Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Orkaan

1) troopiline tsüklon, taifuun – väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob kaasa tugeva tormi. Nimi „orkaan“ tuleneb kariibi hirmu- ja tormijumala Huracani nimest. Vaikse ookeani loodeosa (Kaug-Ida, Kagu-Aasia) orkaane nimetatakse sageli taifuunideks, nimetus tuleneb hiina kantoni keelest (tai fung) või ka mandariini keelest (taifeng) – 'suur tuul'. Tsükloni äärealadel valitsevad tõusvad õhuvoolud; orkaani keskel on väike ala, kus õhuvoolud langevad, nn orkaani silm. Orkaani ülejäänud osas puhuvad ülitugevad tuuled, aga silmas valitseb tuulevaikus, ehkki merelained on silmas endiselt väga kõrged. Silma vähim täheldatud läbimõõt on 3 km, suurim 370 km. Silma ümbritsevas seinas puhuvad kõige tugevamad tuuled ja kõige suuremat kahju tekitab orkaan siis, kui silma ümbritsev sein objektidest üle läheb. Orkaan tugevneb siis, kui ta satub sooja mere kohale. Maismaa kohale jõudes orkaan hajub, samuti nõrgeneb see jaheda mere kohal.

2) tugev tuul, mille tugevus ületab 12 palli Beauforti skaala järgi, ehk tuul, mille kiirus on üle 32,7 m/s. Ei pruugi tekkida sooja mere kohal ega ole orkaan troopilise tsükloni tähenduses. Selliseid orkaane põhjustavad tsüklonid, mis liiguvad Atlandi ookeani põhjaosast Loode-Euroopasse, tavaliselt tekivad hilissügisel või talvel. Ründavad tihti Suurbritannia ja Iirimaa põhjarannikut ning liiguvad edasi Norra merre.

Detsember, 2018

Vaata lisaks:

Tsüklon (madalrõhuala, madalrõhkkond, baariline miinimum, depressioon)
Tsunami
Beauforti skaala (tuulekiiruse skaala)