Teod (Gastropoda)

Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda), limuste klass. Inglise gastropods, snails and slugs; soome kotilot; vene брюхоногие, гастроподы, улитки. Süstemaatikas kattub mõiste „teod“ mõistega „kõhtjalgsed“, argitähenduses on nad kojaga maismaateod. Kojata maismaateod on nälkjad nii teadus- kui ka argikeeles. Teod elavad maismaal, magevees ja meredes Antarktika ja Arktika servaaladest troopikani, asustavad kõiki loodusvööndeid. Umbes kaks kolmandikku kirjeldatud teoliikidest elab meres, kus nad lisaks rannavöötmele asustanud ka süva- ja avamerd. Liikide koguarvuks on hinnanguliselt 65 000 – 80 000.

Varasemalt jagati teod kolme alamklassi:

Eeslõpuselised (Prosobranchia) – kõige primitiivsem rühm, kellest pärinevad teised alamklassid. Hästiarenenud koda, iseärasused närvisüsteemis, lõpuse paiknemine südame ees. Enamasti mere-elulised.

Tagalõpuselised (Opisthobranchia) – koda tihti redutseerunud, ka jalg võib olla modifitseerunud. Enamasti paikneb lõpus südame taga, kuid mõnel rühmal lõpused puuduvad ja neid asendavad funktsionaalsed väljakasvud.

Kopsteod (Pulmonata) – maismaateod, kelle lõpused on redutseerunud ja välja kujunenud kopsuhingamine. Enamikul on koda hästi arenenud, kuid leidub ka ilma kojata liike (nälkjad). Mõned liigid on kohastunud eluks vees, kuid sealjuures säilitanud kopsuhingamise.

DNA-uuringutega on ilmnenud, kolm ülaltoodud alamklassi ei ole monofüleetilised rühmad. Seetõttu töötatakse välja uut klassifikatsiooni ja süstemaatikas toimub pidevalt ümberkorraldusi. Uuteks alamklassideks on Eogastropoda ja Orthogastropoda.

Tigusid iseloomustavad üheosaline, enamasti spiraalne koda, hästi arenenud pea (seal paiknevad suu, silmad ja kombitsad) ning massiivne jalg. Teod toituvad pudemest, sestonist, taimedest või (röövvormid) selgrootuist. Paljud merepõhjas elavad teod on oluline kalade toit, pelaagilise eluviisiga tiibjalalised (Pteropoda) kiusvaalaliste toit. Soojades maades elavaid merikõrvu (Haliotis), Atlandis ja Vahemeres elavaid meriliudu (Patella) ning Atlandis ja Euroopa rannikumeredes elavat tavalist tõrikodalast (Buccinium undatum) ja harilikku ranniklast (Littorina littorea) tarvitatakse inimtoiduks. Vahemeres elavaist purpurtigudest (Purpura) ja ogakodalastest (Murex) on (eriti antiikajal) valmistatud kallihinnalist purpurit (sinaka varjundiga punast värvainet). Töönduslikult püütavate kuhikkodalaste (Trochus), vurrtigude (Turbo), mõhktigude (Cassius) ja merikõrvade kodadest saadakse ehete, iluasjakeste ja nööpide valmistamiseks kasutatavat pärlmutrit. Paljude troopiliste meretigude kodasid kollektsioneeritakse, eriti hinnatud on koonuskodalaste (Conus) kojad. Tigude kodasid on maailma erinevates piirkondades minevikus kasutatud rahana.

Jaanuar, 2019

Vaata lisaks: