Otsingu tulemused:
2. Admiralkalad (Otolithoides)
3. Amirandid (Admiralisaared)
4. Anšoovislased (Engraulidae)
5. Arakaanlased (Aracanidae)
6. Astelhaid (Centrophorus)
7. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
8. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
9. Bengali laht
10. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
11. Chagos (saarestik)
12. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
13. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
14. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
15. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
16. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
17. Heeringakesed (Herklotsichthys)
18. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
19. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
20. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
21. Härjapearaid (Rhinoptera)
22. Ilišad (Ilisha)
23. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
24. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
25. Jämesabaraid (Urolophus)
26. Jäseraid (Cruriraja)
27. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
28. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
29. Koiliad (Coilia)
30. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
31. Kärphaid (Mustelus)
32. Kääbusraid (Fenestraja)
33. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
34. Lahitshaid (Hemitriakis)
35. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
36. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
37. Laisuumureenid (Channomuraena)
38. Laiuimhaid (Lamiopsis)
39. Latesed (Lates)
40. Logardraid (Rhinobatos)
41. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
42. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
43. Merimadulased (Hydrophiinae)
44. Merisarvikud (Mobula)
45. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
46. Musthaid (Apristurus)
47. Niitangerjad (Nemichthys)
48. Nuutraid (Himantura)
49. Nuutraid 4 (Maculabatis)
50. Nuutraid 5 (Pateobatis)
51. Nõlvahaid (Bythaelurus)
52. Okishaid (Centroscyllium)
53. Peitsilmangerjad (Caecula)
54. Pellonad (Pellona)
55. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
56. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
57. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
58. Purikala (Istiophorus platypterus)
59. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
60. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
61. Rihmsabaraid (Taeniura)
62. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
63. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
64. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
65. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
66. Silepeamureenid (Gymnothorax)
67. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
68. Stolefoorid (Stolephorus)
69. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
70. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
71. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
72. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
73. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
74. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
75. Sünkraid (Amblyraja)
76. Süvahaid (Centroscymnus)
77. Šelfihaid (Halaelurus)
78. Trüssad (Thryssa)
79. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
80. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
81. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
82. Uurikangerjad (Bascanichthys)
83. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
84. Väike saagrai (Pristis clavata)
85. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
Sulgsaba-naaskelrai, ka sulgsaba-astelrai (Pastinachus sephen), kõhrkala astelrailaste (Dasyatidae) sugukonna naaskelraide perekonnast. Kaua peeti oma perekonna ainuliigiks, kuid 21. sajandi alguses tuvastati veel selle perekonna liike (vt Naaskelraid). Inglise cowtail stingray; saksa Federschwanz-Stechrochen; hispaania raya de cola plumosa; jaapani tsuka ei; vene широкохвостый хвостокол. Laialt levinud India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas: LAVist, Punasest merest ja Pärsia lahest kuni Jaapanini põhjas ja Austraaliani lõunas, sealhulgas Melaneesias ja Mikroneesias. Mere-, riim- ja mageveelised, riffielulised, amfidroomsed, sügavustel 0-60 m. On andmeid kala tabamisest Gangese jõest 2200 km kaugusel merest. Ketta laius kuni 183 cm, tavalaius 65 cm. Kagu-Aasias on tuvastatud kaks vormi: paksu kõhualuse nahakurruga ja õhukese nahakurruga. Paksu nahakurruga vormi ketta laius on kuni 149 cm. Sabal on lai, sulekujuline nahakurd, sabatüvel mürgiastel. Pealt hallikaspruun, alt valge. Toitub luukaladest, vähilaadsetest, limustest jm. Tihti toituvad 3-9 isendist koosnevates rühmades. Munastsünnitaja, tõenäoliselt vaid 1 järglane. Tabatakse vähesel määral kaaskalana traalpüügil. Liha kasutatakse toiduks. Nahast valmistatakse šagräännahka ja sellest erinevaid tooteid – rahakotte, karbikesi jms, mis läksid moodi 1990-ndatel. Vähese viljakuse tõttu on liik väga tundlik ülepüügi suhtes.
