Otsingu tulemused:

1. Aiu (Plecoglossus altivelis)
2. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Angling
5. Ankrupoi
6. Antrea kalavõrk
7. balsa
8. Balsax
9. Berenike juuksed
10. Bete Krokodil
11. Colmic
12. Cottus (kaubamärk)
13. Cuchivilo (merekoletis Chiloe saarestikus)
14. Cursus
15. Duduk (talõši vihmajumalus)
16. Gerni allveelaev
17. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
18. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
19. Hülgevõrk
20. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
21. Kajakk
22. Kaladest evengi mütoloogias
23. Kalavõrk
24. Kaldanoot
25. Karkinos (hiigelkrabi antiikmütoloogias)
26. Ketasrull
27. Ketasund
28. Kevikulised ja nende vastsed
29. Kiilid ja nende vastsed
30. Kiluvõrk
31. Kimudega võrk
32. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
33. Koger (Carassius carassius)
34. Krevetilised (Caridea)
35. Kulullû (müütiline olend Mesopotaamias)
36. Käba
37. Kärbsed õngesöödana
38. Käsiõng
39. Laos
40. Lestavõrk
41. Liblikate röövikud
42. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
43. Loomislugu joruba mütoloogias
44. Lõhevõrk
45. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
46. Mailid
47. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
48. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
49. Nakkepüünised
50. Nakkevõrk
51. Niitvetikas (Vesijuus)
52. Ninasarvikpõrnika vastne (rasvik)
53. Nuraagi veetemplid Sardiinias
54. Pelaagiline traalnoot
55. Peremärk
56. Plakoidsoomus ehk nahahammas
57. Poi
58. Prussakas ja tarakan
59. Pull
60. Põhjanoot
61. Põhjatraalnoot
62. Roigasund
63. Ruhi
64. Räimevõrk
65. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
66. Seapekk
67. Seinnoodapüük
68. Selis
69. Siig spordikalana Skandinaavias
70. Sillivõrk
71. Silmlased (Petromyzontidae)
72. Suvannamaccha (merineitsi-printsess Kagu-Aasia hinduimis)
73. Tooder
74. Traalnoot
75. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
76. Ujuk
77. Ujukinöör
78. Und
79. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
80. Vetevaim komi mütoloogias
81. Võrgu rakendamine
82. Võrgupüük
83. Võrgutähis
84. Õngejada
85. Õngenöör
86. Õngpüünised

Õngejada

Õngejada, ka jadaõng, ridaõng, õngeribi, õngpüünis, mille pika selgnööri külge kinnitatakse lühemate nööride (lipsude) abil kindla vahemaa tagant palju õngekonkse. Kalapüügieeskiri määratleb õngejada tänapäeval õngpüünisena, millel on kuni 100 konksu. See on arvestuse aluseks kalapüügilubade väljastamisel. Kutselistel kaluritel on rannapüügi puhul olnud arvestuseks õngekast – kasti soritud õngejadal on enamasti 200 õngekonksu.

Eesti mererannikul tuli jadaõng kasutusele 19. sajandi keskel ja sai suurima leviku Pärnu lahel, Liivi lahe põhjaosas ja Muhu väina piirkonnas. Jadaõnge kasutatakse ka jääalusel püügil.

Töönduslikul püügil võib õngerivi olla 10-12 km pikk ja sisaldada tuhandeid konkse. Need söödastatakse eluskala, kalatükkide või limukatega. Töönduslikult püütakse õngejadaga turska, tuuni, angerjat jm.

Esialgu paigutati Eestis jadaõnged veekogu põhja ning neid hakati nimetama põhjaõngedeks. Nüüdisajal asetatakse jadaõngi erinevatesse veekihtidesse ja neid võib jaotada paiknemise järgi: põhjaõngejada, põhjalähedane õngejada, pelaagiline õngejada, pinnajada.

Ankurduse järgi võib õngejadasid jaotada triivõngejadaks ehk ankurdamata õngejadaks ankurdatud õngejadaks.

Eestis on olnud levinud mailiks nimetatud jadaõnge tüüp – ankurdatud õngejada, mille konksud on ujukitega või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud.


Mailikast

Õngejada koosneb põhiliselt pealiinist, mille külge kinnituvad õngekonksudega lipsud. Kindla pikkusega lipsud paiknevad pealiinil ühesugusel vahekaugusel. Konksude arv, lipsude pikkus ja vahekaugus pealiinil sõltub püütavast liigist ja õngejada käitlemise mehhaniseerituse tasemest. Olenevalt püünise tüübist lisanduvad detailide hulka ujukid ja raskused, mis hoiavad püünise vajalikus veekihis, ja tähistuspoid ning ankrud. Püügile asetatud püüniseid tähistatakse selleks, et anda veeliiklejatele teada püüniste asukoht ja ka ise neid kergemini leida.

Põhjaõngejadad on tavaliselt varustatud lühikeste lipsudega, mis kinnituvad liinile tihedalt. Sellise ehitusega jada on sobilik väheliikuva põhjase eluviisiga kalade püüdmiseks. Pelaagiliste õngejadade puhul, mil saagiks on tavaliselt hajusates parvedes rändel olevad avaveekalad, kasutatakse harvalt paiknevaid pikki lipsusid.


Põhjaõngejada püügil

Pealiini materjali valik sõltub püütavast kalast ja õngejada käsitlemise viisist (mehhaaniline või käsitsi). Katketugevus võiks olla võrdne või ületada suurima oodatud saagikala kümnekordse kaalu, kusjuures väga sügavale asetatud jadadel tuleb arvestada kogu põhjast poordini paikneva saagi kaaluga. Materjal valitakse võimalikult vähese venivusega, keerdumise vältimiseks eelistatakse punutud nööri.

Lipsud valmistatakse enamasti mononiidist ja nende katketugevus peab vähemalt kaks korda ületama suurima oodatud saagikala kaalu. Lipsu pikkus sõltub püütavast kalaliigist ja püügiviisist, kuid kahe lipsu vaheline kaugus pealiinil peab ületama lipsu kahekordset pikkust, et vältida õngede omavahelist haakumist.

Vaata lisaks:

Mailid
Angerjaõngejada
Õngpüünised