Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Tetrodotoksiin
Tetrodotoksiin, maailma tugevamaid närvimürke, tsüaniidist umbes 1200 korda tugevam. Keskmise kehakaaluga inimese tapmiseks piisab 0,5-1,0 milligrammist. Nime on mürk saanud kerakalalaste – Tetraodontidae - järgi, kuna mürk tuvastati kõigepealt just kerakalades. Hiljem on tuvastatud tetrodotoksiini ka mujal; nt mõnedes mudillaste (Gobiidae) sugukonna kalades, mõnedes madudes, triitonites, konnades jm. Mürki toodavad mitmed sümbiontsed bakterid, kes elutsevad ka kalade-loomade soolestikus.
Mürk halvab lihased, kuid inimene püsib teadvusel: ta ei suuda enam hingata ja võib lämbuda. Esineda võib ka südametalituse häireid. Vastumürki pole. Oletatakse, et Haiti vodookultuses kasutatakse zombide loomiseks tetrodoksiini sisaldavat pulbrit, ent faktilisi tõestusi selle kohta pole. Jaapanis on usutud, et fugumürgituse saanud inimene viibib erilises varjusurmas ja teda tohib matta alles siis, kui laip hakkab lagunema.
Hiina meditsiinis tuntakse kerakalade mürki juba aastasadu (või koguni aastatuhandeid) ning seda on teatud annustes kasutatud toniseeriva vahendina. Uuemal ajal on Jaapanis puhuti kasutatud tetrodotoksiini üliväikeseid doose valuvaigistina vähihaiguste puhul.
Suur Kalaraamat, 2016
November, 2018
Vaata lisaks:
Kerakalalased (Tetraodontidae)Mürgised kalad