Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Nuutraid (Himantura)

Nuutraid (Himantura), kõhrkalade perekond astelrailaste (Dasyatidae) sugukonnast. Pärast 2016. a toimunud revisioni on perekonda jäänud 4 liiki, kes on levinud India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas. Munastsünnitajad.

Varasemalt kuulus perekonda ligi 30 liiki, kelledest osa tunnistati morfoloogiliste ja geneetiliste uuringute põhjal perekonda jäänud liikide vormideks, osa paigutati aga uutesse perekondadesse Brevitrygon, Fluvitrygon, Maculabatis, Pateobatis ja Urogymnus. Eestikeelsete nimetuste senisel puudumisel on need Kalapeedias nimetatud vastavalt perekondadeks nuutraid 2, nuutraid 3, nuutraid 4, nuutraid 5 ja nuutraid 6.

Himantura australis Last, White & Naylor, 2016 (Black-spotted whipray) – eestikeelse nimeta. Austraalia vetes kuni 45 m sügavusel. Pelaagiline, neriidne, kuni 140 cm.

Himantura leopardaManjaji-Matsumoto & Last, 2008 (Leopard whipray) – jaaguar-nuutrai. Aafrikast Uus-Guineani, põhjas Taini, lõunas Austraaliani. Mereveeline, bentopelaagiline, kuni 70 m sügavusel. Ketta laius kuni 110,5 cm. Sabavarrel mürgiastel. Pealt iseloomuliku „leopardimustriga“. Püütakse sihipäraselt põhjatraalide, võrkude ja õngedega. Kasutatakse liha, kõhri ja nahka. Liik on ohustatud seisundis.


Jaaguar-nuutrai

Himantura uarnak (J. F. Gmelin, 1789 (Reticulate whipray) – uarnak-nuutraiIndia ja Vaikses ookeanis LAVist Taiwani ja Austraaliani; Suessi kanali kaudu jõudnud ka Vahemerre; laiemalt levinud vaid Austraalia vetes. Mere- ja riimveeline, amfidroomne, korallrahuline, sügavustel 20-50 m. Ketta laius kuni 200 cm, tavaline 45 cm; üldpikkus kuni 600 cm; mass kuni 120 kg. Seljaosa värving varieerub olenevalt elupaigast ja vanusest, täiskasvanud isendid kaetud rohkete tumedate täppidega beežil või kollakaspruunil taustal. Sabavarrel peen, sakiline mürgiastel. Mürk on väga tugev. Päeval liikumatult merepõhjal, aktiivne öösel. Toitub krabidest, krevettidest, kõhtjalgsetest ussikestest, pisikaladest jm. Sünnitab kuni 4 järglast. Kuigi liha ei peeta eriti maitsvaks, kasutatakse seda inimtoiduks. Samuti kasutatakse nahka ja kõhresid. Hinnatud hiina meditsiinis. Kaitsestaatus: ohustatud.


Uarnak-nuutrai

Himantura undulata (Bleeker, 1852) (Honeycomb whipray) – leopard-nuutraiIndo-Vaikses ookeanis Indiast Taiwani ja Uus-Guineani, kuid puudub Austraalia põhjapoolsetes vetes. Mereveeline, demersaalne. Laguunides, mangroovimetsades, estuaarides. Eelistab pehmet merepõhja. Ketta laius kuni 130 cm, üldpikkus kuni 410 m. Nuutjas saba kehakettast üle 2 korra pikem. Sabavarrel peenike mürgiastel. Paltpoolt sarnaneb värving meekärje mustriga. Toitub vähilaadsetest ja pisikaladest. Püütakse sihipäraselt, kasutatakse liha, nahka ja kõhri. Kaitsestaatus: ohustatud.


Leopard-nuutrai


FishBase's kuulub perekonda 15 liiki (mai, 2019), kellest osade taksonoomiline paigutus on ebakindel, nende seas lisaks ülaltooduile järgmised:

Himantura alcockii (Annandale, 1909) (Pale-spot whip ray) – heletähn-nuutrai. India ookeanis Indiast Indoneesiani. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline. Rannavetes, jõgede suudmealadel.

Himantura fava (Annandale, 1909) (Honeycomb whipray) – kärg-nuutrai. India ja Vaikses ookeanis: India, Indoneesia, Tai laht. Mereveeline, demersaalne. Ketta laius kuni 120 cm. Pehmel põhjal. Toitub vähilaadsetest ja pisikaladest.

Himantura fluviatilis (Hamilton, 1822) (Ganges stingray) – gangese nuutrai. Gangese jões ja jõestikus; võimalik ka Bengali lahes ja Uus-Guinea jõgedes. Mere-, riim- ja mageveeline, demersaalne, potamodroomne. Ketta laius kuni 100 cm. Taksonoomiline paigutus ebakindel. Mõningane püügihuvi.


Gangese nuutrai

Himantura krempfi (Chabanaud, 1923) (Marbled freshwater whip ray) – võrkjas nuutraiAasias Mekongi ja Chao Phraya (Tai) jõgikondades. Mage- ja riimveeline. Demersaalne. Ketta laius kuni 40 cm. Eelistab liivast põhja, toitub bentosest.

Himantura marginata (Blyth, 1860) (Blackedge whipray) – mustserv-nuutrai. India ookeanis India, Sri Lanka ja Myanmari vetes; võib esineda ka Indoneesia vetes, samuti Mosambiigi vetes. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, amfidroomne. Ketta laius kuni 179 cm, üldpikkus kuni 3,5 m. Saba kehakettast tunduvalt pikem, sabavarrel peenike mürgiastel. Pealt tumehall või tumepruun, ketta servadel must ääris. Mõningane püügihuvi.


Mustserv-nuutrai

Himantura microphthalma (J. S. T. F. Chen, 1948) (Smalleye whip ray) – väikesilm-nuutrai. Väheuuritud liik Taiwani vetes. Mereveeline, demersaalne. Tuntud vaid ühe tabatud isendi järgi.

Himantura pacifica (Beebe & Tee-Van, 1941) (Pacific chupare) – vaikse ookeani nuutrai. Kostariika ja Galapagose saarte rannavetes. Mereveeline, demersaalne. Ketta laius kuni 60 cm, kogupikkus kuni 150 cm. Sabavarrel mürgiastel. Pealt kaetud tihedalt soomustega.


Vaikse ookeani nuutrai

Himantura pareh (Bleeker, 1852) – indoneesia nuutrai. Indoneesia rannavetes. Mereveeline, demersaalne. Võib olla ümara nuutrai (Maculabatis pastinacoides) sünonüüm.

Himantura schmardae (F. Werner, 1904) (Chupare stingray) – kariibi nuutrai. Lääne-Atlandis Campeche lahest Surinamini. Ka Brasiilia vetes, Kariibi meres (Antillid, Kuuba jt saared). Mereveeline, demersaalne. Ketta laius kuni 200 cm, tavapärane 100 cm. Saba kehakettast pikem, sabavarrel peenike mürgiastel. Pealt hallikaspruun või oliivjas. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha turustatakse soolatuna. Kasutatakse ka želatiini valmistamiseks.


Kariibi nuutrai

Mai, 2019

Vaata lisaks:

Nuutraid 6 (Urogymnus)
Nuutraid 5 (Pateobatis)
Nuutraid 4 (Maculabatis)
Nuutraid 3 (Fluvitrygon)
Nuutraid 2 (Brevitrygon)
Astelrailased (Dasyatidae)