Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Veelained

Veelained, vees tekkivad lained; jagunevad pinnalaineteks, pikkadeks laineteks ja siselaineteks.

Vee pinnalained on lained vee ja õhu piirpinnal, need hõlmavad veepeegli võnkumised, mille perioodid ulatuvad kümnendiksekunditest (kapillaarlained) tundideni (loodelained). Vee pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. Suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumisemuutused. Pinnalained võivad olla seismilised pinnalained, akustilised pinnalained, tuulelained, raskuslained ja kapillaarlained. Pinnalaineid saab jagada ka lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem, pikkadest lainetest saab aga rääkida, kui lainepikkus on vee sügavusest vähemalt 20 korda pikem ja sel juhul ulatub lainete mõju veekogu põhjani.

Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab merelainetuse. Ka vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvad laevad tekitavad vöörilaineid. Madalas, rannikulähedases vees tekivad sageli murdlained.

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Ummiklainetus
Ristlaine
Mõrtsuklained
Lappi lainet
Lainekõrguse skaala
Murdlaine
Beauforti skaala (tuulekiiruse skaala)
Laine