Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Lõuna-Jäämeri (Lõunaookean)
Lõuna-Jäämeri, ka Lõunaookean, maailmamere osa, mis moodustub India, Vaikse ja Atlandi ookeani lõunapoolseimatest osadest. Inglise Southern Ocean, Antarctic Ocean, Austral Ocean; saksa Südlicher Ozean, Südliches Eismeer, Antarktischer Ozean, Antarktik; soome Eteläinen jäämeri, Eteläinen valtameri; vene Южный океан.
Jääb 60. lõunalaiuskraadi ja Antarktise vahele. Lõuna-Jäämerd ei peeta enamasti iseseisvaks ookeaniks. Lõuna-Jäämere põhjapiirikis peetakse alates 2000. a 60. lõunalaiuskraadi põhjusel, et sellest põhja pool (50-ndatel lõunalaiustel) kulgeb India, Vaikses ja Atlandi ookeanis läänest itta Läänetuulte hoovus, mis on maailmamere suurim hoovus.
Lõuna-Jäämere pindala on 20 327 000 km2; keskmine sügavus 4 500 m, suurim sügavus 7 235 m, suurim pikkus 21 500 km, suurim laius 12 700 km.
Lõuna-Jäämere osadeks on:
Lõuna-Jäämere osadeks on: Rossi meri, Amundseni meri, Bellingshauseni meri, Drake'i väin, Weddelli meri, Lazarevi meri, Riiser-Larseni meri, Kosmonautide meri, Koostöömeri, Davise meri, Mawsoni meri, D'Urville'i meri, Somovi meri
Juuni, 2019
Vaata lisaks:
Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)Ookean
Maailmameri