Otsingu tulemused:

1. Aiu (Plecoglossus altivelis)
2. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Angling
5. Ankrupoi
6. Antrea kalavõrk
7. balsa
8. Balsax
9. Berenike juuksed
10. Bete Krokodil
11. Colmic
12. Cottus (kaubamärk)
13. Cuchivilo (merekoletis Chiloe saarestikus)
14. Cursus
15. Duduk (talõši vihmajumalus)
16. Gerni allveelaev
17. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
18. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
19. Hülgevõrk
20. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
21. Kajakk
22. Kaladest evengi mütoloogias
23. Kalavõrk
24. Kaldanoot
25. Karkinos (hiigelkrabi antiikmütoloogias)
26. Ketasrull
27. Ketasund
28. Kevikulised ja nende vastsed
29. Kiilid ja nende vastsed
30. Kiluvõrk
31. Kimudega võrk
32. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
33. Koger (Carassius carassius)
34. Krevetilised (Caridea)
35. Kulullû (müütiline olend Mesopotaamias)
36. Käba
37. Kärbsed õngesöödana
38. Käsiõng
39. Laos
40. Lestavõrk
41. Liblikate röövikud
42. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
43. Loomislugu joruba mütoloogias
44. Lõhevõrk
45. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
46. Mailid
47. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
48. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
49. Nakkepüünised
50. Nakkevõrk
51. Niitvetikas (Vesijuus)
52. Ninasarvikpõrnika vastne (rasvik)
53. Nuraagi veetemplid Sardiinias
54. Pelaagiline traalnoot
55. Peremärk
56. Plakoidsoomus ehk nahahammas
57. Poi
58. Prussakas ja tarakan
59. Pull
60. Põhjanoot
61. Põhjatraalnoot
62. Roigasund
63. Ruhi
64. Räimevõrk
65. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
66. Seapekk
67. Seinnoodapüük
68. Selis
69. Siig spordikalana Skandinaavias
70. Sillivõrk
71. Silmlased (Petromyzontidae)
72. Suvannamaccha (merineitsi-printsess Kagu-Aasia hinduimis)
73. Tooder
74. Traalnoot
75. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
76. Ujuk
77. Ujukinöör
78. Und
79. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
80. Vetevaim komi mütoloogias
81. Võrgu rakendamine
82. Võrgupüük
83. Võrgutähis
84. Õngejada
85. Õngenöör
86. Õngpüünised

Ketasund

Ketasund, unnatüüp, mida kasutatakse kalapüügiks jäätumata veekogudel, peamiselt järvedel. Ketasund on ankurdamata püügivahend, mis liigub veekogul tuule ja veevoolu mõjul. Kalapüük ketasundadega eeldab paadi kasutamist, et unnad püügile panna ja hiljem kokku korjata.


Ketasunna ujukiosa koosneb kettast ja vardast. Ketas võib olla lepa-, kuuse- või haavapuust, tihedast korgist või vahtplastist. Erineva läbimõõdu ja erineva tõstevõimega kettad käituvad vees erinevalt, samuti mõjutavad unna liikumist veepinnal, unna tasakaalustatust ja ka unna mängu unnavarda kõrgus, kuju ja kaal. Unna alumine pool värvitakse tavaliselt valgeks ja ülemine punaseks. Kui kala sööta haarab, pöördub unnaketas vees ümber ja kalastaja näeb seda eemalt ketta värvi muutumise järgi.

Ketta serval asub nöörisoon, mis peaks olema kumera põhja ja ümara servaga, et tamiil jookseks maha võimalikult kergelt. Ketta ülemisse serva tehakse kaks sälku, millede ülesandeks on takistada tamiili iseeneslikku mahajooksmist. Vahel antakse ketta alumisele küljele ka mõnevõrra kumer kuju. Tuulevaikse ilma korral parandab kumer põhi unna mängu.

Läbi unnaketta kulgeb kooniline unnavarras, mille alumine ots võib olla kerajas. See keraosa aitab kaasa unna tasakaalustatusele ja vähendab unna triivivust tuules ja liikuvas pinnavees. Varda tippu saetakse sälk tamiili jaoks. Sälk ei tohi olla liiga kitsas ega liiga sügav – pärast unna ümberpöördumist peab tamiil sellest kergelt välja tulema.

Traditsiooniliselt on unnal põhinööriks kapronnöör või üsna jäme tamiil. Haugipüügil on paras kasutada kogu ulatuses 0,30 mm läbimõõduga monofiili ja siduda traatlips pöörlaga otse selle külge. Kui eesmärgiks on püüda vaid supersuuri hauge, võib tamiil olla ka 0,35 mm läbimõõduga.

Koha- ja ahvenapüügil pole traatlipsu tarvis. Kuna unnapüük toimub tihtipeale hämaras, siis on omal kohal ka värvilised ja fluorestseeruvad tamiilid.

Raskuse ülesanne on hoida söödakala tarvilikul sügavusel. Kui raskus on liiga kerge, ujub söödakala (eriti särg ja viidikas) vahepeal vee kõrgematesse kihtidesse ning ajab rakenduse sassi. Liiga suur raskus takistab söödakala ujumist vees ning on ka saakkalale võtmise ajal liialt tuntav. Eelistatud on piklikud või tilgakujulised libisevad tinad, millel on väiksem püstsuunaline veetakistus.

Konksud võivad olla ühe-, kahe- või kolmeharulised. Üldlevinud sööda kinnitusviisiks on konksu läbitorkamine kala seljaosast, eestpoolt seljauime. Konks peab läbi tungima ka söödakala seljalihast, kuid mitte liiga sügavalt, sest kui vigastada kala selgroogu, kaotab kala kiiresti oma liikuvuse. Vahel kinnitatakse söödakala nii, et konksu ennast temast läbi ei torgatagi. Lipsu otsa seotakse aas, see torgatakse lõpuste alt läbi ning tuuakse suust välja, kinnitatakse kaheharuline konks tamiiliaasa taha (kaheharulised konksud on just sellise ehitusega, et neid saab aasale kinnitada ilma sidumata) ning tõmmatakse lipsust konksu sääreosa kalale suhu.

Kalastamine ketasunnaga on passiivne püügiviis. On tavapärane, et kalastusretkel mõne järve äärde pannakse need ööseks püügile.

mai, 2019

Vaata lisaks:

Und