Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
Sulgsaba-naaskelrai, ka sulgsaba-astelrai (Pastinachus sephen), kõhrkala astelrailaste (Dasyatidae) sugukonna naaskelraide perekonnast. Kaua peeti oma perekonna ainuliigiks, kuid 21. sajandi alguses tuvastati veel selle perekonna liike (vt Naaskelraid). Inglise cowtail stingray; saksa Federschwanz-Stechrochen; hispaania raya de cola plumosa; jaapani tsuka ei; vene широкохвостый хвостокол. Laialt levinud India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas: LAVist, Punasest merest ja Pärsia lahest kuni Jaapanini põhjas ja Austraaliani lõunas, sealhulgas Melaneesias ja Mikroneesias. Mere-, riim- ja mageveelised, riffielulised, amfidroomsed, sügavustel 0-60 m. On andmeid kala tabamisest Gangese jõest 2200 km kaugusel merest. Ketta laius kuni 183 cm, tavalaius 65 cm. Kagu-Aasias on tuvastatud kaks vormi: paksu kõhualuse nahakurruga ja õhukese nahakurruga. Paksu nahakurruga vormi ketta laius on kuni 149 cm. Sabal on lai, sulekujuline nahakurd, sabatüvel mürgiastel. Pealt hallikaspruun, alt valge. Toitub luukaladest, vähilaadsetest, limustest jm. Tihti toituvad 3-9 isendist koosnevates rühmades. Munastsünnitaja, tõenäoliselt vaid 1 järglane. Tabatakse vähesel määral kaaskalana traalpüügil. Liha kasutatakse toiduks. Nahast valmistatakse šagräännahka ja sellest erinevaid tooteid – rahakotte, karbikesi jms, mis läksid moodi 1990-ndatel. Vähese viljakuse tõttu on liik väga tundlik ülepüügi suhtes.
