Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Õngenööri valimine

Õngenööri valimine, küsimus sellest, kas valida konkreetse õngepüügiviisi jaoks ühekiuline või mitmekiuline õngenöör – tamiil või (punutud) nöör. Küsimus tekkis 1990-ndatel, kui nöörid Eestisse jõudsid, enne seda kasutati vaid tamiili.

Kiiresti sai selgeks, et lihtkäsiõnge jaoks nöörid ei sobi, nende puuduseks on venimatus ja harutamatus nöörisaside tekkimisel. Samadel põhjustel kasutatakse nööri harva ka talvisel sikutipüügil. Käsiõnge ja tonka puhul kasutatakse põhinöörina nii tamiili kui ka nööri. Nööri kasutamine on põhjendatud siis, kui püük toimub püüdjast kaugel – nööriga on kala võtmine tonkaridvalt paremini tuntav, haakimine aga kindlam. Puuduseks on see, et pealtnäha sile nöör on tamiilist siiski karedam ja selle külge haakuvad kergemini (voolu)vees ujuvad taimed, oksad jms. Nii käsiõnge kui ka tonka puhul kasutatakse seejuures reeglina tamiilist õngelipsu.

Kõige kindlama niši leidsid nöörid spinningupüügil, ehkki jätkuvalt kasutatakse spinningu puhul ka tamiili. Siin on nööri eeliseks selle kordades suurem tõmbetugevus ja võtu tajumise erksus. Alguses oli probleemiks see, et suhteliselt karedamad nöörid kahjustasid ridvarõngaid, kuni praktiliselt kõiki ritvu hakati tootma nii jäigast materjalist rõngastega, mida nöör kahjustada ei suuda. Peaaegu ainuvalitsevaiks on nöörid muutunud süvaveepüügil (nt tursapüügil Norras), kus need võimaldavad kala võttu paremini ära tunda ja kalu kindlamalt haakida.

Tavapärane on see, et nöörist õngenööri tippu seotakse tamiilist lipsuosa. Üheks põhjenduseks on sellele tõsiasi, et kui lant, õngekonks, tonkatina vms veekogu põhja kinni jääb, rebeneb seda jõuga lahti tõmmates vaid tamiilist lips, põhinöör jääb aga terveks. Ka pehmendab tamiilist lipsuosa vees landi või sööda liikumist, ridvalt ei kandu mänguliigutused üle ebaloomulikult järskudena, vaid muutuvad tamiili venivuse tõttu sujuvaimaks.

Valiku langetamisel tamiili või nööri vahel on suur osatähtsus kalamehe kogemustel ja (sageli eelarvamuslikel) hoiakutel. See on aga õngenööri valmimisel vaid esimene etapp: edasi tuleb otsustada, millise läbimõõdu või tõmbetugevusega, mis värvi tamiili või nööri valida, et see sobiks konkreetse püügi jaoks. Universaalset õngenööri, mis sobiks kõikjale ja kõigeks, ei ole olemas.

September, 2018

Vaata lisaks:

Ühekiuline õngenöör
Õngenöör