Otsingu tulemused:
2. Anabari jõgi
3. Attersee rääbis (Coregonus atterensis)
4. Austria rääbis (Coregonus austriacus)
5. Baunti rääbis (Coregonus baunti)
6. Beauforti meri
7. Bonneville'i rullrääbis (Prosopium gemmifer)
8. Eesti järvede loend
9. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
10. Kahvamispüük (lippoaminen)
11. Kaiavere järv
12. Kalaliha koostis
13. Kevadrääbis (Coregonus trybomi)
14. Kiilrääbis (Coregonus kiletz)
15. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
16. Kiisk (pärimus)
17. Koha (Sander lucioperca)
18. Koosa järv
19. Kukulinna järv (Kukulinna paisjärv)
20. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
21. Lahksabad (Pogonichthys)
22. Luzini rääbis (Coregonus lucinensis)
23. Luts (Lota lota)
24. Läänerääbis (Coregonus vandesius)
25. Lühilõug-rääbis (Coregonus zenithicus)
26. Lühinina-rääbis (Coregonus reighardi)
27. Mustuim-rääbis (Coregonus nigripinnis)
28. Narva veehoidla elustikust
29. Nipigoni rääbis (Coregonus nipigon)
30. Peipsi alamvesikond
31. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
32. Pikklõug-rääbis (Coregonus alpenae)
33. Roosa rääbis (Coregonus johannae)
34. Rullsiiad (Prosopium)
35. Räime puhastamine
36. Rääbis (Coregonus albula)
37. Rääbis-lahksaba (Pogonichthys ciscoides)
38. Rääbise veehoidla
39. Saadjärv (Saadrejärv)
40. Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
41. Siiad (Coregonus)
42. Siiad 2 (Coregonus)
43. Stechlini rääbis (Coregonus fontanae)
44. Süvarääbis (Coregonus hoyi)
45. Trolling Spoon (Nils Master)
46. Tugun (Coregonus tugun)
47. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
48. Vepsa rääbis (Coregonus vessicus)
49. Vähimõrd
Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis), viigerhülge mageveeline alamliik Laadoga järves. Inglise ladoga ringed seal; soome laatokannorppa, laatokanhylje; vene ладожская кольчатая нерпа. Läänemere viigerhülgest väiksem ja heledam. Täiskasanud isendi pikkus kuni 135 cm, mass kuni 47 kg, eluiga 30-35 a. Emased savad suguküpseks 4-5 a, isased 6-7 a vanuses. Poeg kaalub sündides 4-5 kg. Karvastik tume (peaaegu must) valgete sõõridega. Hoidub 7-15 isendist koosnevatesse rühmadesse. Toitub peamiselt kalast (rääbis, kiisk, tint, luts jm), vajab päevas 3-4 kg toitu. Praeguse Laadoga basseini ei sattunud varem kui 10 750 aasta eest. Alamliigi kujunemine algas 10 200 – 10 000 a eest, kui Antsülusjärve taandumisel kuivas tollane Heinjoki väin. 20. saj alguses oli populatsiooni suuruseks 20 000 isendit, tänapäeval kuni 3000 isendit. On geneetiliselt seotud Saimaa viigriga, kuivõrd Laadoga ja Saimaa on ühenduses Vuoksa jõe kaudu.
September, 2018
Vaata lisaks:
Saimaa viiger (Pusa hispida saimensis)Viigerhüljes (Pusa hispida)