Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Hammasraid (Dentiraja)

Hammasraid (Dentiraja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) seltsi railaste (Rajidae) sugukonnast. Austraalia ümbruse vetes. Suurimad pikkused liigiti kuni 35-72 cm. Paljunevad munakapslite abil. Perekonna 9 liiki kuulusid tiibraide (Dipturus) perekonda, kuni paigutati railaste reivisioni käigus hammasraide perekonda, millesse eelnevalt kuulus vaid 1 liik. Taksonoomiline ümberpaigutus ei kajastu eestikeelsetes liiginimedes.

Perekonda kuulub 10 liiki (FishBase, 2019):

Dentiraja australis (Macleay, 1884) (Sydney skate) – sydney tiibrai. (Sün. Dipturus australis). Endeemne liik Austraalia idarannikul. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval sügavustel 20-325 m (50-80 m). Pikkus kuni 55 cm. Toitub selgrootutest, sh vähilaadsetest ja peajalgsetest. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Seisund: ohustatud.


Sydney tiibrai

Dentiraja cerva (Whitley, 1939) (white-spotted skate) – hirvekarva tiibrai. (Sün. Dipturus cerva). Endeemne liik India ookeani idaosas Austraalia lõuna- ja läänerannikul. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 20-470 m. Eelistab pehet merepõhja. Pikkus kuni 66 cm. Noorena toitub krevettidest, täiskasvanuna luukaladest ja kaheksajalgadest. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana, liha kasutatakse inimtoiduks. Seisund: ohulähedane.


Hirvekarva tiibrai

Dentiraja confusa (Last, 2008) (longnose skate) – koon-tiibrai. (Sün. Dipturus confusus). Endeemne liik India ookeani idaosas ja Vaikse ookeani edelaosas Austraalia lõuna- ja idavetes. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 18-390 m (enamasti 18-120 m). Pikkus kuni 69,5 cm. Saba suhteliselt lühike ja lai, ninamik pikk ja terav. Keha esiserval kitsas riba ogasid, ogasid ka kehal ja sabal. Pealt kollakaspruun kirju mustriga, alt valkjas.


Koon-tiibrai

Dentiraja endeavouri (Last, 2008) (Endeavour skate) – endeavouri tiibrai. (Sün. Dipturus endeavouri). Vaikse ookeani edelaosas Austraalia idavetes. Mereveeline, bentopelaagiline, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 110-370 m. Pikkus kuni 36,7 cm. Saba suhteliselt pikk ja lai. Keha esiserval kitsas riba ogasid, ogasid ka kehal ja sabal. Pealt pruun, tumedate ja heledate täppidega. Alt valge. Mõningane hooajalöine väljapüük. Seisund: ohulähedane.


Endeavouri tiibrai

Dentiraja falloarga (Last, 2008) (false argus skate) – rõngaslaik-tiibrai. (Sün. Dipturus falloargus). India ookeani idaosas Austraalia loodevetes. Mereveeline, bentopeaagiline, sügavustel 60-256 m. Pikkus kuni 49,1 cm. Pikad pterügopoodid (26% kehapikkusest). Keha esiserval nii ülemisel kui alumisel poolel kitsas riba ogasid. Pealt kollakas või pruun täppide ja silmlaikudega. Sihipäraselt ei püüta.


Rõngaslaik-tiibrai pealt- ja altvaates

Dentiraja flindersi Last & Gledhill, 2008 (pygmy thornback skate) – kääbus-tiibrai. (Sün. Dipturus flindersi). Endeemne liik Austraalia lõunavetes. Mereveeline, bentopeaagiline, sügavustel 27-54 m. Pikkus kuni 32,6 cm. Pikad pterügopoodid (26% kehapikkusest). Pealt kollakaspruun, vahel täpiline. Alt kollakasvalge. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Kääbus-tiibrai

Dentiraja healdi (Last, W. T. White & Pogonoski, 2008) (Heald’s skate) – Healdi tiibrai. (Sün. Dipturus healdi). Endeemne liik Austraalia loodevetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 304-520 m. Pikkus kuni 72,3 cm. Pealt kollakaspruun, alt hall, servadelt heledam.


Healdi tiibrai

Dentiraja lemprieri (Richardson, 1845) (Thornback skate) – hammasrai. Endeemne liik Austraalia vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 0-170 m (enamasti 0-40 m) Pikkus kuni 55 cm. Saba pikk. Pealt hallikaspruun, kaetud rohkete tumedate täppidega. Toitub põhjakaladest ja vähilaadsetest. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Hammasrai

Dentiraja oculata (Last, 2008) (ocellate skate) – paabusilm-tiibrai. (Sün. Dipturus oculus). Endeemne liik Austraalia läänevetes. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 200-389 m. Pikkus kuni 55,7 m. Isaste sabal 1, emastel 3 rida ogasid. Pealt hall või pruun, suurte silmlaikudega tiibadel. Alt valkjas. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Paabusilm-tiibrai

Dentiraja polyommata (Ogilby, 1910) (argus skate) – silmik-tiibrai. (Sün. Dipturus polyommata). Endeemne liik Austraalias Gueenslandi vetes. Mereveeline batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlvalsügavustel 135-400 m. Pikkus kuni 36 cm. Saba peenike ja suhteliselt pikk. Pealt roosakaspruun või hallikaspruun, ebaühtlaselt kaetud tumedate silmlaikudega. Sihipäraselt ei püüta. Liik ei ole ohustatud.


Silmik-tiibrai

Juuni, 2019

Vaata lisaks:

Railased (Rajidae)