Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Tallinna Merekolledž

Tallinna Merekolledž, Eesti merekool, milles 1945-1992 valmistati ette mere- ja kalandusspetsialiste. Rahvasuus tuntud kui „kilukool“. Kokku on kooli lõpetanud üle 6000 spetsialisti. Kool on kandnud järgmisi nimesid:

1945: Tallinna Merekalanduse Tehnikum.

1956: Tallinna Kalandustehnikum

1965: Tallinna Kalatööstuslik Merekool

1984: NSVL-i Kalamajandusministeeriumi Kalatööstuslik Merekool

1989-92: Tallinna Merekolledž

1945 avati kool Tallinna Merekalanduse Tehnikumina. Koolis oli seitse õpetajat, neist kolm kohakaaslased, direktor Osvald Avango. Õpetati laevajuhtimist, kalapüügitehnikat ja kalasaaduste tehnoloogiat. Koolil ei olnud oma ruume (need saadi 1958), seetõttu õppisid nt püügitehnikud kolm esimest aastat Pärnus. Õppetöö toimus eesti keeles (aastast 1950 olid laevajuhtide erialal ka vene rühmad). Õppevahendeid ja erialast kirjandust oli vähe. Tehnikumi õpetaja Juhan Jansen tõlkis vene keelest Nikolai Sakkellari "Navigatsiooni", Boris Hljustini "Meresõidu astronoomia" ja D. Luhmanovi merepraktikaõpiku. Hilisemail aastail ilmusid Oskar Lubi "Laevamootorid" ja Kulno Olevi inglise keele õpikud. 1950. aastate alguseks oli tehnikumis pädev õpetajaskond (lisaks eelpool mainitule A. Teaste, Hermann Tõnissoo, Herman Sergo, V. Lepik).

1956. aastal nimetati kool Tallinna Kalandustehnikumiks, kus lühemat aega valmistati ette ka spetsialiste kalatööstusettevõtete seadmete, külmutuskompressormasinate ja -seadmete erialal ning alustati õppetööd laeva raadioside ja laeva jõuseadmete alal.

1965. aastal reorganiseeriti tehnikum Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks. Põhilised erialad olid laevajuhtimine, laeva raadioside ja raadionavigatsioon, laeva jõuseadmed ja kalasaaduste tehnoloogia. Õpetama hakati peaaegu täielikult vene keeles. Peaülesanne oli õpetada spetsialiste, kes hakkavad töötama laevadel.

1984. aastal nimetati kool NSVL-i Kalamajandusministeeriumi Kalatööstuslikuks Merekooliks. 1989. aastal reorganiseeriti kool Tallinna Merekolledžiks ja moodustati taas eestikeelsed õpperühmad. Põhiliseks eesmärgiks seati tõsta spetsialistide kvalifikatsiooni ja anda neile kõrgharidus koos insenerikutsega.

1992 liideti Tallinna Merekolledž, Tallinna Merekool ja Tallinna Kutsekeskkool nr 1 Eesti Merehariduskeskuseks, 1999 nimetati see ümber Eesti Mereakadeemiaks, 2014 liitus Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooliga kolledži staatuses ja hakkas kandma nime TTÜ Eesti Mereakadeemia.

Detsember, 2018