Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Pisikašelott (Kogia sima)

Pisikašelott (Kogia sima), mereimetaja vaalaliste (Cetacea) seltsi hammasvaalaliste alamseltsi kääbuskašelotlaste (Kogiidae) sugukonna kääbuskašelottide perekonnast. Inglise dwarf sperm whale; saksa Kleiner Pottwal; soome pikkukaskelotti; vene малый карликовый кашалот, кашалот-малютка. Kuni 1966. a peetud kääbuskašeloti alamliigiks. Eksisteerib oletus, et Atlandi ja Vaikse ookeani populatsioonid kujutavad endist iseseisvaid liike. Maailmamere soojades ja mõõdukalt soojades vetes, leviala langeb suurel määral kokku kääbuskašeloti levialaga. Arvukus teadmata, arvukamalt esineb Aafrika lõunatipu ümbruses ja Kalifornia lahes.


Pisikašeloti levila

Välimuselt erineb kääbuskašelotist väiksemate mõõtmete ja kõrgema (40 cm) sirbikujulise seljauime poolest. Pikkus 2,1-2,7 m, mass kuni 136-172 kg. Kehakujult sarnaneb delfiini või pringliga. Pea pikkus 1/6 kehapikkusest.


Eluviis väheuuritud. Aeglane ujuja. Hoidub randadest kaugemale, meres vähemärgatav, tõuseb pinnale ja sukeldub ilma veeplaksatuseta; ka veepurse madal, vaevunähtav. Ohu korral laseb vette punaka pilve (tõenäoliselt väljaheite). Pikki hooajalisi rändeid tõenäoliselt ei soorita. Kohatakse 5-10 isendist koosnevates parvedes. Toitub peajalgsetest, kaladest ja vähilaadsetest, sukeldub neid otsides sügavale. Tiinus kestab kuni 9 kuud, 1 järglane.

Püügihuvi väike, kuid tabatakse siiski sagedamini kui kääbuskašelotte (Jaapan, Indoneesia).


Mai, 2019

Vaata lisaks:

Kääbuskašelott (Kogia breviceps)
Kääbuskašelotid (Kogia)