Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Punn (und)
Punn, ankurdamata unna tüüp, mida kasutatakse esmajoones Lõuna-Eesti järvedel. Punnikehaks on 7–8 cm pikkune ja 2–2,5 cm läbimõõduga vahtplastist või korgist silindrike, millele keritakse vastavalt veekogu sügavusele kümme kuni kakskümmend meetrit tamiili või kapronnööri. Et nöör paremini punnil püsiks, peaks silindrike olema keskelt pisut nõgus. Nööri üks ots kinnitub selle silindrikujulise pooli ümber ja teises otsas on tal konks. 15–20 cm konksust kõrgemal asetseb raskus, mis ei pruugi olla suurem kui 20 g.
Punni rakenduses on erinevusi olenevalt sellest, kas seda kasutatakse angerja, haugi, koha või ahvena püügiks. Angerjapüügil on eelistatum kapronnöör ja jäigalt kinnitatud tina. Teiste kalade püügil võiks tina olla libisev, õngenööriks aga tamiil. Haugipunni puhul kasutatakse ka traadist või kevlarist lipsu.
Punn on mõeldud püügiks eelkõige seisuvees, järvedes. Angerjapüügil lastakse sööt põhjale ning punn jääb veepinnale ulpima. Teiste kalade püügil tõstetakse konks kõrgemale ning tamiilipikkuse piiramiseks kasutatakse kummirõngast, mille alt väike tamiiliaas läbi pannakse.
Punn on eriti passiivne püügivahend. Võtmist pole punni puhul kaugemalt näha ja lähedaltki saab sellest tihtipeale aru vaid selle järgi, kas õngenöör on punnilt maha keritud või mitte. Loota tuleb sellele, et kala neelab sööda alla, mingist haakimisest ei ole juttu. Seetõttu tuleb kasutada üheharulist ja suhteliselt väikest konksu.
Punnist veelgi lihtsamaks püügivahendiks on und, mille puhul õngenöör keritakse 0,3 liitrise plastpudeli peale.
Allikas: V. Koržets, Õngitsemine+
Mai, 2019