Otsingu tulemused:
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Tömpraid (Breviraja)
Tömpraid (Breviraja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) seltsi railaste (Rajidae) sugukonnast. Inglise lightnose skates; vene короткие скаты. Atlandi ookeani lääneosas, põhjaelulised, peamiselt süvaveelised. Pikkus kuni 45,1 cm. Paljunevad munakapslite abil.
Perekonda kuulub 6 liiki (FishBase, 2019):
Breviraja claramaculata McEachran & Matheson, 1985 (Brightspot skate) – erelauk-tömprai. Lääne-Atlandis USA rannikuvetes Lõuna-Karolinast kuni Floridani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 293-896 m. Pikkus kuni 29,4 cm. Seljajoonel 3 rida väikseid ogasid. Seljal valged, pruunis raamistuses sümmeetrilised täpid. Alt beež. Inimkasutust ei leia.
Erelauk-tömprai
Breviraja colesi Bigelow & Schroeder, 1948 (Lightnose skate) – helenina-tömprai. Lääne-Atlandis Florida (USA), Bahama ja Kuuba vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 366-522 m. Pikkus kuni 40 cm. Pealt kahvatupruun tumepruunide täppide ja valgete, tumedas raamis laikudega. Alt valge või kollakas. Sabal ja selja tagaosal ogad. Inimkasutust ei leia.
Helenina-tömprai
Breviraja marklei McEachran & Miyake, 1987 (Nova Scotia Skate) – kanada tömprai. Loode-Atlandis Nova Scotia (Kanada) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 443-988 m. Pikkus kuni 45,1 cm. Inimkasutust ei leia. Liik ei ole ohustatud.
Kanada tömprai
Breviraja mouldi McEachran & Matheson, 1995 (Blacknose Skate) – mustnina-tömprai. Lääne-Atlandis Hondurase ja Panama rannavetes. Mereveeline, demersaalne, sügvustel 355-775 m. Pikkus kuni 41 cm. Selja tagapoolel piki seljajoont 3 rida ogasid. Pealt kollakaspruun ähmaste pruunide laikudega uimedel. Inimkasutust ei leia.
Mustnina-tömprai
Breviraja nigriventralis McEachran & Matheson, 1985 (Blackbelly skate) – mustkõht-tömprai. Lääne-Atlandis Ameerika rannikul Panamast kuni Prantsuse Guajaanani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 549-776 m. Pikkus kuni 40 cm. Selja tagapoolel piki seljajoont 3 rida ogasid. Pealt pruunikashall või mustjashall, uimed mustad. Alt must. Inimkasutust ei leia.
Mustkõht-tömprai
Breviraja spinosa Bigelow & Schroeder, 1950 (Spinose skate) – ogaselg-tömprai. Lääne-Atlandis Lõuna-Karolinast kuni Floridani (USA), samuti Mehhiko lahest kuni Nikaraagua ja Surinamini. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 323-675 m. Pikkus kuni 33 cm. Selja tagapoolel piki seljajoont 3 rida väikseid ogasid. Pealt kollakaspruun, alaküljel sageli nõgihallid laigud. Inimkasutust ei leia.
Ogaselg-tömprai
Juuni, 2019