Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kulgu sadam

Kulgu sadam, Narva linna piirides, Narva veehoidla põhjakaldal asuv väikelaevade sadam, kaugus Peipsi järvest 57 km, linnakeskusest ja Tallinn-Peterburi maanteest 2 km. Sadama maa-ala on 3 844 m2, akvatoorium 17 404 m2. Sügavus 1,2-2,0 m. Sadamas on randumissillad ja tõstekraana võimsusega 10 t. Sadamas on üks gravitatsiooni tüüpi kai pikkusega 140 meetrit ja sügavusega 1,2 – 2,0 m kai ääres. Sadam saab vastu võtta väikelaevu pikkusega kuni 24 m ja süvisega kuni 1,5 m.

Peatuskohad on kaitstud lainete ja tuule eest muuliga.

Sadam oli algselt ümberlaadimiskohaks: Peipsilt lotjadega toodud kaup laaditi maismaatranspordile, et saata see laiali või laadida allpool juga taas laevadele. 1939. a oli sadamas registreeritud 3 reisilaeva („Kulgu“, „Luik“, „Naroova“) ja 13 kaubaveopraami. 1960-ndatel kaubavedu lakkas, 1990-ndate alguses toimus vaid reisijatevedu Narva jõe äärsetesse küladesse ja Slantsõsse (Venemaal).

Pärast Narva veehoidla rajamist kujunes Kulgu sadama juurde suur huvikalastajate paadisadam rohkete kanalite ja paadikuuridega, millest sai sisuliselt suvituspaik ja mida kutsutakse Veneetsiaks.

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Kulgu kanal
Narva veehoidla
Narva sadam