Ruhnu

Ruhnu (rootsi Runö; rannarootsi Ru:n), saar Liivi lahes. Pindala 11,9 km², pikkus 5,5, laius 3,5 km. Lähim koht mandril 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Esimesed kiviaega jäävad asustusjäljed umbes 5200 eKr, esmakordselt kirjalikult mainitud 1341 Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, milles kinnitati, et saart asustavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi. Kõige rohkem elas inimesi saarel 1842. aastal, umbes 389 inimest. Veel 1930-ndail oli Ruhnu isoleeritud saar, mille elanikud olid sajandite vältel abiellunud lähisugulastega. Enamik inimesi lahkus sõja ja nõukogude võimu eest Rootsi 4. augustil 1944. Uued asukad tulid peamiselt Kihnust ja Saaremaalt.

Saar on ovaalse kujuga ning jaguneb maastikuliselt kaheks. Idaosa on liivane ja loode-kagu suunas kulgeb rida omavahel paralleelseid liivaluiteid. Luidete suurim kõrgus merepinnast on üle 21 m (kuni 29,6 m). Luidete vahele koguneb sademetevesi, sest äravool puudub. Luitestikul kasvab valdavalt okasmets, mis katab 60 % saare pindalast. Saare lääneosa on madal, tasandikulise pinnamoega, kohati kasvab sanglepikuid, suuremalt jaolt kasutuses põllumajandusliku maana.

Ruhnul asub Püha Magdaleena kirik, teadaolevalt Eesti vanim säilinud puithoone, mille ehitus algas 22. 11. 1643. Ruhnus asub Eesti üks sügavamaid (787,4 m) puurauke, millest väljuv vesi on ravivee omadustega ja väga soolane.

Sagedasemad kalad saare ümbruses on lest, siig, lõhe, räim, ahven, koger, merihärg, nolgus, meritint, kiviluts.


Detsember, 2018