Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Pelaagiline traalnoot

Pelaagiline traalnoot, püünis pelaagiliste kalade (heeringas, sardiin, makrell jt), kalmaaride jms püügiks. Esiosa (tiivad, kere suuosa) valmistatakse harilikult suuresilmalisest (400-1000 mm) noodalinast või sünteesköitest (köistraalnoot) või terastrossidest. Kasutusel ahtertraaleritel ja pardtatraalidega traaletritel paaristraalimisel. Traalimiskiirus ulatub 4-7 sõlmeni, seetõttu saab püüda ka kiireid kalu – makrelli, tuunikala jt. Hüdroakustiline aparatuur võimaldab pelaagilise traalnooda suunata täpselt kalaparvele (teha sihttraalpüüki). Suurtel ahtertraaleritel kasutatavate pelaagiliste traalnootada vertikaalava ulatub 60.80 meetrini, horisontaalava 70-90 meetrini. Esimene tagatakse ujukite ja raskuste abil, teine suurte (10-16 m2) profiilsete traallaudadega. Pelaagilise traalnooda ühekordne loomus võib olla üle 100 t. Eestis hakati pelaagilist traalnoota kasutama 1963 räime paaristraalpüügil. Ka „Eesti Kalatööstuse“ laevad pöödsid ookeanil valdavalt peaagiliste traalnootadega.

Põhjatraalnoodast erineb rakenduslikult peamiselt selle poolest, et pelaagilisel traalnoodal puudub grunttropp ja kasutusel on teistsuguse kujuga traallauad. Paaristraalimise puhul traallaudu ei kasutata.


Jaanuar, 2019

Vaata lisaks:

Põhjatraalnoot
Paaristraalimine
Pelaagiline kaksiktraalnoot
Traalpüük
Traalnoot