – teravkoon-tiibrai. Ida-Atlandis Kesk-Norra vetest kuni Senegalini, sealhulgas Fääri saared, Skagerrak, Vahemeri, Kanaari ja Madeira saared. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 70-1230 m (Enamasti mandrilava välisserval kuni 900 m sügavusel). Pikkus kuni 150 cm. Ketta mõlemad pooled sügavalt nõgusad. Pruunikas, suuremad isendid tumedamad; alapuul tumepruunist sinakashalkklini, valgete täppide ning joontega, eriti keha eesosa alaküljel. Toitub põhjaorganismidest. Mõningane püügihuvi (peamiselt Prantsusmaa), enamasti tabatakse kaaskalana. Liha kasutatakse inimtoiduks. Seisund: ohulähedane.


Teravkoon-tiibrai

Dipturus pullopunctatus (J. L. B. Smith, 1964) (slime skate) – libe tiibrai. Kagu-Atlandis Namiibia ja LAVi vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 50-457 m (enamasti 100-300 m). Pikkus kuni 130 cm. Pealt pruun, uimealustel mustad laigud, alt hall. Nahk püüdmise ajal väga libe. Toitub limustest, merekarpidest, krabidest, krevettidest ja luukaladest. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Libe tiibrai

Dipturus queenslandicus Last, W. T. White & Pogonoski, 2008 (Queensland deepwater skate) – queenslandi tiibrai. Endeemne liik Austraalia vetes, Queenslandis. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 399-606 m. Pikkus kuni 76,1 cm. Ühtlaselt hallikaspruun, alumisel poolel vahel tumedad laigud. Sihipäraselt ei püüta.


Queenslandi tiibrai

Dipturus springeri (J. H. Wallace, 1967) (roughbelly skate) – korekõht-tiibrai. Kagu-Atlandis ja India ookeani lääneosas Keenia, Madagaskari, Mosambiigi, Namiibia ja LAVi vetes. Tabatud ka India ja Omaani vetest. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 88-740 m (enamasti 400-500 m). Pikkus kuni 192 cm. Pealt tumehall, keha kaetud väikeste ogadega. Sihipäraselt ei püüta.


Korekõht-tiibrai

Dipturus stenorhynchus (J. H. Wallace, 1967) (prownose skate) – kiilnina-tiibrai.India ookeani lääneosas Mosambiigi ja LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 253-761 m. Pikkus kuni 101 cm. Pealt hall. Sihipäraselt ei püüta.


Kiilnina-tiibrai

Dipturus teevani (Bigelow & Schroeder, 1951) (prickly brown ray) – pruun tiibrai. Lääne-Atlandis Põhja-Karolinast Florida Keys'ini, Mehhiko lahes Väikeste Antillide juures, Kolumbia, Surinami ja Põhja-Brassilia vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 310-1900 m. Pikkus kuni 84 cm. Pealt helepruun, rinnauimed mustad, alt kreemikas. Sabal rida ogasid. Vähene püügihuvi.


Pruun tiibrai

Dipturus tengu (D. S. Jordan & Fowler, 1903) (acutenose skate) – tengu-tiibrai. Vaikse ookeani lääneosas Jaapanist Põhja-Filipiinideni, ka Taiwani vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 45-400 m. Eelistab liivapõhja. Pikkus kuni 113 cm. Toitub selgrootuist ja luukaladest.


Tengu tiibrai

Dipturus trachyderma (G. Krefft & Stehmann, 1975) (roughskin skate) – kare tiibrai. Brasiilia, Argentiina ja Tšiili vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 93-450 m. Pikkus kuni 264 cm. Seisund: ohustatud.


Kare tiibrai

Dipturus wengi Séret & Last, 2008 (Weng's skate) – Wengi tiibrai. Endeemne liik Austraalia vetes Queenslandist Tasmaaniani. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 486-1049 m (enamasti 600-1000 m). Pikkus kuni 128 cm. Pealt tumepruunist mustani. Inimkasutust ei leia.


Wengi tiibrai

Dipturus wuhanlingi Jeong & Nakabo, 2008 (Wu's skate) – hiina tiibrai. Vaikse ookeani loodeosas Lõuna-Hiina ja Ida-Hiina meredes. Mereveeline, bentopelaagiline, kuni 22 m sügavusel. Pikkus kuni 78,4 cm. Sihipäraselt ei püüta.


Hiina tiibrai pealt ja altvaates

Juuni, 2019


 

Vaata lisaks:

Tiibraid (Dipturus)
Railased (Rajidae)