Storsjöni järve koletis / Storsöodjuret (veekrüptiid Rootsis)

Storsjöni järve koletis (rootsi Storsöodjuret), veeküpriid Sjörsoni järves (Rootsis Jämtlandi läänis) Sjärson (rootsi 'suur järv') on Rootsi suurim järv, pindala 464 km², suurim sügavus 74 m. Väidetavalt on järv koduks koletisele, kelle kohta on aastate jooksul olnud erinevaid kirjeldusi. Mõnede kirjelduste järgi sarnaneb ta maoga, kellel on mitu küüru, kassi või koera pea ja hallikas nahk; ta on enam kui 10 m pikk ja kuni meetrise läbimõõduga, nahk on läikiv ja kaetud soomustega, mustade laikudega; esijalad lühikesed, tagajalad pikemad, neil näivad olevat ujulestad. Teiste kirjelduste järgi on on olend lühike, rasvunud ja ümara koljuga.

Esimest korda mainiti metsalist kirjalikult 1635. aastal preester Mogens Pederseni poolt kirja pandud legendides trollidest Jata ja Kata. Siin seostatakse metsalist Frösö ruunikiviga, millel nagu paljudel teistel ruunikividel on kujutatud draakonisilmustega ruuniuss .

Kunagi ammu seisid kaks trolli, Jata ja Kata, Storsjöni järve kaldal ja keetsid pajas midagi. Keedust keedeti ja lahjendati päevi, nädalaid ja aastaid. Nad ei teadnud, mis sellest saab, kui ühel õhtul kostis oma pajast imelikku häält. See kilkas, oigas ja karjus ning siis käis kõva pauk. Musta ussikeha ja kassi peaga kummaline loom hüppas pajast välja ja kadus järve. Koletis kasvas järves tohutult ja tekitas inimestes õudust. Lõpuks kasvas see ümber Frösöni ja suutis ennast sabast hammustada. Kettil Runske (mees, kes lõi inimikonnale ruunid) sidus hiiglasliku koletise tugeva loitsuga, mis oli raiutud kivisse, mis pandi püsti Frösönile. Kivil kujutati madu.

Koletise vaatluste kohta on alates 19. sajandist esitatud arvukalt teateid, peamiselt nähakse teda suvel ja enamasti järve lõuna- ja idaosas. 1894. a loodi metsalise püüdmiseks ettevõte, mille osanikuks oli ka kuningas Oscar II, samuti Östersundi linn. Valmistati spetsiaalsed püügirauad, mis asuvad nööd Jämtlandi maakonna muuseumis.

1986. a võeti olend Jämtlandi maakonna otsusega kaitse alla, otsus tühistati 2006. a. Aastal 2000 loodi Storsjöni ümber spetsiaalsed vaatepunktid, 2008. a paigutati Storsjöni Nysvehälla saarele neli veebikaamerat ja soojuskaamera, et metsaline tuvastada. 2008. a augustis jäädvustati filmilindile midagi, mis filmimeeskonna hinnangul oli metsaline.

Vaatamata pikalt kestnud otsingutele pole leitud ühtegi üldtunnustatud tõendit koletise olemasolu kohta.

Koletise kujutis järve kaldal

Ruunikivi Frösö saarel

Detsember, 2018

Vaata lisaks: