Otsingu tulemused:
2. Admiralkalad (Otolithoides)
3. Amirandid (Admiralisaared)
4. Anšoovislased (Engraulidae)
5. Arakaanlased (Aracanidae)
6. Astelhaid (Centrophorus)
7. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
8. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
9. Bengali laht
10. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
11. Chagos (saarestik)
12. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
13. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
14. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
15. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
16. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
17. Heeringakesed (Herklotsichthys)
18. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
19. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
20. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
21. Härjapearaid (Rhinoptera)
22. Ilišad (Ilisha)
23. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
24. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
25. Jämesabaraid (Urolophus)
26. Jäseraid (Cruriraja)
27. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
28. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
29. Koiliad (Coilia)
30. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
31. Kärphaid (Mustelus)
32. Kääbusraid (Fenestraja)
33. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
34. Lahitshaid (Hemitriakis)
35. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
36. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
37. Laisuumureenid (Channomuraena)
38. Laiuimhaid (Lamiopsis)
39. Latesed (Lates)
40. Logardraid (Rhinobatos)
41. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
42. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
43. Merimadulased (Hydrophiinae)
44. Merisarvikud (Mobula)
45. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
46. Musthaid (Apristurus)
47. Niitangerjad (Nemichthys)
48. Nuutraid (Himantura)
49. Nuutraid 4 (Maculabatis)
50. Nuutraid 5 (Pateobatis)
51. Nõlvahaid (Bythaelurus)
52. Okishaid (Centroscyllium)
53. Peitsilmangerjad (Caecula)
54. Pellonad (Pellona)
55. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
56. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
57. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
58. Purikala (Istiophorus platypterus)
59. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
60. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
61. Rihmsabaraid (Taeniura)
62. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
63. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
64. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
65. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
66. Silepeamureenid (Gymnothorax)
67. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
68. Stolefoorid (Stolephorus)
69. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
70. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
71. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
72. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
73. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
74. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
75. Sünkraid (Amblyraja)
76. Süvahaid (Centroscymnus)
77. Šelfihaid (Halaelurus)
78. Trüssad (Thryssa)
79. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
80. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
81. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
82. Uurikangerjad (Bascanichthys)
83. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
84. Väike saagrai (Pristis clavata)
85. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
Jäseraid (Cruriraja)
Jäseraid (Cruriraja), kõrkalade perekond railiste (Rajiformes) selts ikääbusrailaste (Gurgesiellidae) sugukonnast. Väikesed kõhrkalad Lääne-Atlandis, Lõuna-Aafrika vetes ja India ookeanis (andamani jäserai), nii madalvees kui ka sügavamal kui 1000 m. Põhjaelulised. Saba pikk ja peenike. Ovipaarsed, sünnitavad (munevad) munakapsleid.
Perekonnas on 8 liiki (FishBase, 2019):
Cruriraja andamanica (Lloyd, 1909) (Andaman leg skate) – andamani jäserai. Liik on tuntud vaid 2 isendi järgi, üks tabati Tansaania vetest, teine Andamani merest. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 274-511 m.
Andamani jäserai. A - isane; B - emane
Cruriraja atlantis Bigelow & Schroeder, 1948 (Atlantic leg skate) – atlantise jäserai. Lääne-Atlandis Florida (USA), Kuuba ja Bahama vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 512-778 m. Pikkus kuni 34 cm. Inimkasutust ei leia.
Atlantise jäserai
Cruriraja cadenati Bigelow & Schroeder, 1962 (Broadfoot leg skate) – Cadenati jäserai. Lääne-Atlandis Florida (USA) ja Puertoriiko vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 896 m sügavusel. Pikkus kuni 38 cm. Pealt helepruun rohkete tumedate täppidega, alt valge. 2 lähestikust seljauime. Kuklas ogad. Inimkasutust ei leia
Cruriraja durbanensis (von Bonde & Swart, 1923) (Smoothnose leg skate) – silenina-jäserai. Endeemne liik LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 859 m sügavusel. Pikkus kuni 31 cm. Mõlemalt poolelt tumepruun. Seljal ja silmade juures ogad. Inimkasutust ei leia.
Silenina-jäserai
Cruriraja hulleyi Aschliman, Ebert & Compagno, 2010 – aafrika jäserai. Endeemne liik Kagu-Atlandis Namiibia ja LAVi vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 39-545 m (enamasti 200-500 m). Pikkus kuni 59,4 cm. Täiskasvanud isenditel seljal rööpsete ogade read, seljauimede vahel 6 astelt. Pealt helepruun. Inimkasutust ei leia.
Aafrika jäserai
Cruriraja parcomaculata (von Bonde & Swart, 1923) (Roughnose leg skate) – karenina-jäserai. Endeemne liik India ookeanis Mosambiigi ja LAVi vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 150-620 m. Pikkus kuni 55 cm. Ninamik ja silmade ümbrus kaetud suurte valgete ogadega, mitu rida ogaseid kulgeb kuklast esimese seljauimeni. Pealt liivapruun heledate ja tumedate täppidega. Toitub vähilaadsetest, kalmaaridest, hulkharjasussidest ja lameussidest. Inimkasutust ei leia.
Karenina-jäserai
Cruriraja poeyi Bigelow & Schroeder, 1948 (Cuban leg skate) – kuuba jäserai. Lääne-Atlandis Florida (USA), Mehhiko, Bahama saarte ja Kuuba vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 385-870 m. Pikkus kuni 32,8 cm. Pealt helepruun rohkete ümarate täppidega, alt tumepruun. Inimkasutust ei leia.
Kuuba jäserai
Cruriraja rugosa Bigelow & Schroeder, 1958 (Rough leg skate) – karesaba-jäserai. Lääne-Atlandis Mehhiko lahes ja Kariibi meres kuni Kolumbiani. Mereveeline, batüdemersaalne, sügavustel 366-1007 m. Pikkus kuni 49 cm. Pealt pruun, alt helepruun kuni sinakas. Seljal on ogad. Inimkasutust ei leia.
Juuni, 2019