Otsingu tulemused:

1. Öduget Bootur (jakuudi vetevaldjas)
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)

Maskraid (Neotrygon)

Maskraid (Neotrygon), kõhrkalade perekond astelrailaste (Dasyatidae) sugukonnast. Inglise maskrays. India ja Vaikses ookeanis. Madalates rannavetes, laguunides, estuaarides, mangroovisaludes. Peamiselt demersaalsed. Munastsünnitajad. Ketta laius ei ületa 50 cm. Rinnauimed on peaga kokku kasvanud ja moodustavad kehaketta. Selja-, päraku- ja sabauime pole. Saba lühike. Sabavarrel nahakurrud. Sabal vähemalt 1 mürgiastel. Astlast tagapool sabal mustad ja valged triibud. Silmade taga hingatsid. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpuseavasid. Silmade ümber iseloomulik „mask“. Selg võib olla ühtlases värvingus või ka mustriline. Piki selgroogu kulgeb rida ogasid. Toituvad limustest, ussikestest, vähilaadsetest ja pisikaladest. Väikeste mõõtmete tõttu püügihuvi puudub. Mõningane kasutamine akvaristikas.

Mitu liiki kuulusid varasemalt astelraide (Dasyatis) perekonda. Morfoloogiliste ja geneetiliste uuringute põhjal moodustati uus maskraide perekond.

FishBase's on paigutatud perekonda 8 liiki (Mai, 2019):

Neotrygon annotata (Last, 1987) (Plain maskray) – pruun maskrai. India ookeani idaosas ja Vaikse ookeani kaguosas: Austraalia põhja- ja läänerannikul, Uus-Guinea lõunarannikul, Indoneesia idapoolsetes vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustelk 10-62 m. Pikkus kuni 45 cm, ketta laius kuni 24 cm. Sabavarrel 2 mürgiastelt. Pealt hallikas.roheline, servad roosakad, silme ümber iseloomulik „mask“. Sünnitab 1-2 järglast. Toitub peamiselt krevettidest. Püügihuvi ei paku.


Pruun maskrai

Neotrygon australiae Last, W. T. White & Séret, 2016 (Australian bluespotted maskray)

Neotrygon caeruleopunctata Last, W. T. White & Séret, 2016 (Bluespotted maskray)

Neotrygon kuhlii (J. P. Müller & Henle, 1841) (Kuhl's maskgray, blue-spotted stimgray) – sinitäpp-maskrai. India ookeani lääneosas ja Vaikse ookeani idaosas: Samoa, Austraalia, Kambodža, Hiina, Cooki saarte, Guama, Hongkongi, Jaapani, Madagaskari, Malaisia, Mikroneesia, Mosambiigi, Myanmari, Uus-Kaledoonia, Põhja-Mariaani saarte, Paapua, Paapua Uus-Guinea, Filipiinide, Somaalia, LAVi, Sri-Lanka, Tansaania, Tai, Tonga, Vanuatu Vietnami ja Jeemeni rannavetes. Liivasel põhjal kalju- või korallrahude juures kuni 170 m sügavusel, tavaliselt umbes 90 m sügavusel. Tõusuveega sisenevad ka madalatesse laguunidesse. Pikkus kuni 70 cm, ketta laius kuni 45 cm. Pealt hallikas-rohekas siniste täppidega. Sageli kaevub pinnasesse, jättes välja vaid silmad. Toitub hulkharjasussidest, krevettides ja krabidest. Sünnitab 1-2 järglast. On haide ja vaalade (kašelottide) toiduobjektiks. Inimestele teeb nende käsitlemise ohtlikuks mürgiastel. Jaava meres satub neid sageli püünistesse; liha turundatakse kuivatatult või suitsutatult.


Sinitäpp-maskrai

Neotrygon leylandi (Last, 1987) (Painted maskray) – kirju maskraiVaikse ookeani lääneosa: Austraalia põhraranik ja Uus-Guinea, sealhulgas Arafura meri ja Timori meri. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 5-80 m, vahel ka 100-200 m. Ketta laius kuni 27 cm. Pealt helepruun või kollakas tumeda võrkmustriga. Silme ümber iseloomulik „mask“. Seljal sabavarre alguse juures kaks mürgiastelt. Sünnitab 1-3 järglast. Toitub vähilaadsetest ja hulkharjasussidest. Inimtoiduks ei püüta.


Kirju maskrai

Neotrygon ningalooensis Last, W. T. White & Puckridge, 2010 (Ningaloo maskray) – ningaloo maskrai. India ookeanis Austraalia läänerannikul. Mereveeline, demersaalne. Kuni 5 m sügavusel. Ketta laius kuni 30,2 cm. Sabavarre alguses 2 mürgiastelt. Pealt helepruun arvukate tumeoranžide ja kahvatusiniste täppidega. Kaevub pinnasesse, jättes välja vaid silmad. Inimtoiduks ei püüta.


Ningaloo maskrai

Neotrygon orientale Last, W. T. White & Séret, 2016 (Oriental bluespotted maskray)

Neotrygon picta Last & W. T. White, 2008 (Speckled maskray) – pipartäpp-maskraiIndia ookeani idaosas ja Vaikse ookeani lääneosas Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, bentopelaagiline. Sügavustel 5-96 m, enamasti 25 m. Kettta laius kuni 32 cm. Pealt pruunikas tumedate täppidega. Silmade ümber „mask“. Sabavarre alguse juures 2 mürgiastelt. Sünnitab 1-3 järglast. Toitub peamiselt krevettidest ja hulkharjasussidest. Inimtoiduks ei kasutata.

 

Pipartäpp-maskrai


Uusimate käsitluste põhjal on perekonnale lisatud veel 8 liiki, keda kirjeldati 2017-18 a (artikkel Maskray, Wikipedia):

Neotrygon bobwardi Borsa, Arlyza, Hoareau & Shen, 2017 (Bob Ward's bluespotted maskray)

Neotrygon indica Pavan-Kumar, Kumar, Pitale, Shen & Borsa, 2018 (Indian Ocean maskray)

Neotrygon malaccensis Borsa, Arlyza, Hoareau & Shen, 2017(Malacca Strait bluespotted maskray)

Neotrygon moluccensis Borsa, Arlyza, Hoareau & Shen, 2017 (Moluccan bluespotted maskray)

Neotrygon trigonoides(Castelnau, 1873) (New Caledonian maskray)

Neotrygon vali Borsa, 2017 (Guadalcanal maskray)

Neotrygon varidens (Garman, 1885) (Mahogany maskray)

Neotrygon westpapuensis Borsa, Arlyza, Hoareau & Shen, 2017 (West Papuan bluespotted maskray)

Mai, 2019

Vaata lisaks:

Astelrailased (Dasyatidae)