Lagarfljóti järvemadu

Lagarfljóti järvemadu (islandi Lagarfljótsormur), krüptiid, järvemadu Islandil Lagarfljóti järves. Kirjalikult nimetatud juba 1345. a, pärimuses mitmeid lugusid sellest järveolendist. Esimene dokumenteeritud nägemine 1975. a, 2012. a videosalvestus, mille selleks loodud komisjon tunnistas autentseks. Kalameestelt teateid millegi suure ja liikuva tuvastamisest kajaloodide abil. Legendides kuni 90 m pikkune, realistlikuma kirjelduse põhjal 10-20 m pikkune, tume, limane, ilma uimedeta, pea olemasolust saab aru vaid suu ja hammaste järgi. Legendide põhjal võivat roomata ka järve kallastele.

Lagarfljót on mageveeline järv (pikkus 30 km, laius kuni 2,5 km, sügavus üle 100 m), mis saab vee liustike sulamisest, ei ole teiste veekogudega ühenduses. Vees on palju setteid, nähtavus väike (1 m). Meremao olemasolu ei ole korrektselt uuritud, kuid selle olemasolu on seatud kahtluse alla põhjendusega, et nii suure olendi jaoks pole järves piisavalt toitu. Võimalike seletustena on pakutud gaaside eraldumist järve põhjast, mantelhai või heeringakuninga olemasolu järves või ka keerdunud kalavõrgu nägemist.

Pärimus: Olend sai alguse Lagarfljot järve lähedal asuvast Heradi talust. Naine kinkis tütrele kuldse sõrmuse ja soovitas tal panna see lyngormi ehk nälkja, nn nõmmemao alla. Mõne päeva pärast oli madu nii suur, et tungis läbi kasti, milles sõrmust hoiti. Hirmunud tüdruk viskas kasti, mao ja sõrmuse Lagarfljoti järve. Aastate jooksul kasvas madu nii suureks, et hakkas röövima inimesi ja kariloomi. Ta paiskaks ka maale mürki. Erinevate versioonide põhjal kutsuti appi kas piiskop Gudmundur Arason, kaks lapi nõida või maagilise jõuga skald. Appitulnu leidis, et olend oli tapmiseks liiga võimas. Tapmise asemel seoti maole köis ümber kaela ja teine köis ümber saba. Madu lamab nüüd kinniseotuna Lagarfljoti põhjas, kuid aeg-ajalt kaardub tema selg veepinna kohal ja see on halb enne. Teda on nähtud aastatel 1479, 1555, 1594, 1749–1750 ja 1819.

Järvemadu videosalvestuselt

November, 2018

Vaata lisaks: