Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Tiibraid (Dipturus)

Tiibraid (Dipturus), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) seltsi railaste (Rajidae) sugukonnast. Atlandi, India ja Vaikses ookeanis. Põhjaelulised. Paljunevad munakapslite abil.

Perekonnas on 41 liiki (FishBase, 2019):

Dipturus acrobelus Last, White & Pogonoski, 2008 (Deepwater skate) – noolnina-tiibrai. Endeemne liik Austraalia lõunavetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 446-1328 m (enamasti 800-1000 m). Pikkus kuni 137,1 cm. Pealt pruun või hall, alt tumepruun või mustjas. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Noolnina-tiibrai

Dipturus amphispinus Last & Alava, 2013 (Ridgeback skate) – (eestikeelse nimeta). Endeemne liik Vaikse ookeani lääneosas Filipiinidel. Mereveeline, pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 89,8 cm. Pealt pruun, alt heledam ja kaetud täppidega. Seljal 2 rööpset rida ogasid. Inimkasutust ei leia.

Dipturus apricus Last, W. T. White & Pogonoski, 2008 (pale tropical skate) – pleek-tiibrai. Endeemne liik Austraalia vetes Queenslandi piirkonnas. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 196-606 m (enamasti 300-500 m). Pikkus kuni 65,9 cm. Pealt hallikaspruun, alt tumedam. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.


Pleek-tiibrai

Dipturus argentinensis Díaz, de, Astarloa, Mabragaña, Hanner & Figueroa, 2008 (Argentine skate) – argentiina tiibrai. Endeemne liik Edela-Atlandis Argentiina (Patagoonia) vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 87-142 m. Pikkus kuni 93,5 cm. Pealt punakaspruun, sile; alt samuti punakspruun. Inimkasutust ei leia.


Argentiina tiibrai

Dipturus batis (Linnaeus, 1758) (common skate, blue skate) – sile tiibrai, ka silerai. (Sün. Raja batis). Ida-Atlandis Norra, Islandi ja Fääri saarte vetest kuni Senegalini, sh Vahemere lääneosas ja ka Läänemere lääneosas. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 100-1000 m (enamasti 100-200 m). Pikkus kuni 285 cm (tavaliselt kuni 100 cm), mass kuni 97,1 kg. Pealt oliivroheline, mitmesuguse mustriga, alt tumehall; kehal rohkesti musti täppe ja jooni. Sööb kalu, krabisid ja kaheksajalgu. On olnud oluline töönduskala Loode-Euroopas ja Vahemeres, ülepüügi ja aeglase paljunemise tõttu on varud tunduvalt kahanenud. Ka spordikala, kuid tabamisel reeglina vabastatakse. Seisund: äärmiselt ohustatud liik.


Sile tiibrai

Dipturus bullisi (Bigelow & Schroeder, 1962) (Bullis skate) – Bullisi tiibrai. Lääne-Atlandis Mehhiko lahest kuni Brasiila põhjaosani, sh Kariibi mere saarte ümbruses. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilava serval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 200-600 m. Pikkus kuni 48 cm. Pealt helepruun, alt tumepruun. Sihipäraselt ei püüta.


Bullisi tiibrai

Dipturus campbelli (J. H. Wallace, 1967) (blackspot skate) – mustatäpiline tiibrai. Endeemne liik India ookeani lääneosas Mosambiigi ja LAVi vetes. Mereveeline, demersaalne, mandrilava serval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 137-403 m. Pikkus kuni 66 cm. Pealt hall või pruun rohkete mustate täppidega; alt hall. Püütakse traalide ja ridaõngedega. Seisund: ohulähedane.


Mustatäpiline tiibrai

Dipturus canutus Last, 2008 (grey skate) – tuhkhall tiibrai. Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 330-730 m (enamasti 400-600 m). Pikkus kuni 90,4 cm. Pealt hall või hallikaspruun; alt hall-valge mustriga. Sihipäraselt ei püüta. Populatsiooni suurus oluliselt kahanenud. Seisund: eriti ohustatud.


Tuhkhall tiibrai

Dipturus chinensis (Basilewsky, 1855) (Chinese skate) – hiina rai. (Sün.Raja chinensis). Vaikse ookeani loodeosas Hiinast Jaapanini, sh Taiwani vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-80 m. Pikkus kuni 68 cm. Sihipäraselt ei püüta.


Hiina rai

Dipturus crosnieri (Séret, 1989) (Madagascar skate) – madagaskari tiibrai. Endeemne liik India ookeani lääneosas Madagaskari edelavetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 300-850 m. Pikkus kuni 61 cm. Pealt pruun või hall, alt pruun. Sihipäraselt ei püüta. Seisund: ohustatud.

Dipturus diehli Soto & Mincarone, 2001 (Thorny tail skate) – ogasaba-tiibrai. Endeemne liik Edela-Atlandis Brasiilia lõunavetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavamal kui 480 m Pikkus kuni 101 cm. Sabal 5 rida ogasid. Inimkasutust ei leia. Seisund: ohustatud.

Dipturus doutrei (Cadenat, 1960) (violet skate) – violetne tiibrai. Ida-Atlandis ja India ookeani edelaosas Aafrika ranniku lähedal Mauritaaniast LAVini (ka Senegal, Angoola, Namiibia). Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 163-1200 m (enamasti 450-600 m). Pikkus kuni 115 cm. Jäme saba kehakettast lühem. Pealt sile, vaid mõni oga ninamikul. Pealt ja alt tumepruun mustade ja heledate täppidega. Sihipäraselt ei püüta.


Violetne tiibrai

Dipturus ecuadoriensis (Beebe & Tee-Van, 1941) (Ecuador skate) – ecuadori tiibrai. Endeemne liik Vaikse ookeani kaguosas Ekuadori vetes. Mereveeline, demersaalne. Pikkus kuni 39 cm. Sihipäraselt ei püüta.

Dipturus flavirostris (Philippi {Krumweide}, 1892) – kollakoon-tiibrai. Endeemne liik Vaikse ookeani kaguosas Tšiili vetes. Mereveeline, demersaalne. Andmed vähesed.


Kollakoon-tiibrai

Dipturus garricki (Bigelow & Schroeder, 1958) (San Blas skate) – Garricki tiibrai. Lääne-Atlandis Mehhiko lahe põhjaosast kuni Nikaraaguani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 275-476 m. Pikkus kuni 107 cm. Pealt pruun, alt sinakasvalge. Sihipäraselt ei püüta.


Garricki tiibrai

Dipturus gigas (Ishiyama, 1958) (giant skate) – hiid-tiibrai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani, Ida-Hiina mere ja Filipiinide vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 300-1000 m. Eelistab liivast merepõhja. Pikkus kuni 186 cm. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana.


Hiid-tiibrai

Dipturus grahami Last, 2008 (Graham's skate) – Grahami tiibrai. Vaikse ookeani loodeosas Austraalia idavetes. Mereveeline, bentopelaagiline, mandrilava serval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 70-490 m (enamasti 250-450 m). Eelistab liivast põhja. Pikkus kuni 64,1 cm. Pealt tumepruun, alt mõnevõrra heledam. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Grahami tiibrai

Dipturus gudgeri (Whitley, 1940) (greenback skate) – roheselg-tiibrai. Endeemne liik Austraalia lääne- ja lõunavetes. Mereveeline, batüdemersaalne,mandrilava serval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 160-765 m (enamasti 400-555 m). Pikkus kuni 184 cm. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana, suurte isendite liha turundatakse. Seisund: ohulähedane.

 

Roheselg-tiibrai

Dipturus innominatus (Garrick & Paul, 1974) (New Zealand smooth skate) – uku-tiibrai. Endeemne liik Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 15-1310 m (enamasti sügavamal kui 200 m). Pikkus kuni 240 cm (tavaliselt kuni 80 cm). Pealt hall, süsimustade täppidega, alt hallikasvalge. Tabatakse kaaskalana, liha kasutatakse toiduks. Seisund: ohulähedane.


Uku-tiibrai

Dipturus johannisdavisi (Alcock, 1899) (Travancore skate) – travancore'i tiibrai. India ookeani lääneosas Adeni lahes ja Travancore rannikuvetes (India). Võib-olla ka Sansibari vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 220-660 m. Pikkus kuni 54 cm. Inimkasutust ei leia.


Travancore'i tiibrai

Dipturus kwangtungensis (Y. T. Chu, 1960) (Kwangtung skate) guangdongi tiibrai. Vaikse ookeani loodeosas Hiina, Jaapani, Korea ja Taiwani vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 50-240 m. Eelistab liivast või mudast merepõhja. Pikkus kuni 75,7 cm. Pealt helepruun marmormustriga, alt helepruun. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana, liha kasutatakse inimtoiduks.


Guangdongi tiibrai

Dipturus laevis (Mitchill, 1818) (barndoor skate) – suur tiibrai. Lääne-Atlandis Kanada ja USA vetes. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 0-750 m (enamasti 0-150 m). Pikkus kuni 163 cm. Pealt pruun, tumedate täppidega; alt valge, hallide laikudega. Toitub merekarpidest, kalmaaridest, krabidest, krevettidest ja kaladest. Töönduslikult ei püüta; ons sporikalastuse objektiks. Seisund: ohustatud.


Suur tiibrai

Artikkel järgneb: vt Tiibraid (Dipturus) 2

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Tiibraid (Dipturus) 2
Railased (Rajidae)